Relvaseadus

[Andrus1973]

Relvaseadus ütleb üldse, et ei käsitle enne 1870 aastat tehtud relvi ja nende koopiaid. Selle loogika järgi võiksime relvaseaduse selle paragrafi lugemise järel kinni panna .

[Madis22]

Kui on võimalik pidada päris püsside ja kuulidega jahti väljaspool lasketiire ja registreeritud laskepaiku, siis peaks olema võimalik ka samal moel eraviisiliselt laskmist harjutada. Ideepoolest ei tohiks eramaal laskmisel kehtida muud karmimad nõuded, kui needsamad, mis kehtivad jahipidamisel.

[Kriku]

Loogiline, aga pean tunnistama, et ei ole sellele kunagi nii mõelnud. Lasketiir ja -paik on selle loogika järgi ürituste korraldamiseks ja klientide teenindamiseks?

Ehk siis, kas selline tegevus on Eestis legaalne? Eeldusel, et see toimub laskja enda maal, paugud naabreid ei häiri ja on tagatud, et keegi laskealas ei töllerda?

https://undead-earth.com/32690/2017/gun ... ing-melons

[Kriku]

Siin arutatakse sama küsimust, aga ei jõuta ka mingite selgete järeldusteni: http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/vi ... &sk=t&sd=a

Vastused.ee keskkonnas on politseinik Andero Sepalt küsitud sama küsimus: http://www.vastused.ee/loe/sotsiaalne-t ... -voib.html

Tema ei oska teha muud, kui tsiteerida lasketiiru ja -paiga kohta käivat määrust, aga ei ütle, kuskohas on kirjas, et ainult lasketiirus või laskepaigas võib märki lasta.

Omal maal harjutamiseks tuleb järgida Relvaseaduses sätestatut:
§ 84. Lasketiir ja laskepaik

RS §84 sõnastusest lähtuvalt on selle eesmärk ürituste korraldamise reguleerimine (võistlused, organiseeritud laskeharjutused). Aga karta on, et praegu laiendab politsei selle ka üksikisiku tegevusele, mille eesmärk on laskeharjutus. Kui on huvi seda muuta, võib ju katsetada, aga IMHO on see võimalik vaid kohtuvaidluse teel, mille ajaks relvad politseis hoiul ja relvaloa kehtivus peatatud.

Määrus räägib ka organiseeritud tegevusest, näiteks:

§ 22. Laskmise eest vastutava isiku määramine

(1) Laskmise eest vastutava isiku määrab lasketiiru omaniku või haldaja või laskepaigas laskmist korraldav organisatsioon kirjaliku otsusega.

(2) Avalikku võimu teostavates valitsusasutuses ja kohtus määrab laskmise eest vastutava isiku vastava asutuse juht.

§ 23. Vastutava isiku kvalifikatsioon

(1) Vastutaval isikul peab olema Eesti Laskurliidu, Eesti Jahispordi Liidu või Eesti Practical-laskmise Ühingu välja antud laskeinstruktori litsents.
[RTL 2005, 74, 1053 - jõust. 08.07.2005]

Ilmselgelt on jäetud käsitlemata situatsioon, kus keegi tahab laskepaika moodustada selleks, et ise harjutada. Selline korraldus on põhimõtteliselt võrreldav sellega, kui autojuhil oleks keelatud oma hoovi peal tagurdamist-parkimist harjutada, kui tal puudub sõiduõpetaja litsents.

[Andrus1973]

Ise enesest oleks see loogiline, et oma kinistul võid paugutada, kui see on ohutu ja naabreid ei häiri. Vähemalt ajaasustusega alal. Tiheasustuse korral ei ole selline paugutamine nagu nii mõeldav. Lasketiirudest ja laskepaikadest on relvaseaduses juttu enamasti kas spordi tegemise või laskeharjutuste kontekstis. Lisaks neile võib püssi lasta ju ka nt optika sisselaskmiseks või erinevate kuulide katsetamiseks. Ka lihtsalt relva seadistamiseks. Kindlasti leiab veel põhjuseid. Miks mitte lihtsalt aja viiteks Kriku pandud filmis näidatud viisil. Nendest kõigest ei räägi relvaseadus midagi.
Mina isiklikult arvan, et peab olema kaks relvaseadust tsiviilrelvaseadus ja sõjaväe relvaseadus. Need kaks nagu näha ühte potti ära ei mahu.

[Kriku]

Lasketiirudest ja laskepaikadest on relvaseaduses juttu enamasti kas spordi tegemise või laskeharjutuste kontekstis.

Just nimelt. Minu arvates ei ole Andero Sepa vastus kooskõlas tema poolt viidatud õigusaktide mõtte ega eesmärgiga. Sellest tõdemusest on aga vist vähe kasu

Määruse §22 järgi muide saabki laskepaigas laskmist korraldada ainult organisatsioon.

[Walter2]

Määruse §22 järgi muide saabki laskepaigas laskmist korraldada ainult organisatsioon.

Eks riik üritab maksimaalselt asju korra all hoida ja vältida isetegevust - sellest ka see organisatsiooni ja vastutaja vajadus. Tegelikult käsitleb RS ka piiramata käitlemisega õhkrelvi ning kas nendegi kasutamine käib tegelikult laskepaiga ja -tiiru alla (kuigi terve mõistuse vastane see nagu oleks)? Nagu ka vibu ja amb? Seaduses tiiru ja paiga mõistete juures ei mainita kuskil et jutt käib ainult tulirelvadest.

[Kriku]

Kokkuvõttes, kõik see on haigelt püüdlikkandiline, nagu üks akf armastab öelda. Peaks olema eraldi regulatsioon individuaalse laskeharjutuse jaoks laskepaigas relvaluba omava isiku jaoks tema isiklikku relva kasutades. Sellisel juhul peaks tema ise olema ainuvastutaja toimuva eest.

See, et ka oma maale laskepaiga rajamiseks peaksid kehtima ohutusnõuded, on iseenesest õige. See, et individuaalse harjutuse jaoks peaks olema eraldi määratud laskmise eest vastutav isik, ei ole õige. Relvaluba ju seda tähendabki, et relvaloa omanik peaks oskama relvaga kahekesi jäädes seda ohutult käidelda või kasutada.

[Dr.Sci]

Näiteks selline situatsioon. Olen ise abiks käinud jahikoerte tõukatsete eelsetel treeningutel ühe kodukoha lähedase järve ääres. Isiklik osa seisnes selles et tuli lasta vastavalt vajadusele 1 või 2 lasku taevasse, mille järel koer aeti metsa või järve linde otsima (linnud kas visati paadist järve või peideti eelnevalt metsa). Viimane kord oli ilus ilm, järve kaldal oli niisama päevitajaid kui ka kalamehi. Neile öeldi et ühes sektoris on treening ja tulistatakse, mõnele venekeelsele ei jõudnud kohe kohale, aga otsisid lõpuks teise koha ikkagi. Selle kohta, kas ürituse korraldajad kohaliku omavalitsusega ka midagi kooskõlastasid ei tea, pealegi oleks minu jaoks nagunii käinud tegevus jahipidamise alla - oma jahiseltsi jahimaal on mul relvaga käia lasta igal pool, kuid tõenäoliselt oleks sobinud sinna ka (ja kuuldavasti on ka kasutatud) neid kes lasevad helisignaale enesekaitseks soetatud püstolist.

Ja arvestades seda kui palju on meil patrullpolitseinikke, siis kohalikud elanikud helistavad pigem metsast kahtlasi pauke kuuldes (näiteks kevadise linnurände ajal) kohaliku jahiseltsi esindajatele.

[Dr.Sci]

Kokkuvõttes, kõik see on haigelt püüdlikkandiline, nagu üks akf armastab öelda. Peaks olema eraldi regulatsioon individuaalse laskeharjutuse jaoks laskepaigas relvaluba omava isiku jaoks tema isiklikku relva kasutades. Sellisel juhul peaks tema ise olema ainuvastutaja toimuva eest.

See, et ka oma maale laskepaiga rajamiseks peaksid kehtima ohutusnõuded, on iseenesest õige. See, et individuaalse harjutuse jaoks peaks olema eraldi määratud laskmise eest vastutav isik, ei ole õige. Relvaluba ju seda tähendabki, et relvaloa omanik peaks oskama relvaga kahekesi jäädes seda ohutult käidelda või kasutada.

See veel puuduks kui relvaseadusesse kirjutataks juurde et enesekaitseks või sportimiseks soetatud relva tohib harjutamiseks kasutada vaid lasketiirus või laskepaigas.

[Kriku]

See veel puuduks kui relvaseadusesse kirjutataks juurde et enesekaitseks või sportimiseks soetatud relva tohib harjutamiseks kasutada vaid lasketiirus või laskepaigas.

Praegu see kipub juba nii olema. RS § 84 lg. 2:

Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluste või -harjutuste ajutiseks korraldamiseks.

Mina saan sellest nii aru, et kõik laskeharjutuseks sobivad paigad peale tiirude on laskepaigad

[Kriku]

Isiklik osa seisnes selles et tuli lasta vastavalt vajadusele 1 või 2 lasku taevasse

See ei ole RS mõttes relva kasutamine.

[Andrus1973]

Kurat sest aru saab. Kui milegile pihta lased siis pead politseile teatama. Nii sama paugutamisest vist ei pea?

§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine
(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.

[Kriku]

Kurat sest aru saab. Kui milegile pihta lased siis pead politseile teatama.

Sinu enda tsiteeritud norm ju ütleb, et ei pea:

§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine
(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.

Märklehele või tühjale õllepurgile pihta saades on varaline kahju sisuliselt olematu; samuti ei puutu asjasse juhtumid, mil varaline kahju põhjustatakse endale. Endale varalise kahju tekitamine ei puutu põhimõtteliselt mitte kuidagi politseisse, sest ei saa olla õigusvastane.

[Andrus1973]

Sinu enda tsiteeritud norm ju ütleb, et ei pea:

Põnev värk see juriidika lihtsalt. Aga ilmselt tõesti ei pea. Praegu mulle meenub, et olen viibinud jahis, kus endine kõrge politseipealik ja veel üks tuntud avaliku elu tegelane hakkasid koos aja viiteks vana ämbrit tulistama.