www.militaar.net

MG72 kirjutas:...Järgmise seaduse muudatusega peaks see viga saama parandatud...

Jajah, järgmise seadusemuudatusega "parandatakse" ilmselt see "viga" ära nii, et üle ühe relva Sul enesekaitseks olla ei tohi.

alban kirjutas:Praktika on selline, et kui lähed C kategooria vintpüssile padruneid ostma, siis müüakse sulle maksimum 100 korraga. Ja mitte ainult ühes poes Tallinnas on nii läinud. Kui keegi teab teistsugust praktikat, siis andke teada.

Minu küsimus ei olnud "praktikast" ega "tavandiõigusest". Mina lähtun seadusest (ja soovitan seda kõigil teha) mis on Riigikogu poolt vastu võetud ja Riigi Teatajas avalikustatud - nagu meie Põhiseadus ette näeb. Lähtuvalt eeltoodust - näidake mulle punkt (või näidaku seda teile relvakaupmees) seadusest mis ei luba enesekaitse vindile või sileraudsele müüa korraga üle 100 padruni.

Tõnu

Tõnul õigus. Kaupmeestel võib politseiga suuline kokkulepe olla, et misiganes enesekaitserelvadele üle 100 padruni ei müü, kuid karistusseadustiku järgi inimest enesekaitserelvana registreeritud vint- või sileraudse püssile üle 100 padruni omamise eest vastutusele võtta ei saa. Seaduse mõte on ju, et kõik, mis pole üheselt keelatud, on lubatud ning "halli tsooni" asjad lahendatakse süüdistatava kasuks.
Tegelikult see omatava laskemoona koguse piirang inimeste turvatundele midagi juurde ei anna. Kui mõni hull tahab "Breivikut teha", siis saab ta ju tõesti järjest mitmest poest läbi käia, nagu eespool juba kirjutati. Ja kui peaks sõjaks minema, siis on niikuinii automaatrelvad ja kastitäied moona kellel iganes käes. Kui mitmel IS sõdalasel või "rohelisel" on Süürias relvaluba?

... ja vot selliste suuliste kokkulepete vastu tulebki võidelda kuni vähegi jaksu on. Need tähendavad, et eesti elu reguleerivad mitte seadused, vaid mingite ametnike isiklikud agendad. Nägime seda väga eredalt eelmise aasta lõpupoole, kes veel seda 1 relva Jõulusaagat mäletab, näeme seda ka täna. Miks ? Sest toonased "ala reguleerivad" ametnikud on endiselt oma kohtadel ja genereerivad ideid millede täitmist siis "seaduse tasemel kokkulepetena" oma mõjusfääris osalejatelt "välja pekstakse".

tonu adrik kirjutas:... ja vot selliste suuliste kokkulepete vastu tulebki võidelda kuni vähegi jaksu on. Need tähendavad, et eesti elu reguleerivad mitte seadused, vaid mingite ametnike isiklikud agendad. Nägime seda väga eredalt eelmise aasta lõpupoole, kes veel seda 1 relva Jõulusaagat mäletab, näeme seda ka täna. Miks ? Sest toonased "ala reguleerivad" ametnikud on endiselt oma kohtadel ja genereerivad ideid millede täitmist siis "seaduse tasemel kokkulepetena" oma mõjusfääris osalejatelt "välja pekstakse".

Kui seadus on silmnähtavalt vigane ja/või vastuoluline (ja antud max 100 käsirelvale vs. piiramata pikale püssile seda ilmselgelt on),
kas on mõtet siis:
1) seda augukohta põhimõtte pärast ära kasutada?
2) kõva kisa teha, et pikale püssile sama piirang tehtaks?
3) kõva kisa teha, et käsirelvadelt "max 100" piirang maha võetaks?
4) mitte välja teha ja lähtuda oma käitumises seaduseandja ilmsest soovist, et "max 100" pidi ilmselt käima kõikide C-kat relvade kohta, sh. pikad püssid?

Variant 1 korral saab tavakodanik tõenäoliselt jonnaka debiili märgi külge ja halvemal juhul tehakse talle ikkagi ära ja võetakse relvaluba üldse ära. Mõne pisirikkumise ikka leiab. Ütles naabrimehele halvasti ja on seetõttu ühiskonnale ohtlik vms. Riigi vastu kohtus käimine lihtsalt põhimõtte pärast on kallis lõbu. Selleks peab olema a) palju aega; b) palju raha; c) üsna terav kriit.

Variantide 2 ja 3 kohta nii ja naa. Minu arvates võiks mõistlik piir olla 100 padrunit enesekaitseks iga relva kohta. Olgu see siis pikk või lühikene. Kui ma esimese relvaloa sain, siis oli mul 3 erinevat kaliibrit (.22, 9x19 ja .45) ning ühe relva kohta ei saanud isegi täis karpi osta.

vtl kirjutas: Minu arvates võiks mõistlik piir olla 100 padrunit enesekaitseks iga relva kohta. Olgu see siis pikk või lühikene. Kui ma esimese relvaloa sain, siis oli mul 3 erinevat kaliibrit (.22, 9x19 ja .45) ning ühe relva kohta ei saanud isegi täis karpi osta.

Mina ei ole üldse aru saanud mida selle 100 padruni piiranguga saavutada tahetakse (isegi kui see per relv oleks). IMHO on see selgelt liiga piirav. Seadust kirjutanud ametnikud on vist seisukohal, et kui sul on relv enesekaitseks, siis tulistada pole sul osata oluline, siis on sul see relv koos ühe karbi padrunitega kuskil seifi taga nurgas, kogub tolmu ja kogu moos. Nendele kes enesekaitse relvaga tahaksid vähegi harjutamas käia on elu ikka väga keeruliseks tehtud, iga kord kui tiiru minna peaks see inimene siis paarist relvapoest läbi minema, et mingi näiteks 100 + 100 padrunit osta (samas poodide laoseis ei ole meil just teadagi kiita) ja lisaks muidugi on hind oluliselt kallim kui hulgi ostes. Ja kõike seda mille nimel? Kuidas täpselt see piirang midagi turvaliseks muudab??? Ma arvan, et ma ei ole ainus inimene, kes laskespordiga tegelema hakkas suuresti selleks, et padruneid normaalsemalt osta saaks.

Muide sellel EU teemal, lugesin just artikklit:

http://uudised.err.ee/v/valismaa/9b10db ... kkuleppele

On kellegil mingit täpsemat infot?

Eks see arv "100" on kinnitatud justkui oleks laskemoona hoiustamise üle kontroll. Tegelikult ei ole võimalik kuidagi reguleerida, palju inimene voodi alla endale padruneid korjab, palju müüb ja palju reaalselt tiirus ära laseb. Need tegelased, kes relvaseaduse loomises osalesid, pole tõenäoliselt kunagi pauku teinud ega relva näinud. Sigaduseks piisab ka ühest padrunist, mis vale kodaniku kätte tee leidnud.

Kel tõesti soov harjutamise eesmärgil rohkem moona osta, siis soovitan ennast sportlaskurina arvele võtta. Saab harjutada pädevate inimeste käe all, odavamalt moona osta ja kokkuvõttes tuleb soodsam ka klubile aastamaksu maksta ja siis tasuta tiirus trennis ja võistlustel käia kui põdeda, et seadusesilm ühel hetkel uksele koputab ja sind "101" padruni pärast liistule võtab. Kui laskmas nagunii ei käi, pole mõtet ka selle 100 padruni piirangu pärast viriseda.

komisjon suutis siis, tulenevalt “aggressive gun lobby“ vastuseisust ülejäänud keeldudele, suruda läbi 30-ste salvede keelu c-kategooria, enese ja vara kaitseks

ei ole aega seda direktiivi praegu lugeda aga tundub, et eesti relvaseadus (oma 5a lubade ja arstitõenditega) jääb ikkagi edasi kõige rangemaks eu-s, v-a uk oma.
https://www.docdroid.net/JCvID2y/direct ... tml#page=4

samal ajal "natsiriik" ungari otsustas järgneva 3 a jooksul ehitada 100 milli $ eest 200 avalikku lasketiiru:
http://budapestbeacon.com/news-in-brief ... uses/43028

http://laskurliit.ee/relvaseaduse-muutmine/

Kel mõtteid viimane aeg


Selleks korraks muidugi

http://arvamus.postimees.ee/3460709/juh ... relva-riik
http://pluss.postimees.ee/3972897/relva ... -soetamist
http://pluss.postimees.ee/3460749/mitme ... du-ei-tule

ruger kirjutas:http://pluss.postimees.ee/3972897/relva ... -soetamist

''Siseministeerium saatis riigikantseleisse relvaseaduse muutmise eelnõu, mis muuhulgas seab enesekaitserelvade omanikele kohustuse viie aasta tagant katsed läbida ja iga relva puhul selle vajalikkust põhjendada.''
Huvitav mida peetakse silmas nende katsete all - laskekatse? Või tuleb teooriaeksam uuesti teha?

Walter2 kirjutas:

ruger kirjutas:http://pluss.postimees.ee/3972897/relva ... -soetamist

''Siseministeerium saatis riigikantseleisse relvaseaduse muutmise eelnõu, mis muuhulgas seab enesekaitserelvade omanikele kohustuse viie aasta tagant katsed läbida ja iga relva puhul selle vajalikkust põhjendada.''
Huvitav mida peetakse silmas nende katsete all - laskekatse? Või tuleb teooriaeksam uuesti teha?

Huvitav, mis jäi (artiklis) tsiteeritud lõigus arusaamatuks (minu sõrendus)?

"...Peale selle lisandub üksnes enesekaitseks relva omavatele inimestele kohustus sooritada relvaloa vahetamisel iga viie aasta tagant tulirelva käsitsemise katse.

«Kohustuse eesmärk on parandada relvaomanike oskust relvi käsitseda,» põhjendas Kommusaar. Kui inimene läheb enesekaitse otstarbega välja antud relvaluba vahetama, siis politseiametnik näeb, kas ta päriselt ka sellega midagi teha oskab. Relvaomaniku nõusolekul tehakse katse tema enda relvaga...."

Muuhulgas piiratakse ka kodus hoitavate spordiks ette nähtud relvade padrunite hulka kokku 5000 padrunini.

p.s. Ajakirjanike vahendatu edastamise asemel on mõistlik tutvuda vahetult allikatega - http://eelnoud.valitsus.ee/.

vtl kirjutas:Huvitav, mis jäi (artiklis) tsiteeritud lõigus arusaamatuks (minu sõrendus)?

Pole kahjuks PM tellija ja seega ligipääs täisartiklile puudub. Tänan selgitamast!
Eks siis saab huvitav olema kui minu nõusolekul oma sileraudsega prefektuuri tiiru laskekatset tegema lähen.

Walter2 kirjutas:Eks siis saab huvitav olema kui minu nõusolekul oma sileraudsega prefektuuri tiiru laskekatset tegema lähen.

Sileraudsega saadetakse Sind Männiku jahilasketiiru lendavaid savituvisid laskma. Kõigile pead pihta saama