Tääkide jm külmrelvade välimääraja
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
1. Maailmasõjas kasutasid neid teisejärgulised (s.t. mitte vahetult eesliini) üksused küll. Oktoobrirevolutsiooni päevil läksid ka käiku. Mulle teadaolevalt viimane konflikt, kus ühelasulisi"berdankasid" kasutati, oli Soome Talvesõda. Ja Soome poole peal nimelt. Soomlastel olnud samuti üsna terav püssipuudus ja läksid käiku kõik vähegi pauku tegevad torud. Eks "kolmeliinise" sai hiljem mahanotitud vastaselt. Muuseas, väikese kõrvalmärkusena, Talvesõjas kasutati teadaolevalt viimast korda ka ka Feodorovi automaate. Sest soomlastel olid juba olemas legendaarsed Suomi püstolkuulipildujad, aga venelastel polnud neile eriti midagi võrdväärset vastu panna. Põhimõtteliselt PPD küll oli, aga ka seda ei olnud tolleks ajaks veel väga suurtes hulkades toodetud. AVS-36 aga osutus talvistes oludes kaunis kapriisseks relvaks ja ega neidki massiliselt polnud.ppp kirjutas:Kui Mosini vint ja selle tääk 1891 tulid, siis muidugi päeva pealt berdane ära ei visatud, ilmselt säilitati neid kusagil NZ-varudes ja mingite reserv/tagalaüksuste jms relvadena. Ja kas neid kasutati veel hilisemates vene - Jaapani ning I MS-s, ka ei tea, kuigi venelastel see "püssipuudus" pidevalt oli.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
- Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
Re: Täägijäänus seenemetsast
eralda VÕIMALIKULT RUTTU tääk tupest! -hiljem jääb lootusetult kinni juba....
Mul pole midagi mõistlikku öelda.../ ███████████]98% fucked up
Re: Täägijäänus seenemetsast
Suure pusimisega aga tehtud! Nüid liguneb oblika vannis. Kaeb mis tulemuse saab.Feeliks_Jalgraud kirjutas:eralda VÕIMALIKULT RUTTU tääk tupest! -hiljem jääb lootusetult kinni juba....
"(●̪●)"
Rapiir?
Tere! Oskab keegi arvata, mis teraga tegu? Võitlemiseks või võistlemiseks ettenähtud asi? Tera pikkus kuskil 76 cm.
http://album.ee/node/25644545/50285201
http://album.ee/node/25644545/50285201
Re: Rapiir?
Tundub vehklemistrenni relva tera olema, florett või rapiir. Otsa on keegi teravaks nüsinud, muidu on seal selline tömp ca 5-6mm silindrikujuline jupstükk otsas. Väga-väga ammu sai sellega tegeletud, mälu võib juba vimkasid visata, aga Tallinnas Kännu-Kuke juures olevast vehklemistrennist oskab mõni vanem tegija täpselt öelda.
Re: Rapiir?
ehh...täpselt sama asja otsa hüppasin tartus emajõe sõudebaasi paadisillal ujudes. millalgi 1994 vast. õnneks polnud toda veel keegi teritada jõudnud. reie peal oli igatahes pikk ja kole kriim. sikutasin sita põhjast välja ja viisin mälestuseks koju kaasa.
Re: Rapiir?
Puhta eppee tera. Nagu öeldi, siis see kuulub vehklemise juurde.
Re: Rapiir?
Tänud!
Kahtlustasin ise ka et spordiriist...tera läbipainduvus tundus relva tera jaoks liiga suur.
Millaski rohkem aega on, teen ilusa käepideme külge ja panen seinale kaunistuseks, ehk petab mõne asjatundmatuma inimese ära.
Kahtlustasin ise ka et spordiriist...tera läbipainduvus tundus relva tera jaoks liiga suur.
Millaski rohkem aega on, teen ilusa käepideme külge ja panen seinale kaunistuseks, ehk petab mõne asjatundmatuma inimese ära.
Re: Rapiir?
On ikka epee? Minu meelest florett, kuna tra näib olevat neljakandiline. Epee on ju kolmekandilise teraga.
Re: Rapiir?
äää...ega sel praktilisest küljest suurt vahet poleks. ka "ehtsad" rapiirid olid suht suure läbipaindega - sellest hoolimata kannatas neid hästi vastastest läbi torgata kui kõva mees olid.ekacariya kirjutas:tera läbipainduvus tundus relva tera jaoks liiga suur.
saksa täägi markeering
ühel küljel markeering S/177G
ja teisel küljel 8926
a
ja teisel küljel 8926
a
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist