www.militaar.net

PPA/EKEI poolt vaadatuna võib mingi argument HP/JHP vastu olla kuuli nii suur purunemine, et raskem pärast ekspertiisi teha ja baasis olevate vintsoonte näidistega võrrelda. Samas USA-s ju saadakse sellest hoolimata ekspertiisidega kenasti hakkama

Eip, ekspertiisi tegemist see ei raskenda kuna HP ei purune vaid deformeerub. Purunemised/killunemised algavad reeglina ca 750-800 m/s kandist milleni püstolikuul ei küündi.

Iseenesest pole vist keelatud kuuli otsast paar mm tömbilt viiliga maha lükata, nii et mantli alt pliisõõr paljastub. Ja võibolla siis kolmnurkse muukviiliga samasse mantli serva mõned sälgud lükata, et paremini kooruma hakkaks. Huvitav tegelikult, et keegi selliseid juba ka letti võtnud pole. Keelatult õõnsaotsalised nad ju poleks. Pole tootjaid / levinud tüüp? Või ei lähe ta sellisena siiski piisavalt efektiivselt lilleks?

Esiteks võib ja viitabki see Sinu "tahtlusele" tekitada ülemääraseid/mittevajalikke kehavigastusi, ja see nõrgendab oluliselt Sinu väljavaateid saada (loodetavasti mitte kunagi ettetulevale) enesekaitsejuhtumile õiglane lahend. Teiseks ei anna sellised viilimised jms mitte mingeid tulemusi. Teoorias on asi põnev, ja kinofilmides juhtub ka igasuguseid huvitavaid asju, aga praktikas ei ole asjast mingit kasu.

Nende poolmantel kuulidega pidi see asi olema, et efekti annab eelkõige pika püssi puhul. Püstoli padrunitel ei olevat piisavat kiirust/energiat, et deformeeruda, seega rohkem vist "marketingi" värk. Ja kui ma kunagi neid samu S&B softpointe proovisin, siis minu Glock neid tol korral igal juhul eriti süüa ei tahtnud, iga teine padrun oli "failure to feed".

Täpselt nii. SP hakkab töötama kiiruste puhul alates ca 450-500 m/s. Enne seda käitub ta üldjuhul nagu FMJ. Üks USA ballistilise želatiini tootja võttis SP 9x19 kasutusele kui geeli kalibreerimisvahendi, s.t. irooniana näidata, et asi mida soovitakse olevat võrdne HPga, seda tegelikult pole mitte ligilähedaselt.

Aga kui juba selle teema peal jutt läks, siis mida arvete ka meil müügil olevatest Fiocchi "black mamba" kuulidest? Peaks nagu olema optimeeritud siin teemas räägitud eesmärkide jaoks, aga kas ka mingit reaalset effekti on ei tea.

Iseenesest huvitav padrun. Ma pole veel selleni jõudnud, aga kavatsen lähiajal meie laboris selle kiirused ära mõõta. Kontseptsioon iseenesest on 60ndate lõpust, 70ndate algusest kus kuuli kaalu vähendatakse et saaks anda talle suurema lennukiiruse. Ehk et siis džaulide koolkonna poole kisub. Seni pole see seltskond end püstoli/revolvri klassis paremaks suutnud tõestada vs. vana hea .45 ACP, aga rolli mängib kindlasti ka kuuli enda ehitus, selle valmistusmaterjal jne ehk siis asi, mis toimib vastava ala inseneri kõrvade vahel. Võtame ükspäev ette ka želatiini keetmise, eks siis annan tulemustest teada.
Kes aga želatiiniga jännata ei viitsi ja tahaks tulemusi kiiremini saada, võtke ca meetri jagu ajalehti, reklaamid/klantspaber välja, ja siis leotage see põhjalikult veega läbi. 3-4 tundi korralikult leos, et vesi igal pool kõigi kihtide vahel oma töö teeks, siis pange nad kenasti püsti, ja andke kuulidel oma töö teha. Saab päris realistliku tulemuse.

http://www.fiocchiuk.com/site/index.php ... ct=prodAll

Leo kirjutas:Poierpaas ja Pruuli tunduvad hingesugulased olevat, elavad mingeid isiklikke traumasid inimeste peal välja. Pystoli poolmantlid ei ole mingid imeasjad, avanemine on minimaalne. Parimad, mis on ise kätte sattunud, olid Saksa toodang, nende otsas oli plastikust kork, mis surus kuuli tabamusel kiiresti seeneks märgade ajalehtede pakki tulistades. Väidetavalt saab hästi avaneva/puruneva kuuli niimoodi, et täismantlisse puurib augu ja sinna pisikese kuuli, näiteks kuullaagrist. Auk pealt uuesti kinni. Kuidas PPA ja prokuratuur sellise kuuli kasutamisse suhtub, seda ma ei oska arvata, pigem halvasti voi väga halvasti. Laienevat kuuli saab ballistikaekspert ikka uurida, sest vintsoone jäljed jäävad ikka kuuli tagumise otsa peale näha. Tabamusel päris tykkideks purunevaid kuule on ikka väga vähe, see peab olema kiire käiguga vindikuul, mis nii katki lendab, et mantli pealt midagi uurida ei jää.

SP-l on ka hea omadus. KUI ta teie püstolis tõrgeteta toimib, siis seda kasutades on rikošetioht kindlasti oluliselt väiksem kui FMJ. Nii et kui toimib, igati soovitan vs FMJ.

See plastkorgiga asi meenutab mulle Action padrunit mida kunagi mh. meie K poistele osteti. Kui nii, siis tegelikult on tegemist HP kuuliga mille eest saab vastu pead. Kuul ise on HP, erinevus vaid selles, et söötmise paremaks tagamiseks ja kuuli deformeerumise kindlustamiseks on selle õõnsusesse asetatud plastkuul. Seda ise käsitöönduslikult kopeerida ei ole kõige parem idee (vt. vastus paar naksu ülalpool kuulide viilimise osas).

alban kirjutas:Täiesti legaalne soft point moon poes müügil:
https://www.jahipaun.ee/netipood/toode/ ... r-sp-1929/

Poolmantel pole küll päris see, mida mõtlesin. Teravaotsaline, isegi kui ots on pehme, kipub pehmesse kehasse vast ikkagi pigem sisse tungima, kui kohe laienema hakkama. Samas, nagu Tõnu mainis, rikošetti kõvalt pinnalt vähendab kindlasti tunduvalt. Ja kiiremale kuulile toimib inimkeha "hüdrolöök" kindlasti paremini.

wenerg kirjutas:Aga kui juba selle teema peal jutt läks, siis mida arvete ka meil müügil olevatest Fiocchi "black mamba" kuulidest? Peaks nagu olema optimeeritud siin teemas räägitud eesmärkide jaoks, aga kas ka mingit reaalset effekti on ei tea.

http://www.fiocchiuk.com/site/index.php ... ct=prodAll

De facto on ju need ka tegelikult õõnsaotsalised. Mitte küll nii suures osas, nagu tüüpiline HP, aga silmnähtav õõnsus on olemas:
http://www.lovecke-zbrane.eu/naboje/nab ... ack-mamba/

tonu adrik kirjutas:Esiteks võib ja viitabki see Sinu "tahtlusele" tekitada ülemääraseid/mittevajalikke kehavigastusi, ja see nõrgendab oluliselt Sinu väljavaateid saada (loodetavasti mitte kunagi ettetulevale) enesekaitsejuhtumile õiglane lahend. Teiseks ei anna sellised viilimised jms mitte mingeid tulemusi. Teoorias on asi põnev, ja kinofilmides juhtub ka igasuguseid huvitavaid asju, aga praktikas ei ole asjast mingit kasu.

Eks käsitööna tehtud "eriti ohtlik ja inimvaenulik kuul" ole uurija ekspertarvamuse järgi kindlasti raskendavam asjaolu kui täpselt samasuguse poestostetu kasutamine. Samas võiks seda käsitleda samalaadselt 7,62 asemel 9mm või - taevas hoidku - .45 kaliibriga relva kandmise ja kasutamisega. Kus läheb see ülemäärase vigastuse tekitamise piir? Eriti, kui sa ei ole sihilikult valmistunud kedagi konkreetset ründama. Enamik rahvast suhtub juba igapäevasesse relvakandmisse "Hull! Käid ringi, püss taskus!" moel.

Ja ma tegelikult tahtsingi juba algul lisada, et kuni pole "süldikuubikusse" laskmise katseid teinud, on raske ennustada, kuidas mingi kuul püstoli algkiirusega väljalastuna käitub. Tömbiksviilitu võiks ju teoorias siiski paremini deformeeruda nii seetõttu, et ta on tömbim kui ka seetõttu, et kõvem mantlikiht on paremini haavatavamaks muudetud. Viiliga 4-6 "cut here" sälku serva ja peaks veelgi paremini lõhki kärisema hakkama. Teoorias. Praktikas oleks seda täiesti huvitav stendis katsetada. Ja mul on omaenese tarkust (või siis lollust) piisavalt, et mitte vaid filmisnähtut suu ammuli vahtida ja uskuda.

Söötmine on muidugi veel eraldi teema. Liialt tömp ots võib rambilt ülesvisatuna tõesti padrunipesa serva taha takerduda.

Täismantelkuulidel tipu maha viilimisega ei maksa väga hasarti minna, muidu võib juhtuda, et lasu ajal puhuvad püssirohugaasid tina mantlist välja ja mantel ise jääb rauda kinni. Järgmine lask aga rikub relva ja võib ka laskurile kurvalt lõppeda.
Poolmantel- ja õõnesotsalistel kuulidel on reeglina põhi mantliga kaetud (solid base, lock base) või on kuuli keskel vahesein, mis eraldab kuuli esi- ja tagaosa.

Isand EOD pidas siinkohal vist silmas ikka pikaraudseid ja pikka moona.
Nösuninast nösu viilitud kuuli seest tina välja lasta nii, et vask rauda jääks ?

Vot kohe ei teagi siis, miks HP ja SP kuulidel mantel ka põhja katab ning mõnedel kuulidel mantel seestpoolt na imelikku paksendust omab? Vist on valmistajal vasesulamit ülearu käes või kardetakse, et laskemoona omahind muidu liiga odav tuleb.

http://www.fiocchiuk.com/site/index.php ... ct=prodAll
De facto on ju need ka tegelikult õõnsaotsalised. Mitte küll nii suures osas, nagu tüüpiline HP, aga silmnähtav õõnsus on olemas:
http://www.lovecke-zbrane.eu/naboje/nab ... ack-mamba/

Kahe otsaga asi, kuna meil vastav metoodika täna puudub, lähtutakse sellest kuidas tootja on ta ise märgistanud. Vajadusel saame kasutada ka sõbraliku naaberriigi - Soome - kogemusi-metoodikaid. Seal loetakse HPks kuul, mille süvis on vähemalt 1mm sügav. Mambal see nii pole. Mõõtsin just .380 padrunil EKEI riiklikku kalibreeringut omava riistaga ära - süvis on 0,40 mm.

Eks käsitööna tehtud "eriti ohtlik ja inimvaenulik kuul" ole uurija ekspertarvamuse järgi kindlasti raskendavam asjaolu kui täpselt samasuguse poestostetu kasutamine. Samas võiks seda käsitleda samalaadselt 7,62 asemel 9mm või - taevas hoidku - .45 kaliibriga relva kandmise ja kasutamisega. Kus läheb see ülemäärase vigastuse tekitamise piir? Eriti, kui sa ei ole sihilikult valmistunud kedagi konkreetset ründama. Enamik rahvast suhtub juba igapäevasesse relvakandmisse "Hull! Käid ringi, püss taskus!" moel.

Uurija ja ekspert on menetluses siiski kaks eri isikut Eksperdi asi on öelda, kas see asi on relv, s.t. meie maailm on mustvalge, jah või ei. Uurija asi on tuvastada tahtlus. Vot siin on 50 halli varjundit. Relva kaliiber ei mängi rolli kergendava/raskendava määramisel. Kui on tehase värk ja standard, antagu minna. Kui aga hakkad viilima ja nüsima, siis kipub kuri karja tulema. Vähe sellest, et relvast lasid, mis on potensiaalselt tappev asi. Aga sa tahtsid enne veel piinata kah ! Kui seda nüsimist aga "teaduslikul eesmärgil" tehakse, pole kellelgi midagi öelda. Teadus on püha asi. Ära siis ainult laborimaterjaliga tänavale mine

Ja ma tegelikult tahtsingi juba algul lisada, et kuni pole "süldikuubikusse" laskmise katseid teinud, on raske ennustada, kuidas mingi kuul püstoli algkiirusega väljalastuna käitub. Tömbiksviilitu võiks ju teoorias siiski paremini deformeeruda nii seetõttu, et ta on tömbim kui ka seetõttu, et kõvem mantlikiht on paremini haavatavamaks muudetud. Viiliga 4-6 "cut here" sälku serva ja peaks veelgi paremini lõhki kärisema hakkama. Teoorias. Praktikas oleks seda täiesti huvitav stendis katsetada. Ja mul on omaenese tarkust (või siis lollust) piisavalt, et mitte vaid filmisnähtut suu ammuli vahtida ja uskuda.

Deformatsioon eeldab lennukiirust. Kui seda pole piisavalt, võid viilida palju soovid, ei aita. Käsirelvade (püstol-revolver) puhul kus lennukiirus madal, ongi seepärast HPs väga palju inseneritööd kuidas tagada, et madala kiiruse juures asi siiski deformeeruma panna, samas muutmata materjali selliselt, et ta ikka piisava kõvadusega oleks, et saavutada vajalik min. sissetungimissügavus. Ja teadus maksab. Püha asi, nagu eelpool mainitud. Samuti maksavad materjalid, HP kuulide ehitus ja tootmisetapid on valdavas enamuses peensusteni patenteeritud, küllaltki palju ka salastatud. Ei ole lihtne teema.

Samuti vabandan, kui minu eelmisest sõnavõtust jäi mulje, et Sind hollywoodlikus relvafännluses olen süüdistanud. Kindlasti mitte pole see minu asi midagi sellist väita

Tõnu

Spiegeli ingliskeelne artikkel Pariisi relvade päritolust ja laiemalt illegaalsest relvaärist Euroopas. Hea taust Komisjoni relvadirektiivi paranduste juurde.

http://www.spiegel.de/international/eur ... 83461.html

https://www.change.org/p/council-of-the ... dium=email

..ma arvan, iga foorumlane võiks siia alla kirjutada + levitada seda petitsiooni ka oma suhtlusvõrgustikes

http://www.europarl.europa.eu/sides/get ... V0%2F%2FEN

Viktoria Fordi draft on üleval. Palju jäi dokumendis arusaamatuks, kuid saan aru, et raportööri ettepanek olulisemas osas on selline

The proposal to recategorise cat B.7 would cause many practical problems in implementation
and has been tried and rejected in certain Member States.

The Rapporteur instead makes a series of alternative proposals. Firearms converted to firing blanks should remain in their
original categories due to the particular risks associated with them. Automatic firearms
converted to semi-automatic (as well as, for the avoidance of any doubt, semi-automatic
firearms converted to automatic) should be in category A.

Ehk siis poolautomaatsed on lubatud, juhul kui need on tehase poolt algselt sellisteks tehtud. Pool-automaatseks muudetud relvad ja de-aktiveeritud automaatrelvad keelatakse tsiviilidele? Näiteks G43 on ok, MP40 või STG44 tuleb kiiremas korras maha müüa?

Noh, see draft on veel üsna toores ja tegelikult peaks jääma riikidel ka õigus veel omi sättungeid seada.

Kas mitte relvadest pole CZ-858 relva hulgem eestlastel käes ja peaks praegu käima selle drafti musta nimekirja? Endalgi üks selline, et põnevust küll

Loogika ütleks, et mõeldakse ikkagi peale tehasest väljumist fullautost semi autoks converditud aparaate. Erinevalt VZ-58-st peaks CZ-858 ga tegelikult jokk olema kuna selle markeeringuga ei ole tehasest kunagi fullauto aparaate tulnud. Muidu läheks loogikat väänates kõik erinevates sepikodades eri nime all toodetavad AR-15 platvormi semiauto aparaadid kohe Colti M16 ks.

Aga noh ega siin uues liidu kõik asjad loogika ja kaine mõistusega käsikäes ei käi...

Huvitav kas politseil on plaanis kunagi loobuda ka sellest lamineeritavast relvaloast ning võtta kasutusel plastikmudel, mis on samas mõõdus teiste kaartidega....

romps kirjutas:Huvitav kas politseil on plaanis kunagi loobuda ka sellest lamineeritavast relvaloast ning võtta kasutusel plastikmudel, mis on samas mõõdus teiste kaartidega....

hea tähelepanek. soetasin eelmisel aasta ka tulirelva, ja olin üleüldises hämmingus kogu selle asja korralduse üle, mis tundus, et on kusagil 20. sajandi esimeses pooles.

eeldasin, et saan kogu selle riigilõivu eest, mis ei ole mitte väike, politseist korraliku tunnistuse, umbes nagu juhiluba. aga hoopis lamineeritud tüki paberit, kuhu on pilt vahele torgatud. viimati sain dokumendi, kus pilt oli paberi peale kleebitud, õpilaspiletina millalgi 10. klassis vist, ja see oli ligi 20 aastat tagasi.

naljakas on see, et selline tunnistuste printer, kuhu saad plastitükile printida igasuguseid asju, ei maksa üldse palju. ei usu, et politsei ei suuda sellist asja organiseerida, pigem on probleem kusagil mujal, et nad peavad just nimelt selle lamineeritud lapaka väljatama.

tekkis ka küsimus, et kui võltsimiskindel selline luba nüüd on, ja kas seal üldse mingeid turvaelemente on.

enne relvaloa üle imestamist oli hämming relvasoetusloaga poodi minnes. ma justkui eeldasin, et relva ja padruneid ostes müüja toksib mu dokumentide ja soetusloa andmed kuhugi andmebaasi, kus on kirjas, et kõik on OK ja ta mulle võib müüa neid asju. midagi sellist ei toimunud, kõik käis politsei väljastatud paberite alusel. relva ja laskemoona ost märgiti füüsiliselt vastavatesse paberkandjal raamatutesse.

seisin ja imestasin, sest arvasin, et kogu see tehing sisestatakse kohe elektroonilisse andmebaasi, et politsel oleks kohe ülevaade, mis toimub, või et näiteks välistada olukord, kus klient on relvasoetusloast ebaseadusliku koopia teinud (ausalt, kopeerimistehnika on heal tasemel) ja sellega järgmisesse relvapoodi läinud järgmist relva ostma. või et kui ostja läheb järgmisesse relvapoodi ja küsib seal 100 padrunit, siis müüja vaatab andmebaasist ja ütleb et "oot-oot, te just 20 minutit tagasi ostsite 100 padrunit, vaevalt et te need siin nurga taga ära lasite". aga ei, midagi sellist ei täheldanud.