Uus tehnoloogia - üle miljoni lasu minutis

[bambino]

Leidsin ühe firma lehekülje, mis arendab koostöös sõjaväega uudset tehnoloogiat relvanduses. Tegemist on süsteemiga, kus vintrauda on laetud kuulid üksteise järel, nende vahel püssirohi. Püssirohi süüdatakse elektrilaenguga, mida juhitakse arvutiga. See võimaldab ülimat täpsust tulejuhtimisel. Lisaks pole süsteemis ühtegi mehaaniliselt liikuvat osa, mis tulistamisprotsessist osa võtaks. Erinevaid valmislaetud vintraudasid saab omavahel erinevateks gruppideks ühendada, mis võimaldab kasutada erinevat laskemoona vastavalt olukorrale samas relvasüsteemis. Prototüüpi saab laadida 36 vintrauda, mis annab teoreetiliseks laskekiiruseks ÜLE 1000000 lasu minutis.

Protsess on nii kiire, et võimaldab sooritada mitu lasku enne tagasilööki. Tüübid on valmistanud mitmeid prototüüpe alates püstolist kuni 40 mm granaadiheitjani.

Täpsemalt - http://www.metalstorm.com/ ja http://www.wired.com/news/conflict/0,2100,46570,00.html

[alari]

Tegelikult olen mina sellest tehnoloogiast lugenud juba paar aastat tagasi kusagilt eesti ajakirjandusest, võis olla TM, aga ei saa selles kindel olla. Kui otsida, peaks leidma eesti netiavarustest selle tehnoloogia kohta midagi leidma kyll.

[Satakas]

no see on küll kirvetehnoloogia. minu suu küll ei käändu ütlema, et selline tehnoloogia võimaldab lasta kuni miljon plaksu minutis. see on ju ääretult demagoogiline hinnang. panna kokku posu torusid, igasse torusse hunnik kuule ja siis väita, et tehnoloogia...lasketiheus... aga ma panen kõrvuti ühele statiivile kümme eestlaetavat, elektrooniliselt panen nad karva pealt ühel hetkel tulistama ning matemaatilsielt saan lasketiheduseks 10 lasku tuhandiku sekundi jooksul ehk siis 10 000 pauku sekundis ehk lõdvalt 600 000 lasku minutis. aga panen kümne raua asemel sada rauda ja voila - juba KUUS MILJONIT!!! teoreetiliselt. eksole. või mis teoreetiliselt - praktiliselt ikka. aga kasu suurt ei sittagi.

vot tehku selline tehnoloogia, mis ka reaalselt ja praktikas kasutatavalt oleks suuteline tõesti minuti jooksul miljon laksu sooritama...see oleks teine asi. sekundi jooksul ühekordselt hirmsa hunniku kuulide väljalaskmine on tehnoloogiliselt kökimöki. aga praktikaga võrreldes on sellised poolkõvad tehnoloogiad surnud hobuse piitsutamine.

[hagen]

http://www.cnn.com/2003/BUSINESS/06/26/ ... etalstorm/
Ommik.Austraalia imerelv,peaks puruks laskma kõik raketid ja suurekaliibrilised mürsud,mis nendega kaitstud objektile lähemale imbuvad.Laadimine vist manuaalne?
http://www.upi.com/inc/view.php?StoryID ... 5108-1155r

[Panzergrenadier]

Korraga võivad ju lasta välja palju kuule, aga kui kaua seda relva laetakse. Kas siis iga toru jaoks üks mees?

[Würger 190G]

suurekaliibrilised mürsud,--tõsiselt???????
mis nendega kaitstud objektile lähemale imbuvad.

[VANA LÖUKOER]

veic kummaline - mitu lasku enne tagasilööki.......hmm,mis siis on nii,et mehed lähevad löunale ja relv väriseb hulk aega niisama,tühikäigul....?
muidugi vabandage mind,kui ma ei saanud asjast öieti sotti.

[bambino]

no mitte päris nii. Kui viitsid seda tehnoloogiat täpsemalt uurida, siis selgub, et vintrauda paigaldatud laengud käivitatakse elektrilise impulsiga. Kuna relv ei pea uut laengut mehaanilise liikumise teel laadima, siis on järgmine kuul võimalik piltlikult öeldes eelmisel pe*ses kinni välja lasta. See kõik toimub enne, kui vintraud ületab oma inertsi ja hakkab tahapoole liikuma. Seega saaks näiteks sellise tehnoloogiaga püstolist lasta kaks või kolm kuuli ühte punkti, seejärel hakkab juba mõjuma tagasilöök ja sihikud lähevad paigast ära. Kes vähegi on püstolist rohkem lasknud, see teab, et kahte kiiret lasku on suht raske sooritada hea tihedusega. Aga kui mehed lõunale lähevad, jääb relv peale vimast lasku ja tagasilööki ikka seisma.

[Satakas]

kunagi oli selline "süsteem", et puuriti püssitoru, mis otsast sutsuke peenemaks läks. nigu koonduva rauaga jahipüss. kuule aga oli hülsis üheskoos tervelt mitu tükki - oli neid kolm või viis...ei mäleta. teineteisest eraldatud mingi plastmassi vmt ollusega. samas aga üksteise taha kinni "liimitud. kui käis pauk, pressis see junn end läbi aheneva raua mistõttu kuulid teineteisest eraldusid ja paarisentimeetrise vahega ruast väljusid. kuulukse, et paarisaja meetri pealt märki tabades olla vahe kasvanud paarikümne sentimeetrini. seega - üks pauk - mitu auku. kah tore tihedus. kahjuks pole sellest asjast viimase 10a jooksul miskit kuulnud. on kellelgi äkki infi?

[Tux]

Keemilise lõhkeainega töötavad kineetilise energia relvad on vist varsti 'out'. Palju efektiivsem on kasutada elektromagnetvälju raudkuulide/naelade kiirendamiseks. Sellise relva eeliseks on suhteliselt vaikne töö, ülisuur laskekiirus ja igasuguste valgusefektide puudumine. Seega neid ka väga raske lahinguväljal avastada. Laskemoona algkiirus rauast väljudes võib vabalt üle helikiiruse olla kui vaja on. Puuduseks muidugi elektrigeneraatori vajadus.

[Metatron]

ei, miks puudus? paned geneka 300 meetri kaugusele tiksuma, pikendusjuhtmega tood voolu laskepositsioonile ja ongi valmis. vahepeal, kui uni peale tuleb (suurest vaikusest) saab kohviautomaadi pikenduspesasse pista ja tassi kohvi teha... elu missugune...

[Vogel]

Siis peaks olema labori tingimustes valmistatud laskemoon. Selle relva läheduses ei tahaks olla kui tõrge tekib.

[tsikkelröövel]

Vaadake, füüsika vastu ikkagi ei saa. Tagasilöök ei ole asi, mis tekib mingi viivitusega pärast lasku. See tekib siiski täpselt samal hetkel, kui kuul alustab liikumist. Ainus, mis selle mõju vähendada suudab, on laskeriista suur mass, võrreldes kuuli (mürsu) kaaluga ja laengu võimsusega. Ja kui ka kergeid kuule lastakse jorus välja, hakkab ka raske laskeriist kiirenevalt vastassuunas liikuma. See "mitu lasku, enne kui tagasilöök mõjuma hakkab" on võimalik vaid siis, kui toru on piisavalt massiivne ja/või tema tagasijooksu maa on piisavalt pikk, et ei jookse veel lõpuni, enne, kui mitu lasku juba tehtud. Aga selline "valang" ei saa olla kuigi pikk. Ja nagu öeldud, sihuke relv saab olla vaid mingi statsionaarne ja raske asi.