Siin esinenud gurude loengutele eri kuulide purustavast toimest ei ole muud lisada kui ainult soovitus hoolikalt läbi lugeda ja intensiivselt kaasa noogutada.
Illustratsiooniks olgu kaks graafikut, mis näitavad eri kaliibriga militaarkasutuses olnud ja olevate kuulide ajutist ja jäävat haavakanalit. Pöörake tähelepanu, kuidas vanad vindikuulid keeravad ennast kehas ringi ja lähevad suhteliselt sirgelt läbi ning uuemad kergemad ja kiiremad kuulid lagunevad ja lammutavad kudet. Militaarmoona eesmärk on tungida läbi kergemast barjäärist, k.a. kaitsevest ja omada seejärel piisavalt energiat, et muuta kombatant WIAks, sest temaga tegelemine on kallim ja keerulisem, kui KIA ehk laadung 200 käsitlemine. Jalaväelane peab jaksama kaasa tassida palju laskemoona, sest lahingus on tabavus madal ja laskemoona kulu suur, sest adrenaliinipilves meestel on kombeks sihtimata lasta ja ikka valanguga
Uuemates konfliktides, kus vastasel on kaitsevesti ja kiivri asemel särk voi villane mantel, on oluline, et kuul hakkab lagunema kohe peale kudede tabamist. Vanadel kuulidel oli kombeks kiitsakamatest meestest läbi joosta, tekitades ainult kuuli diameetriga haava. Kui näiteks väike kuul tabab lihast, kuid jätab suuremad veresooned, luud ja elundid terveks, siis voib nahk tommata nii hästi kokku, otsi siis auku nagu naaskli torkejälge.
Kergetel ja kiiretel kuulidel oleneb fragmentatsioon otseselt lennukiirusest, mis on normaalse rauaga automaatrelva suudmes yle 900 m/sek ja väheneb kiiresti. See oli automaadi M16 kusagil 200 ja karabiinil M4 isegi 150 meetrit, kui kuuli kiirus langeb alla 700 m/sek ja fragmenteerumine kaob. Igasugu kompaktsetel karabiinidel, nagu G36C, on reaalne oht, et suudmekiirus ei yletagi vajalikku fragmenteerimise kiirust ja tabamuse korral tekib ainult väike haavakanal. Kujutage siis ette karmide sofikate jahmatust ja pahameelt, kui haavatud duhh laseb peale mitut tabamust ikka vastu voi paneb lihtsalt plehku
Igasugu kuulilegendid on kerged tekkima, sest ainult murdosa kombatantidest, peamiselt sofikad, saavad nii palju erinevate kaliibritega lasta, et tekib isiklik kogemus kuulide toime kohta. Ja muidugi armee meditsiinikorpus, kellel on au koiki neid vigastatuid lappida, keda ette kantakse. Internetis on hulganisti materjale kuulide ja kildude mojust kudedele, kuid need ei ole söögiisupildid. Eriti räme on missioonil välihaiglas teeninud kaitseväelaste isiklik arhiiv, mida valitud seltskonnale näidatakse vastavalt teenistuslikule vajadusele. Olen näinud, ei soovita.
Hillart kriitikale EKJ eelistustest, et orkester on meditsiinikorpusest olulisem, ei ole samuti midagi lisada. See oli ju ammu teada. Pealegi on paraade vähemalt 2 korda aastas, kuid lahingutegevust Eestis oluliselt harvemini. Miks peaks siis mingeid motetuid arstitädisid ja sanitare palgal hoidma ja koolitama?
Kui sojaks läheb, siis meie liitlastel on ju palju meditsiinivarustust koos personaliga, mida kohe Eestisse paisata!! Lisaks mobiliseerime koik kiirabibrigaadid ja perearstid ning moodustame neist kompanii esmaabimeeskonnad ja pataljoni meditsiiniryhmad!!! Ajateenijatele ja noortele kaitseliitlastele peaks peale SBK läbimist hakkama jagama nimelisi padruneid, et ikka abi oleks käepärast, kui valu muutub väljakannatamatuks ja meedikuid ei ole ning surm ka veel ei tule. Jube moeldagi, mis siis juhtuma hakkab, kui päriselt suuremaks madinaks läheb ja teeperved täituvad korisevate ja verest tyhjaksjooksvate eesti meestega. Meedikute teenistuspystolit sanitaarlaskudeks tuleb ohtrasti tarvitada