parim öhu/tankitörje relv viimases suures söjas...

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Kasutaja avatar
VANA LÖUKOER
Liige
Postitusi: 558
Liitunud: 17 Okt, 2004 17:52
Asukoht: Eestimaa,Läänemaa
Kontakt:

parim öhu/tankitörje relv viimases suures söjas...

Postitus Postitas VANA LÖUKOER »

ehk sooviks teada härraste foorumlaste arvamust pöhjendatult,missugune oli just see köige köige ....

ise pakun välja sakslaste flak 88.seda suurepärast kahurit kasutati ju nii öhutörjes,tankiväes,prooviti isegi lennuki alla toppida (ebaönnestunult ) ja herr Rommel kasutas flak 88 -aid körbesöjas inglaste tankirünnaku maha surumiseks väga edukalt.seetöttu olen arvamusel,et nii suure kasutuse leidnud kahur,hoolimatta oma keskpärasest kaliibrist,on üks parimaid.kuid see on ainult minu arvamus.
VAREMEIST TÖUSEB KÄTTEMAKS !!!!

MAHA VALGED JUUDID !!!!!!!!
Kasutaja avatar
Würger 190G
Liige
Postitusi: 2040
Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Würger 190G »

Venelased väidavad , et nende 85 mm flak plonud mitte millegi poolest halvem sakas 88!
Kasutaja avatar
Würger 190G
Liige
Postitusi: 2040
Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: parim öhu/tankitörje relv viimases suures söjas...

Postitus Postitas Würger 190G »

[quote="VANA LÖUKOER"]ehk sooviks teada härraste foorumlaste arvamust pöhjendatult,missugune oli just see köige köige ....

ise pakun välja sakslaste flak 88.seda suurepärast kahurit kasutati ju nii öhutörjes,tankiväes,prooviti isegi lennuki alla toppida (ebaönnestunult ) -Täpsusta!
Sellise kahuriga jääb lennuk õhus SEISMA, kui matsu paneb!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Kasutaja avatar
Panzergrenadier
Liige
Postitusi: 1555
Liitunud: 02 Apr, 2005 22:12
Asukoht: Tartu/Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Panzergrenadier »

Mina pakuks ka 88mm FLAK, aga ega 128mm FLAK ka halb polnud, kuid jah raske teine.
Kasutaja avatar
tlpWFG
Liige
Postitusi: 370
Liitunud: 06 Sept, 2005 16:02
Asukoht: virumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas tlpWFG »

Lennuk just seisma ei jäänud, kui Flak paugu pani, aga lennuk purunes küll,võib öelda et tuli maa poole. Aga minu arvamus on ka, et Flak 88 oli see kõige, kõige. Seda võis ju peaaegu kõigeks kasutada.
Niikaua, kui elu sees, relv käes ja Eestimaa pind jalge all, pole häda veel midagi.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan5.gif[/img][/url]
marks
Liige
Postitusi: 325
Liitunud: 20 Mai, 2005 11:41
Asukoht: wesenberg
Kontakt:

Postitus Postitas marks »

Flak 88 kohe kindlasti. Kõik vajalik juba selle relva kohta põhjendatud!
Aga samas flakvierling on minuarust üks arvestatavaid konkurente!
Neli rauda+20 kaliiber+võimas tulejõud nii jalaväe kui ka õhusõidukite vastu= palju jama vaenlaste ridades :lol:
Kasutaja avatar
ugandiklubi
Liige
Postitusi: 1114
Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
Asukoht: Tartu või Sinimäe
Kontakt:

Postitus Postitas ugandiklubi »

Flak 88 kohe kindlasti. Kõik vajalik juba selle relva kohta üeldud .
Pilt
A4
Liige
Postitusi: 1834
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Tegelikult annab juba VANA Löukoera küsimuse asetus vastuse sellele küsimusele, sest ega keegi teine peale sakslaste õhutõrjesuurtükke nii laialdaselt maapealsete sihtmärkide tulistamiseks ei kasutanud.

Võttes arvesse kõike seda head, mis Saksa 88-se kohta on räägitud, ei maksaks unustada, et sakslased ei kasutanud seda tankitõrjes mitte niivõrd selle tõttu, et tegemist oli tankitõrjeks sobiva relvaga, vaid sel põhjusel, et neil lihtsalt ei olnud midagi paremat. 88-sed võeti tankitõrjerelvana kasutusele sõja algul seetõttu, et Saksa 37- ja 50mm tankitõrjesuurtükid olid suhteliselt võimetud brittide Matiladade ning venelaste KV ja vähesemal määral T-34 tankide vastu.

Antud relv on ju tankitõrjeks tegelikult täiesti sobimatu - ta on väga raske, mistõttu on sellega maastikul raske manööverdada, ta on liiga kõrga, mistõttu on teda raske maskeerida ja vaenlase eest varjata. Aga korralik tankitõrjesuurtükk peab just olema madala profiiliga, et seda kiiresti maasse saaks kaevata ning piisavalt kerged, et neid saaks lahingus vajadusel käsitsi ühelt tulepositsioonilt teisele veeretada. Flak-88 ei olnud seda kindlasti mitte.

Ainuke, millega see relva silma paistab (ja seetõttu ka tt-relvana kasutusele võeti) oli selle relva mürsu suur algkiirus ning suhteliselt kiire laadimiskiirus.

Samal ajal oli juba nt venelastel 1941. aastal hulgaliselt relvastuses suurepärased 76-mm polgukahurid, mis sobisid suurepäraselt nii tankitõrjeks kui ka jalaväe toetamiseks, kuid mis olid samas kerged ja madalad. Relv osutsu koguni nii heaks, et sakslased võtsid lahingutes hõivatud trofeerelvad uuesti kasutusele ning saatsid neid isegi Rommelile Aafrikasse.

prooviti isegi lennuki alla toppida
Lennuki alla (Hs-129 ja Ju-88 ) prooviti minu teada toppida siiski hulga kergemat 75mm suurtükki, millel oli 88mm omast parem soomustläbistavuse võime.
A4
Liige
Postitusi: 1834
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Ja veel - mis puudutab Vene 85-mm õhutõrjekahurit, siis kas see relv ei olnud kuidagi mitte sakslaste abiga välja töötatud või Flak-88 kloon. Kuskilt on meelde jäänud, et sakslased puurisid lahingus saagiks saadud Vene 85mm kahurite rauad parajaks oma 88mm mürsu jaoks ei kasutanud neid Saksa emamaa õhukaitses?
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

A4 kirjutas:Ja veel - mis puudutab Vene 85-mm õhutõrjekahurit, siis kas see relv ei olnud kuidagi mitte sakslaste abiga välja töötatud või Flak-88 kloon. Kuskilt on meelde jäänud, et sakslased puurisid lahingus saagiks saadud Vene 85mm kahurite rauad parajaks oma 88mm mürsu jaoks ei kasutanud neid Saksa emamaa õhukaitses?
Raamatus "Werner Holti seiklused" anti teada, et Krupp müüs Venemaale 76mm õhutõrjesuurtükke. Venelased paigaldasid sellele hiljem 85mm toru ja suudmepiduri. Need siis omakorda langesid 41.a sakslaste kätte, kes puurisid torud ümber 88mm peale. Aga kuna see raamat on puht ilukirjanduslik teos, ei oska öelda, kui tõene see info on.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
Sollmann
Liige
Postitusi: 1378
Liitunud: 31 Jaan, 2005 19:45
Asukoht: Planeet Maa
Kontakt:

Postitus Postitas Sollmann »

Kas Tiger-tanki legendaarne 88-mm-ne kahur oli samuti Flak 88 päritoluga v ikkagi päris uus looming?
TÕDEONAJATÜTAR
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

Karl Sollmann kirjutas:Kas Tiger-tanki legendaarne 88-mm-ne kahur oli samuti Flak 88 päritoluga v ikkagi päris uus looming?
Kui ma nüüd õieti mäletan, siis esialgne 88mm kahur KwK 36 pikkusega 56 kaliibrit oli küll praktiliselt Flak88 modifikatsioon. TigerII kasutatud KwK43 pikkusega 71 kaliibrit aga loodi spetsiaalselt tankikahuriks.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Kasutaja avatar
paharet
Liige
Postitusi: 531
Liitunud: 14 Jaan, 2005 11:53
Asukoht: Tamsalu
Kontakt:

Postitus Postitas paharet »

A4 kirjutas:
prooviti isegi lennuki alla toppida
Lennuki alla (Hs-129 ja Ju-88 ) prooviti minu teada toppida siiski hulga kergemat 75mm suurtükki, millel oli 88mm omast parem soomustläbistavuse võime.
75 mm kahuriga lennukid olid seeriatoodangus aga nende hulk oli väike.
88 mm-st prooviti paigutada lennukile aga katsetamisel lagunes lennuk lasust tükkideks.Ei suuda praegu leida oma kirjandusest mis lennukile 88-st üritati panna.
uusmario
Liige
Postitusi: 1355
Liitunud: 28 Aug, 2005 20:30
Asukoht: järvamaa

Postitus Postitas uusmario »

Suure algkiirusega suurtükkide raudade läbipuurimist vaevalt toimus,see muudab raua nõrgemaks,ning laskmisel võib ta puruneda.Pealegi olid vene suurtükkide rauad niigi nõrgad,nind purunesid ilma suuremaks puurimatagi.Näiteks heade soomusläbistavate omadustega vene 57mm tt kahurite kaks probleemi oli kehv moon,ning nõrk toru.
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Postitus Postitas Troll »

uusmario kirjutas:Suure algkiirusega suurtükkide raudade läbipuurimist vaevalt toimus,see muudab raua nõrgemaks,ning laskmisel võib ta puruneda.Pealegi olid vene suurtükkide rauad niigi nõrgad,nind purunesid ilma suuremaks puurimatagi.Näiteks heade soomusläbistavate omadustega vene 57mm tt kahurite kaks probleemi oli kehv moon,ning nõrk toru.
Seda ei saa öelda kõigi vene suurtükkide kohta. Näiteks Grabini 76mm F-22 oli tehtud arvestatava varuga, et võimaldada tulevikus võimsamat laskemoona kasutada.
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist