Ma tean, et tänapäeval antakse relva hajuvust kaare minutites, kuid mida see väärtus täpselt siiski väljendab? Näiteks labase automaadi jaoks peetakse piisavalt heaks hajuvust 2-4 MOA (Minutes Of Angle - kaareminutit), täpsusrelva jaoks 1-2 MOA, kõrgetasemelise snaiprirelva jaoks 0.3-0.5 MOA. On jäänud mulje, nagu tähendaks see väärtus seda, et muude mõjuriteta (laskur, tuul, õhurõhk) laseks relv kõik kuulid vastava diameetriga ringi sisse. Näiteks 2-4 MOA'd on 100m kaugusel 60-120mm. Teisisõnu võiks või peaks lihtsõduri relv olema piisavalt täpne, et 100m kauguselt kõik kuulid sellesse ringi panna. Snaiprirelv peaks samal distantsil panema kõik kuulid 10-17mm ringi.
Kuid! Mitte väga ammu teati mõistet relva pinnatihedus, mis väljendas laskedistantsi (m) ja relva keskmise hajumisraadiuse (cm) suhet. Väga heaks sportpüssiks peeti relva pinnatihedusega 100 ning täiesti viisakaks pinnatihedusega 40. Teisisõnu relv, millest lastud pooled kuulid maanduvad ringi raadiusega 25mm (diameetriga 50mm) on täitsa viisakas sportpüss. Väga heaks sportrelvaks peeti relva, mis suutis panna pooled kuulid 10mm raadiusega ringi sisse.
Sealjuures teati, et normaalne koguhajumus sõltub laskude arvust seerias. Näiteks 3 lasu korral oli koguhajumus keskmisest 1.55 korda suurem, 10 lasu puhul oli koguhajumus keskmisest hajumusest 2.03 korda suurem ja piiramata hulga laskude puhul 2.7 korda suurem. Teisisõnu tavapärase kümnese seeria laskmisel 100m kaugusel pidi viisakas sportpüss saama kõik kuulid 102mm diameetriga ringi ja väga hea sportpüss 41mm diameetriga ringi. Piiramata arvu laskude korral vastavalt 135mm ja 54mm. Need aga on ju vaat et ülalmärgitud tavalise automaadi normid!
On's tänapäevaste lahingrelvade kvaliteet 50-60 aasta taguste sportrelvadega võrreldes märgatavalt paremaks muutunud, või on väär minu arusaam tänapäevasest relva hajuvuse määratlusest? Mida nende MOA'dega ikkagi tähistatakse - kõigi kuulide hajumise diameetrit, kõigi kuulide hajumise raadiust, poolte kuulide hajumise diameetrit, poolte kuulide hajumise raadiust?
Relva hajuvus?
Relva hajuvus?
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Relva hajuvus?
Hajuvusega on asi väga lihtne, telli seisukohast. Hajuvus on suurus, mis on suurim kaugus kahe augu välisserva vahel, millest on maha lahutatud kuuli diameeter. Ehk kahe üksteisest kõige kaugemal oleva augu tsentrite vahe.
Sportlased võivad mõõta ka pinnatihedust, aga telli ja SNi huvitab kõige väiksem märklaud mingil kaugusel, mida on võimeline 90% tõenäosusega esimese lasuga tabama, ja see kehtib relvasüsteemile (relv, sihik ning moon). 100 m peal Medulla Oblongata tabamiseks peab SN relvasüsteem laskma alla 1 moa täpsusega, sellepärast ongi selline nõue sees. See nõue on küll rohkem pol/sof pärast, kuid keegi ei erista politsei ja sõjaväe relvasid eraldi klassidena, vaid pannakse kõik ühte patta - kas on täpsusrelv (ning need jagunevad poltlukkudeks ja poolautodeks) või ei ole, ükskõik kelle käes on.
Samuti, kui nt 8,6 mm relva efektiivseks laskeulatuseks loetakse 1000 m, siis sellel kaugusel peaksid kuulid minema u 30 cm ringi sisse (torso serva minev tabamus ei ole efektiivne), see tähendaks lihtsa tehtena 100 m peal 3 cm hajuvust. Aga arvestades hajuvuse kasvu kaugusega peab selline relv 100 m peal augud hoopis kokku laskma.
Tänane täpsusrelvasüsteem on enamjaolt tõesti parem 50-60 aasta tagusest. Progress võib olla aeglane, kuid ei ole siiski olematu.
Sportlased võivad mõõta ka pinnatihedust, aga telli ja SNi huvitab kõige väiksem märklaud mingil kaugusel, mida on võimeline 90% tõenäosusega esimese lasuga tabama, ja see kehtib relvasüsteemile (relv, sihik ning moon). 100 m peal Medulla Oblongata tabamiseks peab SN relvasüsteem laskma alla 1 moa täpsusega, sellepärast ongi selline nõue sees. See nõue on küll rohkem pol/sof pärast, kuid keegi ei erista politsei ja sõjaväe relvasid eraldi klassidena, vaid pannakse kõik ühte patta - kas on täpsusrelv (ning need jagunevad poltlukkudeks ja poolautodeks) või ei ole, ükskõik kelle käes on.
Samuti, kui nt 8,6 mm relva efektiivseks laskeulatuseks loetakse 1000 m, siis sellel kaugusel peaksid kuulid minema u 30 cm ringi sisse (torso serva minev tabamus ei ole efektiivne), see tähendaks lihtsa tehtena 100 m peal 3 cm hajuvust. Aga arvestades hajuvuse kasvu kaugusega peab selline relv 100 m peal augud hoopis kokku laskma.
Tänane täpsusrelvasüsteem on enamjaolt tõesti parem 50-60 aasta tagusest. Progress võib olla aeglane, kuid ei ole siiski olematu.
Re: Relva hajuvus?
Ok, nõus. Ainult et mitme lasulise seeria äärmisi tabamusi standardina arvestatakse? Laskuri käsiraamat aastast 1948 ütleb, et mida suurem on laskude arv seerias, seda suurem on keskmine hajuvus ning seda kaugemale hälbivad üksikud lasud. Nii on viielasulise grupi maksimaalne normaalne hajuvus kaks korda suurem kui kolmelasulise grupi maksimaalne normaalne hajuvus samast relvast, sama moonaga, samadel tingimustel. Kümnelasulise grupi hajuvus on kolm korda suurem, kahekümne lasulise oma neli korda suurem ja piiramata hulga laskude hajuvus seitse korda suurem. Teisisõnu kui näiteks tavalise lahingrelva standardhajuvuseks öeldakse olema 4 MOA-d ja see on arvestatud 20 lasulise seeria kohta, siis peaks olema võimalik lasta selle relvaga ühe MOA-seid kolme lasulisi gruppe.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Relva hajuvus?
Militaarses valdkonnas tänapäeval ainult MOA-s arvutatud väärtusi näinud. Peamiselt lastakse 3-e või 5-e lasulisi gruppe ja selle põhjal öeldakse relva täpsus (tehniline). Nt. sub-moa snaiperrelvad.
Pikem teema ing. keeles siin: http://www.thehighroad.org/archive/inde ... 49949.html
Lühidalt: 3 või 5. Osad leiavad et aitab kolmest lasust sest "rohkem ei tohiks vaja minna", teised leiavad, et 5-e lasuline grupp on tõepärasem.
Igal ühel oma tõde.
B.
Pikem teema ing. keeles siin: http://www.thehighroad.org/archive/inde ... 49949.html
Lühidalt: 3 või 5. Osad leiavad et aitab kolmest lasust sest "rohkem ei tohiks vaja minna", teised leiavad, et 5-e lasuline grupp on tõepärasem.
Igal ühel oma tõde.
B.
Re: Relva hajuvus?
M1 Garandi katsetamise standard nägi ette 10 lasulise grupi, moonaga M2, laskmist 600 jardi kaugusele, keskmise hajuvuse raadiusega 7.5 tolli. Ülalnimetatud raamatu järgi teisendusi tehes tähendaks see tänapäevases mõistes 4.8 MOA-st hajuvust.
1982 a kasutusele võetud M24 snaiprirelva katsetamise standardiks oli viie lasu keskmine hajumisraadius 1.9 tolli, 300 jardi pealt, moonaga M118, lastuna tempoga mitte aeglasemalt kui kolm lasku minutis - mis vastab 2.2 MOA-le (3.4 MOA-d 10 lasulise seeria puhul).
2008a PSR-i konkursil nõuti 1MOA-st täpsust 5 lasulise grupi puhul kaugustele 300, 600, 900, 1200 ja 1500m.
2009a US SOC konkursil nõuti 1 MOA-st maksimaalset vertikaalset hajuvust 10 lasulise grupi puhul. Jne, jne, jne ...
Snaiprirelvade kohta sellist infot (mitme lasuga ja kuidas täpsust hinnatakse) natuke leidub (hädapärast Wikipedia'ski) ja vastavalt on neid võimalik ka omavahel hinnata kasutades muiste sportlaskuritel kasutusel olnud teisendusi. Lihtsa sõduri relva kohta aga räägitakse üldiselt 2-4st või 3-6st MOA-st täpsustamata, mitme lasuga selline tulemus saavutatama peaks.
1982 a kasutusele võetud M24 snaiprirelva katsetamise standardiks oli viie lasu keskmine hajumisraadius 1.9 tolli, 300 jardi pealt, moonaga M118, lastuna tempoga mitte aeglasemalt kui kolm lasku minutis - mis vastab 2.2 MOA-le (3.4 MOA-d 10 lasulise seeria puhul).
2008a PSR-i konkursil nõuti 1MOA-st täpsust 5 lasulise grupi puhul kaugustele 300, 600, 900, 1200 ja 1500m.
2009a US SOC konkursil nõuti 1 MOA-st maksimaalset vertikaalset hajuvust 10 lasulise grupi puhul. Jne, jne, jne ...
Snaiprirelvade kohta sellist infot (mitme lasuga ja kuidas täpsust hinnatakse) natuke leidub (hädapärast Wikipedia'ski) ja vastavalt on neid võimalik ka omavahel hinnata kasutades muiste sportlaskuritel kasutusel olnud teisendusi. Lihtsa sõduri relva kohta aga räägitakse üldiselt 2-4st või 3-6st MOA-st täpsustamata, mitme lasuga selline tulemus saavutatama peaks.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Re: Relva hajuvus?
Aegajalt on kohata ka relva tootja pakutud numbreid, mida antakse just 3 lasu ja 100 m jaoks. Miks 3 või 5? Tavaliselt on 3 mugav, kuna head padrunid on kallid (.308Win Lapua Scenar 22-24 krooni ning .300WM Scenar 25-45 krooni tükist) ning suht aeglaselt lastes hoiab ka aega kokku (eriti magnumitest lastes). Samuti näevad eeskirjad TL harjutustel ette mõõtmisi just 3 lasulise grupi korral (see samunegi suurim kaugus kahe kuuliaugu vahel, mis on 4 cm 100m kohta). 5 on kõige levinum ja usutavam laskude arv, samas. Siis saab ka hakata suuremaid järeldusi tegema - a'la kui stabiilselt on 4 lasku koos ja üks eemal või kõik koguaeg laiali, siis on see moona ja relva kokkusobimise küsimus (või kui on teada, et moon ja relv peavad kokku sobima, saab hinnata relva enda töökindlust ja usaldusväärsust), samas kui vaid vahel harva on üks tabamus teistest eemal, on see jällegi laskja küsimus jne. Paaritu arv on tiirus hea, sest siis saab määrata nii külgsuunas kui kõrguses tabamuste keskkoha (sihtimis- ja tabamispunkti suhte hindamiseks)
Mõõtmismetoodikaid on mitmeid, kuid suhteliselt universaalselt peetakse täpsusrelvaks sellist relva, millest väljalendavate kuulide hajuvus 3-5 lasu korral (või siis ringi diameeter, mille sisse tabamused peaksid ära mahtuma) on max 1 moa. See on siis 29 mm 100 m peal, kui täpselt öelda, või ligilähedaselt 3 cm@100m. Ja see kehtib siiski süsteemile, nagu mõistetavalt öelda tuleb. Aga see on selline taktikalisemas mõistes täpsusrelv, seetõttu ehk ongi hetkel selline küsimus üleval - taktikalised laskurid hindavad ühes skaalas, laskesportlased teises? Close, but is it enough?
Ääremärkuseks oma kogemus erinevate relvadega. Näiteks Waltheri G22-ga sain hea keskklassi moonaga stabiilselt 10 lasku 4 cm sisse, 100m peal (see siis ringi läbimõõt, mille sisse kõik augud ära mahtusid). Moditud Ak4, sellelt FG hargilt, oli võimeline panema 5 auku ka 4 cm sisse @100m ning 15 cm @300m, rootsi moonaga.
Niiet täpsusrelv on suhteline mõiste. Aga see on väikestel kaugustel, see tegelik täpsusrelv süsteemina ja sub-moa tuleb arvesse alles siis, kui hakkame rääkima kaugustest 500, 700 jne. (ehk, milline on tihedus töökaugustel ja max. efektiivse laskekauguse piiril). M24 kohta tuleb meelde, et M118SB moonaga oli see 100 m peal "täpsem", võrreldes M118LR-ga, kuid viimane oli suuremal kaugusel kiirem ning väiksema hajuvusega. See on küll rohkem moona, kui relva küsimus.
your mileage may vary, kui lühidalt öelda.
Mõõtmismetoodikaid on mitmeid, kuid suhteliselt universaalselt peetakse täpsusrelvaks sellist relva, millest väljalendavate kuulide hajuvus 3-5 lasu korral (või siis ringi diameeter, mille sisse tabamused peaksid ära mahtuma) on max 1 moa. See on siis 29 mm 100 m peal, kui täpselt öelda, või ligilähedaselt 3 cm@100m. Ja see kehtib siiski süsteemile, nagu mõistetavalt öelda tuleb. Aga see on selline taktikalisemas mõistes täpsusrelv, seetõttu ehk ongi hetkel selline küsimus üleval - taktikalised laskurid hindavad ühes skaalas, laskesportlased teises? Close, but is it enough?
Ääremärkuseks oma kogemus erinevate relvadega. Näiteks Waltheri G22-ga sain hea keskklassi moonaga stabiilselt 10 lasku 4 cm sisse, 100m peal (see siis ringi läbimõõt, mille sisse kõik augud ära mahtusid). Moditud Ak4, sellelt FG hargilt, oli võimeline panema 5 auku ka 4 cm sisse @100m ning 15 cm @300m, rootsi moonaga.
Niiet täpsusrelv on suhteline mõiste. Aga see on väikestel kaugustel, see tegelik täpsusrelv süsteemina ja sub-moa tuleb arvesse alles siis, kui hakkame rääkima kaugustest 500, 700 jne. (ehk, milline on tihedus töökaugustel ja max. efektiivse laskekauguse piiril). M24 kohta tuleb meelde, et M118SB moonaga oli see 100 m peal "täpsem", võrreldes M118LR-ga, kuid viimane oli suuremal kaugusel kiirem ning väiksema hajuvusega. See on küll rohkem moona, kui relva küsimus.
your mileage may vary, kui lühidalt öelda.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist