www.militaar.net

ostius kirjutas:Tehke end jahimeesteks või sportlasteks ja ongi korras. Keegi ei keela jahirelvadeks nimetada daamipüstolit ega pooletollist snaipripüssi. Iga looma jaoks ikka sobiv kaliiber

Küsimus on õiguses relva kanda. Ei jahi- ega sportrelva ei tohi sa niisama kaasas kanda (sellises olekus mis võimaldab selle kiiret kasutuselevõttu). Üldiselt see seletus, et "lähtuda tuleb vajaduse põhiselt ja inimesel ei ole ju vaja enesekaitseks rohkem kui ühte relva ja mõned inimesed ostavad endale palju relvi lihtsalt huvist relvade vastu mitte ensekaitseks" kõlab suht jaburalt. Mina näen küll täiesti põhjendatud vajadust omada 2-3 erinevat enesekaitse relva, sest nagu juba enne mainitud, näiteks suvel palava ilma ja kerge riidega sobib mingi pisike relv oluliselt paremini jne... Kui nad nii väga tahavad piirata, siis oleks võinud kasvõi kahe peale piirata, aga üks tundub ikka täiesti jabur piirang. Aga nagu ma seletuskirjast loen, siis päris kohe relvi ära ei korjata:

"Lähtudes RelvS-i § 90 lõikest 1, tuleb üleliigsed relvad võõrandada enne relvaloa vahetamist. See tähendab, et mitme turvalisuse tagamise otstarbega relva omanikud võivad neid relvi käidelda kuni olemasoleva relvaloa kehtivuse lõpuni. Kui üleliigseid relvi ei õnnestu võõrandada enne relvaloa vahetamist, tuleb need RelvS-i § 44 alusel üle anda Politsei- ja Piirivalveametile."

Sellise meetmega Lasnamäe klubide vastu minek on sama hea, kui pitsitada rullnokki kõigi BMW omanikelt seletuskirjade nõudmisega.

Loomulikult on objektiivsed põhjendused ka sellele, miks on vaja rohkemat kui ühte relva hoida nii B kui C kategoorias. Kandmine. Need põhjendused ja kasutatavad väljendid - mõistlik, ebamõistlik, võib arvata - ei ole kuidagi mõõdetavad. Kes otsustab, mis on mõistlik? Annab jumal ameti, annab ka mõistuse?

Muudatus on seotud praktikas tõusetunud vajadusega keelduda loa andmisest isikule, kes ei ole toime pannud riigivastast süütegu, kuid julgeolekuasutuste läbiviidud teabehanke käigus saadud teabe tõttu on alust arvata, et isik kavatseb või toetab riigivastase süüteo toimepanemist.

See riigi julgeoleku teema on ka suht libe tee... Kõlab juskui loogiliselt, et miks peaks relvaloa andma või alles jätma inimesele kes "ohustab riigi julgeolekut", samas peaks õigusriigis kehtima ikkagi süütuse presumptsioon, seni kuni sind pole kohtu poolt süüdi mõistetud peaksid sa olema süütu. Sest mida ikkagi täpselt tähendab, et "on põhjendatud kahtlus", kelle jaoks see peab põhjendatud olema? Kas seda otsustab kohus või mingi ametnik? Selline hall ala loob kõik eeldused võimu kuritarvitamiseks...

ostius kirjutas:Enesekaitseks mõeldud relvade hulga kärpimine ning käsitsemise katse regulaarne kordamine on küll tülikad, kuid õnneks saab neist mõlemast lihtsalt mööda hiilida. Tehke end jahimeesteks või sportlasteks ja ongi korras. Keegi ei keela jahirelvadeks nimetada daamipüstolit ega pooletollist snaipripüssi. Iga looma jaoks ikka sobiv kaliiber

Sileraudse omanikuna pean nüüd poolvägisi jahimeheks hakkama?! Mulle pole jaht kunagi meeltmööda olnud ja niisama linnukese pärast jahiseltsi astuda ka ei näe mõtet. Seaduse kallale mineku asemel tuleks probleemidega tegeleda. Pigem peaks seadusloome autoritel ikka terve mõistus koju tulema - on ju sileraudsed üheks hinnatud enesekaitserelvaks üle maailma, laskemoona valik on lai, võimalus ise padruneid laadida jne. Peotäis soola esmase profülaktika mõttes on ikka parem variant kui kiire ja kohene tinamoon?
Kas kuhugi vastuhääle petitsiooni mõttes ka saab anda või on asjalood juba jumalate poolt lõplikult lukku löödud, ümarlaud on toimunud ning Olümpose poole pole mõtet pööblil enam koogutada?

Jama ongi see, et hetkel loetakse pakutud eelnõu läbi ja kiputakse kohe nõustuma "et hea et niigi läks...." Just selline suhtumine võimaldabki läbi suruda seaduseid, mis lonkavad igalt poolt ning ei kannata kriitikat. Meie ametnikud aga täidavad seadust, ka siis kui see vigane on-saksa jäikusega. Seadus ütleb ja kõik. See on koht, kus laskeklubidel ja relvaomanikel peab olema võimalus õelda, et seadusega ei olda nõus. Igat EL-i korraldust ei pea veel kohe täitma tormama. Sellise seadusega jäävadki seadusekuulekad inimesed oma relvadest ilma, ilma antud relva enesekaitseks, harrastuseks, spordiks või mõnel muul seaduslikul eesmärgil kasutada. See suhtumine, kus ca 10 inimest otsustab tuhandete relvaomanike kasutusõigust on väga vale. See, et mõnes riigis terroristid kasutavad relvi, mida seaduslikel kasutajatel käes on, ei pea olema aluseks, kus need ära korjatakse.

Kõik see toimub ikka väga salaja, avalikult ei ole pea kuskil midagi, ja kui ise ei otsi, siis ei leia ka. Põhjendused ka sellised, et "ei mõjuta suurt osa", "pole olulise mõjuga". Ega detsimeerimine ka ei mõjuta suurt osa sootsiumist....

Tahaks ropendada, vot sulle demokraatiat, et kõigi arvamust arvestatakse. Ma isegi ei tea, kes täpselt selle rumalusega tegeleb seaduseloome juures, aga tõesti, palun tulgem mõistusele sealpool! Ei arvesta minu ega paljude arvamust keegi...

Medusa kirjutas:Kõik see toimub ikka väga salaja, avalikult ei ole pea kuskil midagi, ja kui ise ei otsi, siis ei leia ka. Põhjendused ka sellised, et "ei mõjuta suurt osa", "pole olulise mõjuga". Ega detsimeerimine ka ei mõjuta suurt osa sootsiumist....

Hm, ma juhiks tähelepanu, et tegemist on alles kooskõlastusringile saadetud eelnõuga. Kiri on dateeritud eilse kuupäevaga. Ning juba avalik ning huvilistele näha.

Kes seadus(eelnõude) menetlemise korraga täpsemalt kursis pole.
Valitsuse poolt esitatav eelnõu saadetakse kõigepealt asjasse kasvõi kaudselt seotud teistesse ministeeriumitesse kooskõlastamiseks. Teised ministeeriumid saadavad siis eelnõu algatajale oma nõusolekud/mittenõusolekud/märkused ja kõik muu tagasi.
Pärast seda ringi (kui ükski ministeerium eelnõu just kooskõlastamata pole jätnud) tehakse eelnõus vajadusel parandusi täiendusi, või jäetakse need tegemata. Ja esitatakse valitsusele.
Kui valitsus sellisel kujul tema lauale jõudnud eelnõu leiab endiselt vajaliku ja õige asja olevat - siis esitab valitsus selle Riigikokku.
Järgneb juba menetlus Riigikogus.
Ja siis veel väljakuulutamine.

jne...

Nii et etteheide millegi justkui salaja tegemise kohta on küll kohatu. Asi on alles esimesel trepiastmel, ja juba avalikult kättesaadav ning arutletav.

Ostius: " Keegi ei keela jahirelvadeks nimetada daamipüstolit ..."
-------
Kas siis jahirelval ei olegi mingisugust relvaraua- ja kogupikkuse piirangut?

Lugupeetud omanikule vastuseks. Ühest küljest nagu ongi praegu see õige aeg kõvasti lärmi lüüa, et jama välja visataks. Kui seda teksti vaadata, siis seal on ka sellist, mida võiks mööndustega mõistuspäraseks lugeda, ja ehk isegi positiivseks - torketääk, no selle relvatundmise katse elab ka üle. Aga seal on ka seda, mida peab täpsustama - kuidas mõõta lojaalsust riigile, ja kes otsustab milliste kriteeriumite alusel, kas isiku eluviis on sobilik või ei. Ja siis ka lauslollus, nagu see relva piirang, eriti kirjutaja põhjendusega (ka näoraamatus), et "suurem hulk pole mõistlik" "relvad varastatakse ära" jne.

Tänud Toomasele asja lahti seletamast! Tõenäoliselt läheb asi suurema kella külge ja vaatame mida lihtrahvas siis teha saab, kuhu oma petitsioon postitada.
Loomulikult on kehtivas RS-es ka minu jaoks küsitavusi, eelkõige miks peab olema kümmekond püssi või püstolit enese ja vara kaitseks kui tegu juba sisuliselt kollektsioneerimisega (ei tea kõiki juriidiilisi konkse, vahest on nii lihtsam). Samas tahaks ka omada väikesekaliibrilist eelkõige odava moona pärast, millega saaks aeg-ajalt tiirus käe kindla ja silma terava hoida (ja arvan et ma pole ainus) aga hakka nüüd seepärast lisaks jahimehele ka veel laskesportlaseks?! 1. Vabariigi ajal oli mu vanaisal torusid kodus tükki 4...5, sileraudsele isiklikule belglasele lisaks väikesekaliibriline, Kaitseliidust vint ja teenistusrelvaks nagaan ja kellelgi polnud midagi ütlemist. Vene aja saabudes jõudis ilusti ühekorraga selle kraami miilitsasse ära ka viia, ei pidanud mitu korda vähemalt käima. Kord oli majas, sest riik usaldas oma inimesi ja inimesed oma riiki. Vägisi jääb mulje, et vanad ajad tulevad tagasi...

"Lähtudes RelvS-i § 90 lõikest 1, tuleb üleliigsed relvad võõrandada enne relvaloa vahetamist. See tähendab, et mitme turvalisuse tagamise otstarbega relva omanikud võivad neid relvi käidelda kuni olemasoleva relvaloa kehtivuse lõpuni. Kui üleliigseid relvi ei õnnestu võõrandada enne relvaloa vahetamist, tuleb need RelvS-i § 44 alusel üle anda Politsei- ja Piirivalveametile."

Hetkeseisuga on vist piisavalt klaar, et kogu see nn "üleliigsete relvade idee" (+ selle sõnastus) ongi relvaseaduse uue redaktsiooni kõige nõrgem ja kaheldavam lüli..
Elik siis suht sarnane lollus, nagu varasemates redaktsioonides on olnud alul kõigi tääkide keelamine in corpore ning hiljem torketääkide eraldi keelamine

Aga loodame paremat - ja muidugi taome seda rauda (loe: nõrka kohta uues redaktsioonis) kus aga saame

Seda kindlasti. Loogiline oleks ühel isikul lubada enesekaitserelvana omada üht püssi ja üht püstolit või revolvrit. Püstolit võiks varjatult kaasas kanda nagu nüüdki, püssi aga väljaspool kodu ja laskepaika vaid püssikotis või -kohvris. Püssi tänaval väljavõtmine oleks juba alus isiku kinnipidamiseks ja teo motiivi uurimiseks.
Sundida inimest, kes looma tapmist ei aktsepteeri ja kel võistlemise vastu huvi puudub, jahimeheks hakkama või laskespordiga tegeleva klubi liikmeks astuma, pole õige.
Muidugi ei ole hea ka võimalus, kus üks, puhaste paberitega isik, kogub endale arsenali, millega relvastada tervet partisanisalka. Teistel selle salga liikmetel ei pruugi paberid nii puhtad olla. Aga see on juba vastavate ametkondade teema.

Kuidagi kirvega minnakse selle kallale jah. Et kuna Eestis on 1 inimene kellel on 19 relva enesekaitseks ja ilmselgelt tal ei ole vaja 19 relva et ennast kaitsta, siis muudame seaduse nii, et lähme täiesti teise äärmusesse ja lubame ainult 1 relva. Oleks siis mingi natukene mõistlikum piirang, et a'la 3 relva vms.

Ei mingeid piiranguid, see 1 isik oma 19 relvaga ei ole mingi argument. Ja ongi vastavate ametkondade teema, et kahtlane kontingent relvi ei saaks, miks selliste pärast kõigile panna.