Relvaseadus

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Vasta
Sugga 21
Liige
Postitusi: 310
Liitunud: 15 Sept, 2011 20:40
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas Sugga 21 »

Euroopa Liidu direktiivist:
Sõjaliseks kasutamiseks projekteeritud tulirelvad, nt AK47 ja M16, mille tulistamisrežiimi saab muuta ning mida saab käsitsi ümber lülitada valangutega või üksiklaskudega tulistamise (automaat- või poolautomaattule) režiimile, tuleks liigitada A-klassi tulirelvade alla ja need peaksid olema tsiviilkasutuseks keelatud. Automaattulirelvast poolautomaatseks tulirelvaks ümberehitatud relv tuleks liigitada A-klassi punkti 6 alla.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas vtl »

EOD kirjutas:4) lühike poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav tulirelv, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav vahetatav padrunisalv või rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv on tulirelva osa ja see võimaldab ilma ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 21 padrunit;
5) pikk poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav tulirelv, millele on kinnitatud rohkem kui 11 padrunit mahutav vahetatav padrunisalv või rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv on tulirelva osa ja see võimaldab ilma ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 11 padrunit;
Kirjaoskamatus õitseb täiega. Et kui püstolil on 21 ja püssil 11 padrunit mahutav salv, siis on kõik OK ja relv A-klassi alla ei lähe? Või 100-se salvemahuga .22 LR kaliibriga relv?
Omal ajal valmistasid esimese Eesti Relvaseaduse ette endised autoinspektorid. Kes seekord?
See 10 vs 11 ja 20 vs 21 jäi mullegi silma. Tõenäoliselt on siin eelnõu kirjutajate näpukas või sõnastuse viga ja mõeldud on seda, et koos rauas oleva padruniga ei saaks lasta relvast üle 11 või 21 lasu.

Eelpooltsiteeritud eelnõu kavandist ja seotud EL relvadirektiivist võiks hea tahtmise korral välja lugeda, et salvepiirang .22 ääretulepadrunile ei kehti.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas EOD »

vtl kirjutas:Eelpooltsiteeritud eelnõu kavandist ja seotud EL relvadirektiivist võiks hea tahtmise korral välja lugeda, et salvepiirang .22 ääretulepadrunile ei kehti.
Just nimelt. Kui salvemahtude määramisel on tegu lihtsalt kirjaoskamatu väljendusega, siis ääretulepadruniga relvade väljajätmine võib tähendada, et kõiksugu terroristid just nendele "spetsialiseeruvadki".
Oma kogemusest - Margolini salve lasin tühjaks 1,7 sekundiga esimesest lasust arvestades ning 25 meetri kaugusel mahtusid kõik tabamused märklauda. Rahvarikkas kohas saab lähidistantsilt selles stiilis tulistades iga lasuga tabamuse. Märksõnaks on olematu tagasilöök. Ja kui poolautomaatsel, ääretulepadrunitega tulistaval relval on 50 või 100 padrunit mahutav salv...
Pilt
Kasutaja avatar
Che Latino
Liige
Postitusi: 587
Liitunud: 23 Veebr, 2015 0:14
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas Che Latino »

Kusjuures .22 LR ei ole ainuke ääretulepadrun. .22 WMR jääb oma energiaga Makarovi ja 9mm Para vahele, poolmantel kuuli lõhkuv toime veel takkaotsa.
Iseasi millise mahuga salvesid neile saada on.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas vtl »

EOD kirjutas:Just nimelt. Kui salvemahtude määramisel on tegu lihtsalt kirjaoskamatu väljendusega, siis ääretulepadruniga relvade väljajätmine võib tähendada, et kõiksugu terroristid just nendele "spetsialiseeruvadki".
Terrorist tegutseb väljapool seadust ja teda ei huvita absoluutselt see, millist salve, kaliibrit või relva tavakodanik tohib kasutada.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas EOD »

vtl kirjutas:Terrorist tegutseb väljapool seadust ja teda ei huvita absoluutselt see, millist salve, kaliibrit või relva tavakodanik tohib kasutada.
Õige, kuid suurt rolli mängib ka see, millist relva kergem hankida on. Just ärapööranud isenditel, kes juhinduvad oma tegevuses usufanatismist, solvumisest, õnnetust armastusest...
Võõrriigi või mingi võimsa terroriorganisatsiooni teenistuses olevatel isikutel on loomulikult misiganes relvad saadaval kui peremehed nii otsustavad.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas Kriku »

Tänapäeval on neil ka elu vastikult lihtsaks tehtud. Näide: https://maailm.postimees.ee/4381193/mun ... taks-vangi
sorvvo
Liige
Postitusi: 196
Liitunud: 12 Okt, 2012 13:13
Kontakt:

K: stardipüstoli tellimine Saksamaalt?

Postitus Postitas sorvvo »

Kas keegi on tellinud või teab, kas on võimalik Saksamaalt tellida stardipüstolit?
Tahaks saada endale Umarex`i Walther PP stardikat rakettide laskmiseks (kui juba osta mingi, siis võtaks ikka sellise mis meeldib ka mitte mingi koleda Zoraki vms), mida Eestis paraku saada ei ole.
Kas tohib tellida EL siseselt stardikat?
Kasutaja avatar
M.R.
Liige
Postitusi: 181
Liitunud: 19 Veebr, 2015 19:33
Asukoht: Anelema
Kontakt:

Re: K: stardipüstoli tellimine Saksamaalt?

Postitus Postitas M.R. »

Kui vanus üle 18 siis meie seaduste järgi võib, saksmannide pügalaid ei tea. Isiklikult soovitan Jahipauna minna, seal on palju stardikaid ja ma arvan et leiad omale meeldiva tellimisega jamamata...
cedric
Liige
Postitusi: 329
Liitunud: 01 Veebr, 2005 21:02
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas cedric »

Riigikogu pressiteade
23. jaanuar 2018

Õiguskomisjon otsustas üksmeelselt saata relvaseaduse muudatused teisele lugemisele
Riigikogu õiguskomisjon vaatas tänasel istungil läbi relvaseaduse muutmiseks esitatud ettepanekud ja otsustas üksmeelselt saata eelnõu teisele lugemisele. Komisjon toetas summutite kasutamist jahipidamisel, lasketiirus ja laskepaigas. Lasersihikute ja gaasirelvade lubamises osas kokkulepet ei saavutatud.
„Kaalusime argumente jahimeestele summutite kasutamise lubamiseks ja leidsime, et see on põhjendatud,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. Ta selgitas, et jahimehed soovivad helisummutit kasutada linnalähedastel aladel ulukite küttimisel mürataseme vähendamiseks, et inimesi vähem häirida. Samuti aitab see kui korraga on vaja lasta rohkem kui ühte looma.
Jahimeeste esindajad tõid istungil välja, et näiteks seakatku ohjeldamiseks karjale jahti pidades saab teha vaid ühe ilma summutita lasu ja seejärel jookseb kari laiali, samas kui summutiga oleks võimalik rohkem loomi küttida.
Kehtiva õiguse järgi on helisummutit lubatud kasutad ümbruskonna mürataseme vähendamiseks üksnes sportrelval laskeharjutuste tegemisel lasketiirus.
Samuti toetas komisjon muudatusettepanekut, mille kohaselt võib kõigi enesekaitserelvade kohta kokku edaspidi omada 200 padrunit. Kehtiv seadus lubab iga relva kohta omada 100 padrunit. Jahimehed võivad endiselt omada kuni 300 padrunit. Laskesportlastel võib tiirus kasutamiseks olla kuni 5000 padrunit. Komisjon toetas lubatavate sütikute maksimaalse arvu suurendamist 5000 sütikuni.
Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (494 SE) eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni.
Relvaloa andmisest on võimalik keelduda inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule. Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.
Õiguskomisjon saatis eelnõu teisele lugemisele 8. veebruari Riigikogu istungile ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Komisjon toetas ettepanekut üksmeelselt.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas vtl »

cedric kirjutas:Riigikogu pressiteade
...Samuti toetas komisjon muudatusettepanekut, mille kohaselt võib kõigi enesekaitserelvade kohta kokku edaspidi omada 200 padrunit. Kehtiv seadus lubab iga relva kohta omada 100 padrunit...
Mis jama nad seal RK-s ometigi jahuvad?
Kehtiva relvaseaduse järgi võib/võis KÕIGI enesekaitserelvade kohta KOKKU omada 100 padrunit. Tore, et seda 200-ni tõstetakse, aga pole mõtet luua ekslikku ettekujutust, nagu varem oleks see n korda 100 olnud.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas vtl »

Kui ma hakkasin cedric-u viite peale originaali otsima, leidsin veel ühe, 2018. a. jaanuari kuupäeva kandva eelnõu kooskõlastuse. Seekord kaitseministeeriumi vastutusalas oleva.

Selline mulje jääb, et vähemalt kolm või neli erinevat instantsi ja ametkonda (sisemin., justiitsmin., kaitsemin. ja lõpuks EL direktiiviga seonduv) üritavad nagu luik, haug ja vähk vankrit eri suundadesse tõmmata. Vastavad dokustaadid erinevates saitides laiali ja ajakirjanikud närivad seda, mis parasjagu kätte satub.

Aga kaitsemin. eelnõu kooskõlastusest loeb väga toredaid mõtteid. Tsiteerin meelelahutuslikul eesmärgil.

2. Eelnõus § 1 punkt 8 (RelvS § 3 lõige 4) – eelnõus tuleb korrigeerida harjutusrelva mõistet, sest teenistusrelvas ei kasutata harjutusrelva laskemoona. Justiitsministeerium teeb ettepaneku sõnastada lõige 4 järgmiselt: (4) Harjutusrelv on teenistusrelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähekahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse mittekahjustavat või vähekahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada.
Eelpool mainitud harjutusrelva mõistet selgitav osa seletuskirjas ei ole korrektne ega eesmärki täitev. Asendada tuleks näites air-soft relvad nn. FX relvadega ja seletuskirjas tuleks esitada järgmine harjutusrelva selgitus: Uue terminina lisatakse seadusse „harjutusrelv“ (eelnõu § 1 punkt 8, uue RelvSi § 3 lõige 4). Harjutusrelv on teenistusrelv, mis on spetsiaalselt konstrueeritud või kohandatud mittekahjustava või vähekahjustava suunatud lendkeha väljalaskmiseks ja milles kasutatakse teenistusrelvade mittekahjustavat või vähekahjustavat laskemoona, või treeninguks kasutatav tulirelv, millest ei ole võimalik tulistada. Harjutusrelvad jagunevad treeningrelvadeks ja õpperelvadeks...

3.1 Täna sätestab RelvS § 2 lõike 1 punkt 1, et seadust ei kohaldata asjale, mis ei ole relvaks konstrueeritud või kohandatud. Kogu airsoft/paintball temaatika kuulub selle alla. RelvS-is ei ole aga tegelikult sätestatud täpsemalt seda, mis on üldse relv. Kuni 2007. a kehtis RelvS-is § 1 lõige 2, mis sätestas, et relv on seade või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvaseaduse, postiseaduse ja strateegilise kauba seaduse muutmise seadusega2 tunnistati säte kehtetuks. Paraku tugineb osaliselt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) töö justnimelt selle kehtetuks tunnistatud mõistele. Lähtudes arusaamast, et relva peamine eesmärk on vastasele tõsiste kahjustuste tekitamine, või tema surmamine ja arusaamast, et airsoft või paintballi relv ei ole ette nähtud kahjustuste tekitamiseks, ei lähe see relv ka seaduse regulatsiooni alla. Eelnõuga soovitakse need relvad nüüd RelvS-is sätestada ehk toimub võrreldes kehtiva õigusega olukorra oluline karmistamine. Kahjuks ei selgu seletuskirjast, mis on selle põhjuseks. Kas airsoft/paintball relvadega on hakatud massiliselt õigusvastaseid tegusid sooritama, et nende omamist kodanike käes tuleb jõudsalt piirama hakata?

3.4 Ei ole sõnaselgelt aru saada, kas muudatused tähendavad ka seda, et ettevõtjale, kes paintball- mänge korraldab, toovad need kaasa ka automaatselt Politsei- ja Piirivalveameti tegevusloakohustuse ja füüsiliselt isikust paintballi püssi omanikule relvaeksami tegemise kohustuse. Kui jah, siis mis põhjendusega isik relvaloa avaldust läheb Politsei- ja Piirivalveametisse taotlema? Praegu saab luba enesekaitseks, jahipidamiseks, kollektsioneerimiseks ja spordiks. Spordiks oleks ilmselt kõige tõenäosem, aga paraku ei saa seda taotleda enne, kui isik on tunnustatud organisatsiooni liige ja talle on antud laskesportlase litsents. Täna on neid organisatsioone, kes tohivad litsentsi anda 3: – Laskurliit, Jahispordiliit ja Practical-laskmise Ühing ehk IPSC. Ühegi nimetatu alla paintball ei sobitu. Ka ei ole võimalik ega ilmselt ka mõistlik hakata looma üleilmset-rahvusvahelist paintballiliitu kui spordiala katusorganisatsiooni (mida RelvS alusel eeldatakse klubilt, kes tahab end Eestis nimetada spordiorganisatsiooniks ja seeläbi saaks hakata sportlastele litsentse väljastama), sest paintball on siiski ajaviitemäng, mitte potentsiaalne olümpia-ala.

4. Eelnõu § 1 punkt 11 – RelvS § 11 punkti 1 kohaselt on tulirelv relv või seade, mis on ette nähtud või mida on võimalik ümber ehitada püssirohugaaside, plahvatusgaaside või muu keemilise protsessi tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma laskekeha või muud lendkeha. Muudatuse tulemusena läheb uue tulirelva mõiste alla ka raketipüstol ehk need püstolid muutuvad seeläbi eranditult tulirelvadeks. Kehtiva õiguse (RelvS § 11 punkt 1) kohaselt on raketipüstolid RelvS reguleerimisalalt väljas, kuna ei ole relvaks konstrueeritud, s.t. mitte isikule kahju tekitamiseks, vaid heli/valgussignaali andmiseks. Seletuskirjas tuleb välja tuua selgesti, kas raketipüstolite muutmine tulirelvadeks on eelnõu eesmärk.

5. Eelnõu 1 punkt 15 – RelvS § 19 lõikega 11 võib piiratud tsiviilkäibega olla ka sõjarelv, mis on konstrueeritud või valmistatud enne 1940. aastat ja mis ei ole keelatud relvade loetelus (mõlemad tingimused peavad olema täidetud). Samuti on tsiviilkäibes lubatud sellise relva laskemoon. Sellise relva näiteks on püstolid Nagant ja TT. Sellisel juhul loetakse need relvad tsiviilrelvade hulka. Selgusetuks jääb, mis alustel on võetud aluseks aastaarv 1940. Igasuguste konkreetsete aastaarvude kehtestamine (eriti, mis puudutab 20. sajandi nimetatud ajajärku, kus relvade areng on väga intensiivne), toob kaasa suure segaduse tekitamise.
Mille poolest on üks relv enamohtlikum kui teine? Oleme arvamusel, et relv on relv ja mitteohtlikku tulirelva pole olemas. Tänapäeval ei toodeta enam eraldi käsirelvi (püstolid, revolvrid) sõjapidamiseks või tsiviilkäibes kasutamiseks. Muudatusest tekib küsimus, kas on koostamisel keelatud relvade nimistu? Kas tüübikinnitus jääb?...

6. Eelnõu § 1 punkt 28 – RelvS § 40 lõike 11 punkti 4 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet keelduda soetamisloa või relvaloa andmisest juriidilisele isikule, kelle aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme kohta on alust arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonide või diversiooni- või sabotaažiaktide toimepanekuks või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel. Muudatuse puhul ei ole üheselt aru saada, kas regulatsioon puudutab ka Politseikoolis/Akadeemias, Kaitseliidus jne saadud väljaõpet? Lisaks on mõiste „illegaalne relvaformeering“ suhteliselt laia tõlgendusvõimalusega mõiste. See, mis ühele isikule tähendab illegaalset formeeringut on teise jaoks vabadusvõitleja. Kui sätte sõnastuses on silmas peetud teenistust endise Nõukogude Liidu armees, tuleks see seadusesse selgelt sisse kirjutada. See tähendaks aga samas olukorda, kus selle punkti alusel võetakse võimalus sisuliselt igal 45+ vanuses eesti mehelt nimetatud tegevusalal töötada, kuna sellises vanuses mehed on kõik teeninud aega NSVL armees ja vähemalt Kalašnikovi automaadi lahti võtmisega saavad hakkama. See tähendab, et nad suudavad seda ka teistele selgeks teha ehk sellega on ka väljaõppevõimekuse kriteerium täidetud...

14. Eelnõu § 14 – palume selgitada, et kui edaspidiselt loobutakse sõjarelvade liigitamisest nende omanduste järgi ja sõjarelvad on hõlmatud teenistusrelvade mõiste alla (eelnõu § 1 punkt 8 ), siis milliseid teenistusrelvi peaks Kaitsevägi või Kaitseliit saama kasutada siis kui neid kaasatakse rahu ajal avaliku korra tagamisse korrakaitseseaduse § 161 ja § 162 kohaselt? Kas ka siis ei ole vahet milliste omadustega relvi kaitsevägi või Kaitseliit kasutab? Näiteks kas rahu ajal on riigi sisemise rahu tagamiseks lubatud kasutada granaadiheitjaid, miinipildujaid, kuulipildujaid, õhutõrjeraketisüsteeme jne?...
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
buff
Uudistaja
Postitusi: 19
Liitunud: 03 Veebr, 2016 23:03
Kontakt:

Re: Enesekaitseks koju püss

Postitus Postitas buff »

buff kirjutas:Tere,
Palju enesekaitse sileraudse tulirelva tarvis padruneid võib kodus hoida? Relvaseaduses seda kirjas pole ju. On ainult jahirelvast jutt.
Niipalju targem, et enesekaitseks võib olla sada padrunit kõigi relvade peale kokku. Olgu neid relvi üks või enam. Seda väitis mulle politseinik kes käis relvakappi revideerimas.
DIIO
Uudistaja
Postitusi: 24
Liitunud: 30 Juun, 2017 12:51
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas DIIO »

... see politseinik ei osanud siis ilmselt lugeda.
Enesekaitseks registrteeritud sileraudse padruneid võib kehtiva seduse järgi omada lõpmatult.
Et oleks lihtsm, siis loeme nüüd kõik koos...

(5) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;
2) kuni 100 gaasirelvapadrunit;
3) kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta;
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
4) kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta;
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
5) kuni 1000 padrunit iga sporditulirelva kohta;
6) kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg;
7) kuni 1000 sütikut.


...ehk sileraudse enesekaitseks registreeritud relva padrunite kogus pole kuidagi reguleeritud. Kui sul pole samaaegselt registreeritud sileraudset jahi-, ega sportrelva, siis osta moona kuidas jaksad.

PS! Siin on ka varem mainitud, et piiranguks saab sütikute ja rohu kogus.
Viimati muutis DIIO, 28 Jaan, 2018 18:13, muudetud 2 korda kokku.
taara
Liige
Postitusi: 835
Liitunud: 12 Jaan, 2011 21:13
Kontakt:

Re: Relvaseadus

Postitus Postitas taara »

Sellise tõlgenduse järgi ei tohi enesekaitseks registreeritud püstoli või revolvri puhul midagi omada.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist