Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Leo
Liige
Postitusi: 3326
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Leo »

2009. aastal alanud protsess USA eriyksustele pika maa snaiperirelva leidmiseks sai oodatud lahenduse, eelistati kodumaist Remingtoni soomlaste Sako TRG edasiarenduse M10 ees. Sako on Beretta korporatsiooni osa, mis on lääneriikide vanimaid ja suuremaid relvatehaseid.

79,7 miljoni USD eest ostetakse 5150 komplekti Remingtoni snaiperirelvi ja leping sisaldab ka 4696800 lasku snaiprimoona Barnesilt 10 aasta jooksul. Remington MSR on modulaarne ja optimeeritud kaliibrile 338 Lapua Magnum raske 19 grammise (300-graanise kuuliga). Sihikuline laskekaugus kuni 1500 m, sellelt kauguselt lendab kuul veel supersooniliselt. Saab vajadusel rauda, lukku ja padrunisalve vahetades kohandada kaliibritele 308 Win voi 300 Win Mag lisaks peamisele 338 Lapua Magnum. Komplekti arvestuslik hind 15000 USD, mis sisaldab relvale lisaks ka optilist sihikut ja 900 tk laskemoona.

Optiline sihik on Schmidt & Benderi 5-25×56 PMII. Tuntud tootja mudel väikeste muudatustega. Sisuliselt sama sihik on brittide uuel snaiprirelval L115A1. Schmidt & Benderi optikat kasutab nii USMC ja EKJ.

http://en.wikipedia.org/wiki/Modular_Sniper_Rifle
http://en.wikipedia.org/wiki/XM2010
http://modularrifle.com/
http://militarytimes.com/blogs/gearscou ... ngton-msr/
http://www.sako.fi/sako_trg_m10.php
http://modularrifle.com/downloads/Sako_ ... ations.pdf

Lisaks oma kommentaarid. Kui riigi tellimustega luuakse maine, siis eraklientidelt tuleb peamine käive. Selle projekti sattumine Remingtonile oli loogiline, sest jänkidel on loomupärane vastikus tellida oma armeele välismaiseid relvi. Samuti kallutas Remingtoni suunas 2010. aasta USA maaväe uus snaiprirelva XM 2010 leping Remingtoniga. 3600 relva kaliibris 300 WM, sest vanad M24 oma 308 padrunitega ei olnud piisavad Afgaani laskekaugustele. Sama XM 2010 on erakliendile pakkuda hinnaga 17-18000 USD. Myyginumbreid ei avalikustata, kuid tavaliselt need yletavad mitmekordselt riigi tellimused. Isegi vaeses ja väheste relvaomanikega Eestis on Sako TRGsid myynud kolmekordse hulga EKJ lepingule lisaks. Seega on oige ka väide, et Kaitseliidu snaiprivoimekus on Kaitseväest suurem, sest enamik eraisiku ostetud TRGsid on kaitseliitlaste käes :wink:

Erandina paistab USA relvaostudest silma 1985 hangitud Beretta M9 teenistuspystol, mis sisuliselt toodetakse USAs Marylandi osariigis, kuigi mudel on väga sarnane Beretta mudelile 92, mida oleks saanud ka Itaalias toota. Kahju, et Beretta/Sako autoriteedist väheks jäi, sest TRG M10 tootmise oleks saanud ka USAs korraldada. Beretta Marylandi tehase saatus on lahtine, sest osariigi senat kavatseb oluliselt piirama käsirelvade myyki eraiskutele ja Beretta on ähvardanud tehase kolimisega mujale USAsse, sest eraisikliendid on relvatehasele olulised. Nyyd, kui Sako TRG M10 ei sobinud keskvalitsusele, on Beretta veel rohkem solvunud, kuid ilmselt ikkagi säilitab oma tehase USAs, sest jänkidele on oluline relvade päritoluriik. Made in USA on tugev reklaamilause ameeriklastele.

Huvitav, et ei britid ega jänkid olnud huvitatud Henzoldti 72 mm läätsega spetsiaaliselt pika maa snaipritele ehitatud optikast, mida näiteks sakslased ise oma Barrettite peal kasutavad? Kas peeti 56 mm läätse piisavaks ja 72 mm liiga raskeks? Schmidt & Benderi 5-25×56 PMII maksab Euroopas erakliendile kuni 3200 €, riigile kindlasti vähem, nii 2500 €. Henzoldti tooted on samas hinnaklassis. Ilmselt otsustasid muud tegurid.

4,7 miljonit padrunit 5150 relva kohta on tilk meres, 900 lasku relva kohta 10 aastaga ehk 90 aastas. Ilmselt on siin mingid osariikide vahelised majanduspoliitilised kaalutlused mängus, sest tavaliselt ei sisalda relvatehing laskemoona ostmise kohustust. Barnes saab riigitellimusega oma 338 Lapua Magnumi tootmisliini käima ja myyb riigile vähemalt pool miljonit padrunit aastas ja eraisikutele palju rohkem. 338 Lapua Magnumi snaiprimoona valmistajana on Barnes pigem teisejärguline tegija, esimest viiulit mängivad Nammo-Lapua ja Ruag. Eks jänkid tahavad ka sellel areneval turul kaasa rääkida. Tegelikult on laskemoonakulu riigi snaiperirelva kohta tavaliselt 500-1000 lasku aastas, eriyksustel voib muidugi olla tuhandeid laske ja rauavahetus igal aastal.

Mina ei saa aru, mis eriline hea omadus on voimalus vahetada sisuliselt polve otsas relva kaliibrit ehk relva modulaarsus? Fännid pohjendavad seda peamiselt voimalusega harjutada väiksema kaliibriga=odavama padruniga ja 308 padruni väiksema läbivusega linnalahingutes, aitab hoiduda juhuslikest ohvritest, kes läbi terroristi ja seina lastud kuulidest hukkuvad....

See on ju täiesti lapsikult loll jutt!! :wall: Et on odav osta relvale lisaraud, lukk ja padrunisalved selleks, et sööta 2 € padruneid 5 € asemel? 308 ohtlik kaugus on 4 kilomeetrit 338 6-7 kilomeetri asemel? Ma ei ole kuulnud, et tegevsnaiprid seda modulaarsust väga fännaksid, sest keda huvitab voimalus tassida missioonile kaasa 2-3 erinevad raua-luku-padrunisalvekomplekti ja sama palju erinevat laskemoona ning lasta relv peale osade vahetust uuesti sisse. Staabirottidele voib see idee odavamast padrunist lahe tunduda, ehk Remingtoni lobistid on olnud tublid, suutsid sisuliselt lolli idee lollidele ametnikele maha ärida! Eks selliseid asju ennegi nähtud, et ostetakse jama hea jutuga inimeste käest. Soomlased tegid ka modulaarse relva, kuigi nad ise sellesse eriti ei usu, kuid kui klient soovis seda, siis ehitatigi. Huvitav detail soomlastel - relva raua vahetamiseks vajalik voti on peidetud luku käepideme sisse, ehk instrument on alati kaasas. Remingtonil on eraldi kuuskantvotmed, mis näitab, et rauavahetus on ikkagi tagala ja relvuri asi, pole loogiline, et snaiper tassiks missioonil kaasas teist rauda ja lukku ning tööriistu, äkki läheb vaja.

Kui modulaarsus tähendaks voimalust lasta samast relvast väikesekaliibrilise padruniga, siis oleks see igati hea idee. 22 LR maksab 10 senti paugust ja on toesti oluliselt väiksema ohtliku kaugusega kui täiskaliibriline. Vaeste riikide snaipritele oleks see hea voimalus trenni teha. Koik drillid peale pika maa laskmise on voimalik väikese kaliibriga ära teha. Baaskursuse täiskaliibrilisest laskemoonast kulub vähemalt kolmandik, kui mitte pooled lasud selleks, et esimest korda sellist relvasysteemi kasutav inimene harjub optikaga laskma. 2 € paukude asendamine 10 sendi paukudega oleks oluline vahe ja 5,6 raud koos luku ja padrunisalvega maksaks ostuhinna kiiresti tagasi.

Mida on eestlastel sellest oppida? Kui suurim NATO riik vahetab oma peamised snaiprikaliibrid 300 Win Magi ja 338 Lapua Magnumi peale, siis on see täiesti ilmselt tulevikutrend. Sakslastel on 300 WM ja brittidel 338 LM. 5,56 voi 7,62 NATO täpsusrelvad on abistavas rollis 200-600 m laskmiseks. Samuti on tulevikutrend 19-grammine 338 LM kuul. Kuigi vana 16,2-grammine lendab ka hästi, siis uus lendab paremini suurtele kaugustele. Oluline on omada alla 8 kg kaaluvat relva, mis suudaks lasta edukalt kuni 1500 m kaugusele. 50 BMG on selleks liiga raske kaasa tassida ja 308 energiast ei jätku peale 800 m. Seega jäävad magnumikaliibrid kas 7,62 voi suurema kuuliga.

Aga mida kodumaal tehakse? Osteti 2007 10 tk Sako TRGsid ja ongi jokk. Kogu Kaitseliit ja EKJ SA reservi snaiprikorpus porkab ringi Vietnami soja aegsete M14tega. Tuuni kuidas soovid, kuid need on ikkagi vanad ja väsinud 7,62 poolautomaadid. 500-600 m relvad. Samal ajal nii läänes kui idas minnakse yle suurematele kaliibritele. EKJ sai Norrast konteinerite viisi kasutatud relvi, k.a. täpsusrelvad NM149. 1980ndatel ehitatud relvad, millel on 6x suurendav 1950ndate optika kaliibriga 308! Väga tore, kuid silita seda palju tahad, hakkab selle kuuli energia peale 600 m raugema. Samas 300 WM puristab korralikust relvast 1000-1200 ja 338 LM veel kaugemale.

Kui EKJ ja kamina remfidel oleks vähegi visiooni riigikaitse arengust ja inside infot Sakos toimuvast, siis oleksid relvastuse spetsialistid homme Sako ukse taga ja SA yksustele TRGsid ostmas. Sako kulutas portsu raha TRG M10 väljatöötamiseks ja USA diil läks Remingtonile, ehk see raha on vaja kusagilt mujalt teenida. Eraisikute turule sisenemiseks on vaja vähemalt 1 riiklik tehing solmida. Kuna Eesti on NATO liige, siis oleks see oluline argument lääneriikides ja ka Venemaal, kus Sako on hinnatud kaubamärk. Eestlastel oleks voimalus natuke rehepappi panna ja soomlastelt soodus diil välja kaubelda. Näiteks 100 TRGd Kaitseliitu ja teised samapalju MV SA struktuuri oleks oluline boonus Eesti snaipritele. Kirvemeetodiga arvestades on SA jalaväekompaniis 4 snaiperirelva, pataljonis 12 ja brigaadis 40. 2 brigaadi kokku 80 ja lisaks 20 varus.
Viimati muutis Leo, 19 Mär, 2013 15:21, muudetud 2 korda kokku.
Tschy
Liige
Postitusi: 116
Liitunud: 29 Dets, 2012 17:09
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Tschy »

Leo kirjutas: Nyyd siis kommentaar. Selle projekti sattumine Remingtonile oli loogiline, sest jänkidel on loomupärane vastikus tellida oma armeele välismaiseid relvi. Erandina Beretta M9 teenistuspystol, mis sisuliselt toodetakse USAs Marylandi osariigis, kuigi mudel on väga sarnane Beretta mudelile 92.
Kas M9 just erand on.. M249SAW on ju belglaste FN toode?
Leo
Liige
Postitusi: 3326
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Leo »

M249 SAW valmistatakse USAs, minu teada Columbia linnas. Euroopa relvatehastele, näiteks FN, Sig, Heckler jne on tavaline, et USA turul tegutsemiseks avatakse seal tehas, sest jänkide seadused ja relvakultuur soosivad kodumaiseid tehaseid.
Viimati muutis Leo, 19 Mär, 2013 15:45, muudetud 2 korda kokku.
Tschy
Liige
Postitusi: 116
Liitunud: 29 Dets, 2012 17:09
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Tschy »

Kõik õige aga ma ei nõustuks, et US mil. väga tugevalt omasid soosiks..
Püstolitest on kasutusel ka Glockid, Sigid.. Ainult spetsiomm-mereväelastel on (vist?) 1911.
Püstolkulladest kasutatakse enamasti H&K-d ning FN SCAR SOCOM-l.

Ahjaa.. Sako TRG M10 kasutab ka seda kirutud multi-kaliiber modulaarsust (.308 Win, .300 Win Mag, .338 Lapua Magnum). Seega... :scratch:
HeiniR
Liige
Postitusi: 2023
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas HeiniR »

Tschy,palun loe nüüd Leo jutt uuesti mõttega läbi...
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Medusa »

Üks idee modulaarsuse taga on erinevate relvaplatvormide standardiseerimine, näiteks kui on kasutuses nii 7,62 kui 8,6 kaliibriga poltlukud, siis eraldi relvasüsteemide (väljaõpe, hooldus, relvurid, varuosad jne) asemel on üks, unikaalseteks detailideks vaid raud, lukk ja salv. See teeb väljaõppe lihtsamaks, nii laskuritele kui tagalale. Et kui ühed üksused on 308 ja eriüksus 338 peal, siis relvade hooldamine käib ikka sama programmi järgi, ja kui läheb üks 338 aia taha, saab võtta laos vedeleva 308, raua ja muud jupid ümber vahetada, relva sisse lasta ja edasi kütta.

Puht logistilisest poolest võib see mõistetav olla, kuid põlve otsas vahetada on suht mõttetu (SAKO kaval mõte vajalikud võtmed kabasse pista on väga ettenägelik, sest siis on kõik vajalik relva küljes, mitte ei pea hakkama mingit võtit kusagilt kastist veel otsima). Ilmselt saab teha hooldust ja osade vahetust juba üksuse enda tasandil, kuid kes ikka tahab vedada kaasa 338 relvaga ka 308 kaliibri osasid+laskemoon. Selle lisakaalu asemel kanna parem lisapadruneid pikale püssile ja nagunii kaasas olevale automaatrelvale.

Tootmise seisukohast on see modulaarne süsteem ka mõistlik, sest nii saab läbi ajada ühe kaba, lukukoja ja päästikumooduliga, vähem unikaalseid detaile, noh, mida peab eraldi tegema ja komplekteerima (tööoperatsioonid, masinate häälestused, tööjõukulud, toorikud jne). Kui ainsad unikaalsed jupid on raud, lukk ja salv, siis saab oma tootmistellimuste täitmises tükkmaad paindlikum ja kiirem olla.

Jänkid toetavad küll kõvasti oma kodumaist tööstust, kuid vahel on seal asjad naljakad. Näiteks toodab M16-eid (traditsiooniliselt Colti toodang) hoopis FN ning FN M240 (KSP meil, FN MAG algselt) hoopis Colt.

Eks optikavalik tuleneb ka sellest, et nii brittidel kui jänkidel on S&B varasemast kasutuses (jänkidel merejalaväes on 3-12x50 PMII, sama mis meil, igasugustel relvadel, 5,56-12,7 kaliibris, brittidel nt AI L96 peal). Teisalt on uuem mudel 5-25x56 väga hea ja ilmselt katab kõik vajadused ära, ju siis ei anna suurem objektiiv nii palju eelist, et suurema kobakuse miinust ära katta. Hensoldt on väga hea sihik ja sisuliselt kvaliteedivahet S&B-ga pole, aga oleks jällegi uus asi nimekirjas, S&B on juba aastaid kasutuses.

Ma olen ka tähele pannud, et 338 LM kaliibris minnakse järjest rohkem 300 graanise, so 19 g, kuuli peale, ja vastavalt 1:10 vindisammu peale 1:12 asemel, sellega võtab sellest kaliibrist maksimumi välja lennukauguses, tuulemõjule vastupanus ja täpsuses. Hetkel ei mäleta Lapua 300 graanise Lockbase või HPBT kuuli ballistilist koefitsenti, kuid see püsib kaua ülehelikiirusel. Veelgi suuremate kauguste jaoks kutsutakse hoopis õhusõidukid või raskerelvad appi.

300 WM puhul on samuti mindud maksimumi peale, uus jänkide moon Mk.248 (siit on samas näha, et kõiki selliseid uuendusi veab merevägi oma SEALidega, sest Mk.xx on mereväe tähis, nt Mk.11 7,62 kal täpsuspüss, M110 eelkäija, Mk.12 SPR jne, kõrvalepõikeks öelduna) lükkab pika rauaga M24-st 220 graanise (14,26 g) kuuli välja kiirusega 870 m/s ja on efektiivse laskekaugusega u 1400 m (st esimese lasu tabamise tõenäosus on 90%), samas on see jõhker rauasööja, on raudasid ka juba 1000 lasu puhul läinud, vahel isegi kiiremini. Eraisik tunneb muret selle pärast (uus raud = €€€), sõjavägi ajab maksimumnäitajaid, performance st, taga ning mõni raud ees või taga on suva. 300 WM oma miinimumprogrammiga, 11gr kuuliga ja 920 m/s v0-ga, on umbes 1000 meetrise laskekaugusega (kuniks kuul veel ülehelikiirusel on, täpsemalt öeldes), samas peab rauda hiljem vahetama.

5,56 ja 7,62 kal on jätkuvalt head täpsusrelva kaliibrid, kerge relva ja moonaga ning mõistliku laskekauguse, kiiruse ja täpsusega, kuid ei lase nõutud kaugustele vajaliku tulemuslikkusega. Pihta saada muidugi ei taha, isegi kui on kilomeetrile lastud 7,62-ga tegu. Eks see ole rohkem tööriistakasti laiendamise teema, väiksemad kaliibrid iselaadivate relvadena lähi- ja keskmaa peale, ning aeglased ja täpsed relvad pikkadele ja ülipikkadele laskekaugustele.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6222
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas kaur3 »

Remingtoni mil müüki vedas mõnda aega (ei tea kas ka praegu) SOCOM'i enda taustaga Michael Haugen, kes Remingtoni saidil avaldas ka omi mõtteid snaipriasjandusest. Kel huvi, see lugegu. Näiteks üks arutelu kaliibrite teemal.

http://web.archive.org/web/200610172230 ... 5.05MH.pdf

http://web.archive.org/web/200610172221 ... ticles.htm
Tschy
Liige
Postitusi: 116
Liitunud: 29 Dets, 2012 17:09
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Tschy »

HeiniR kirjutas:Tschy,palun loe nüüd Leo jutt uuesti mõttega läbi...
Loen.. minu vastus oli mõeldud eelkõige algse postituse vastuseks (2x edit on sõnumit olulisel määral muutnud).

Kordan siis veelkord üle, millele ma oponeerin:
Selle projekti sattumine Remingtonile oli loogiline, sest jänkidel on loomupärane vastikus tellida oma armeele välismaiseid relvi.
Nad kasutavad päris palju välismaiseid brände oma relvastuses. Suur osa (kui mitte kõik) keeratakse kokku siiski USA pinnal. Sama saatus oleks tabanud arvatavasti ka toda Sako TRG-d.
Ma ei ole kuulnud, et tegevsnaiprid seda modulaarsust väga fännaksid, sest keda huvitab voimalus tassida missioonile kaasa 2-3 erinevad raua-luku-padrunisalvekomplekti ja sama palju erinevat laskemoona ning lasta relv peale osade vahetust uuesti sisse. Staabirottidele voib see idee odavamast padrunist lahe tunduda, ehk Remingtoni lobistid on olnud tublid, suutsid sisuliselt lolli idee lollidele ametnikele maha ärida!
Kuna TRG M10 on ka modulaarne, siis kaldun arvama, et idee tuleb tellijalt. Remington lihtsalt pakkus nõuetele vastava püssi. Kas see idee loll on.. :dont_know: Arvatavasti ongi asjas sügavam idee just Medusa poolt välja toodud logistilises/ekspluatatsioonilises pooles - raudu ja lukke arvatavasti ikka igapäevaselt külge-maha kerima ei hakata.
Nyyd, kui Sako TRG M10 ei sobinud keskvalitsusele, on Beretta veel rohkem solvunud, kuid ilmselt ikkagi säilitab oma tehase USAs, sest jänkidele on oluline relvade päritoluriik.
No kas Beretta nüüd nii armuvaludes on, et riigihanke kaotades :crying: teeb. Neile on kindlasti päris selge, et sellise hanke võitmisel on palju rohkem nüansse kui lihtsalt hea püss.
Leo
Liige
Postitusi: 3326
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Leo »

Eesmärgiks oli tekitada arutelu teemadel, kuhu läheb snaipriasjandus lääneriikides ja mida EKJ peaks sellest oppima? Enamik kommentaatoritest on sellest aru saanud ja räägivad sisuliselt kaasa. Suudavad puude taga metsa näha ning esmapilgul eraldiseivaid asju (uus modulaarne tehnoloogia lihtsustab tootmist ja hooldust, uus kaliiber kaugemale laskmiseks versus vanade kaliibrite arengud, eriyksuse veteran USA relvatootja kontaktisikuna, kodumaise relvatööstuse hoidmine ja arendamine jne) omavahel loogiliselt seostada. Siis on tegelane, kes otsib pikast monoloogist 1 teisejärgulise nyansi, rebib kontekstist välja ja kukub sellele oponeerima ja targutama suu vahus, ilma midagi sisulist teemale lisamata. :write:

Äkki valgustad rahvast, millise firma millisel relval konkursi voitnud relv pohineb ja miks see firma oma nime all konkursil ei esinenud?

Näe, jälle pean lisama, päris kole kohe :lol: Kaur3 viidatud lingi taga on lihtsas keeles kirjutatud snaipri eriala baasasjadest. Kasulik lugemismaterjal koikidele, keda teema huvitab. Snaipri oskused ja piirangud, eri kaliibrite praktilised laskekaugused, laskuri ja vaatleja koostöö, soomustatud sihtmärgid, relvahooldus jne.
Bjorn
Liige
Postitusi: 439
Liitunud: 06 Dets, 2005 21:11
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Bjorn »

kaur3 kirjutas:Remingtoni mil müüki vedas mõnda aega (ei tea kas ka praegu) SOCOM'i enda taustaga Michael Haugen, kes Remingtoni saidil avaldas ka omi mõtteid snaipriasjandusest. Kel huvi, see lugegu. Näiteks üks arutelu kaliibrite teemal.

http://web.archive.org/web/200610172230 ... 5.05MH.pdf

http://web.archive.org/web/200610172221 ... ticles.htm


Rebin natuke OT-d sinu viidatud lingist:
The bottom line here is that in light and medium systems, changes in temperature (within normal limits) will not throw the round off target. A 10-degree temperature.
increase will increase muzzle velocity 50 fps (up to 600 meters) causing a .5 moa change in impact (lower). This relates
to a 3-inch drop at 600 meters.
Talupoja loogika ütleb ju vastupidist: kõrgem temperatuur = suurem suudmekiirus = kõrgem tabamus, mitte madalam nagu artikkel kirjutab? Mis teema on?
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Medusa »

Sellest modulaarsusest kõrvalpõikena. Miks on Tikka T3 üks odavamaid häid täpsuslaskmise platvorme, kas siis Varmint või Tactical mudelina, kaliibritega 223 Rem, 308 Win ja 300 Win Mag. TicTac ei ole küll esimene relv, mis modulaarsuse sõna öeldes pähe hüppab, kuid vaatame lähemalt. Pean muidugi vabandama eestikeelse terminoloogia kohalt, ei tea kohe peast kõiki täpseid vasteid, kuid panen ingl.k juurde.

1. Raud on sama profiiliga ja kahes pikkuses, 508 ja 610 mm, erinevus vaid rauaõõne läbimõõdus (kusjuures 308 ja 300 on samade mõõtudega) ja padrunipesas. Raud pidi olema sama, mis TRG-l, ainult lühem (pikk variant 24 tolli 26 asemel, umbes väärtustes). Ots on sama profiili ja keermega, mistõttu saab kasutada samasid lisavidinaid, suudmepidur või helisummuti näiteks.

2. Lukukoda on ainult üks lahendus (ingl.k Action length, valmistatakse ümartoorikust, sees soon metallploki jaoks (kabas on recoil lug metallitükina, ei tea kohe eestikeelset vastet). Ei ole Remingtonile sarnast metallplokki lukukoja ja raua vahel. Kuna lukk ise on kahe "käpaga" (Bolt lug), on lukukoja valmistamine suhteliselt lihtne (kiire ja odav, samas korralikku kvaliteeti ja täpsust tagades). Kaliibrile kohast lukukäiku reguleeritakse lukupeatajaga, Bolt stop, lukukoja vasakul küljel (paremakäelisel relval), 223 jaoks on pikk hoob, 300 WM jaoks lühem.

Luku disain on suurte sirgete siledate pindadega, eriti külgedel, mis võimaldab lukku kerge vaevaga kabasse istutada, sisuliselt ei vaja enam põhjalikku ülekäimist ja relvasepalt täiendavat käsitööd. See lihtustab ka järelturu kabasüsteemide arendamist, kuna ei ole keerulisi kujuvorme vaja aretama hakata. Kuna lukk on pealt tasapinnaline, on sinna lihtne aretada kas kalasaba või Picatinnyt.

Kestaheiteava on küll suhteliselt väike, aga see annab jälle suurema jäikuse.

3. Lukk ise on üks konkreetne disain, erinevus vaid kaliibripõhiselt pea sisemises läbimõõdus (Bolt face, eestikeelne vaste on keele peal, aga ei tule kohe meelde). Lukupea on lihtsa lahendusega, kuna kestaheitja on vedruga pulga, Plunger ejector, näol (üks ümmargune ava puurida + teine kinnihoidva tihvti jaoks, mingi kitsama soone freesimise asemel, nagu on nt AK-4l).

4. Kaba on samuti üks üldine lahendus, konkreetsel mudelil ei pea tegema erineva lukukäigupikkusega variante.

5. Salv on üks lahendus (välismõõdud samad, plastikkorpus ka sisuliselt, saada veel kahes mõõdus põhjasid), kaliibrile kohendatakse neid salve tagaosas oleva plastikploki abil, millega reguleeritakse salves oleva vaba ruumi pikkust (neid on kahe mõõtu, suurem 223 ja väiksem 308 jaoks, 300 ei vaja seda). Salveriiv ja kinnitus on viidud salve ette, see teeb tootmise lihtsamaks ja võimaldab tuua salve päästikule lähemale. Tikkal on salv praktiliselt vastu päästikukaitset, mistõttu saab lukukoja pikkust selle arvelt lühemana hoida.

6. Päästikumoodul on üldse mitme erineva relvamudeli, on see siis Tikka või Sako, peale sama, kusjuures isegi TRG oma pidi sobima.

Miinus on muidugi see, et 223 kaliibriga Tikka Tacticali näol tuleb kaasas vedada 300 WM mõõduga relva, lukukäik on ka vastava pikkusega. Samas on võimalik salve ümber tehes kasutada pikema OAL padruneid. Niiet nii ja naa on see teema.

Tulles teiste relvade juurde, on igati loogiline, et tahetakse välja aretada üks konkreetne relvaraam/lukukoda, mille sisse ja külge saab aretada erinevaid jubinaid- erineva pikkusega laesääred, kaliibripõhine lukk, kaliibripõhine salv. See teeb tootmise kõvasti lihtsamaks, kui on võimalikult vähe keerulisi ja aeganõudvaid tooteid.
Leo
Liige
Postitusi: 3326
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Leo »

Bjorn kirjutas:Talupoja loogika ütleb ju vastupidist: kõrgem temperatuur = suurem suudmekiirus = kõrgem tabamus, mitte madalam nagu artikkel kirjutab? Mis teema on?
Ma arvan, et see on lihtsalt näpukas. Kuumema ilmaga lendavad kuulid ikka kiiremini ja tabamised lähevad kõrgemale, sest rohi põleb kiiremini. Haugen on sellisel tasemel asjatundja, et tema nägemusest võiks teha eestikeelse kokkuvõtte.

Snaiprirelvade modulaarsus on tähtis nii valmistajale kui kasutajale, kui seda osatakse ära kasutada. Samamoodi tahetakse soomukite sisse panna tsiviilmasinate juppe, et need on odavamad ja kergem hooldada, kui spetsiifilisi osasid. Venelased näiteks on väga rahul lääneriikide snaiprirelvadega, sest varuosasid saab lihtsalt ja remondiga saab oma relvur hakkama. Samas kodumaised snaiprirelvad tuleb remondiks tehasesse saata ja siis kuude kaupa oodata. Nagu ikka slaavi kultuuris, ei hiilga ka relvatehased töökiiruse ja tähtaegadest kinnipidamisega. Kui aga oluline osa snaipreid olulise osa aastast trenni teha ei saa, sest relvad on remondis, on see juba lahinguvalmiduse probleem.
Kasutaja avatar
donl
Uudistaja
Postitusi: 21
Liitunud: 31 Okt, 2011 1:15
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas donl »

Võibolla OT aga Sako ikka momendil makaroonide teema, Soomega riigiga vähem,..osana tüüpilisest tänapäeva konglomeraatettevõttest...mis parata.
Leo
Liige
Postitusi: 3326
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Leo »

Sako on Beretta korporatsiooni osa, kuid relvameistrid ja managerid on ikka soomlased. Sako "probleem" on selles, et nende tehase ja toodete maine on hea ja hind moistlik, ning koos itaallastega promo tehes lähevad soomlaste ehitatud relvad hästi kaubaks. Kui rääkida näiteks Sako TRGst, siis vähemalt viimased 5 aastat on olukord, et ei suudeta piisavalt toota. Näiteks kui soomlane tahab eraisikuna osta Sako TRGd, siis ooteaeg on tavaliselt 1,5-2 aastat. Kuna relv on paljude riikide armeede ja politsei kasutuses, siis on tegemist omamoodi kultusobjektiga. Näiteks Tikka T3 Tactical on sisuliselt sama kvaliteediga relv, kuid TRGd tahetakse rohkem isegi kallima hinnaga. SOCOMi diilist eemalejäämine oli muidugi kurb, kuid elu läheb edasi ja tulevad teised diilid ja enamiku käibest annab ikka eraklient.
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Remingtoni MSR valiti USA SOCOMi uueks snaiperirelvaks

Postitus Postitas Medusa »

Eks TRG ole suurem sümbol kui Tikka. TRG jaoks on ka rohkem võimalusi, kasvõi kokkukäiv kaba (Tikkale on ka sellist hädasti vaja).

Aga jänkide programme ja relvi tasub vaadata küll, nii relvade endi kui kaliibrite arengus. Näiteks liikumine 308 Win pealt 300 WM peale (ehk siis suurem laskekaugus ja rohkem kuulienergiat). Ning kahesuunaline liikumine - poolautomaadid nn väikeste kaliibrite peale, 223 Rem ja 308 Win; ning magnumkaliibriga poltlukud. Uusi 308 Win kaliibriga poltlukke paistab vähem olevat. Samas, 308 ja 300 on esimese 500-600 m piires piisavalt lähedased, et vahet mitte teha, magnumite eelis tuleb välja alles 308 Win jaksu raugedes ja vastaval kaugusel (600-800 m vahelt alates).

Isiklikult tundub, et 300 WM kaliibrist on praktiliselt lagi välja võetud eelnevalt mainitud Mk.248 moonaga, väga hea ballistikaga kuul, mis lendab kaugele ja annab efektiivse tuleulatuse ca 1400-1500 m. Kusjuures, püssirohu valikuga on saavutatud olukord, kus kuuli algkiirus sõltub välistemperatuurist võimalikult vähe, on see siis +40 või -30. Miinuseks on muidugi väga terav tagasilöök ning relvaraua väike eluiga. Eks sellepärast ole ka kasulik, kui relval on raua kiirvahetus. Ütleme et hakkab raud kuluma (näiteks SEALide snaiprikursusel pidi 300 WM moona kuluma neljakohaline number, ehk sisuliselt baaskursuse käigus laseb raua ära) ja on homme kas oluline test, või ülesandele minek. Siis relvaga relvuri juurde, veerand tundi pöidlakeerutamist, kuniks too võtab võtme, keerab ühe raua küljest ja paneb uue asemele; seejärel tiiru relva nullima ning saabki võimalikult kiiresti relva töösse tagasi, selmet oma relva kuhugi kaugele saata ja mõne nädala pärast alles tagasi saada. Näiteks, M14-d käisid LogK-s suhteliselt triviaalse probleemiga ja olid kuid ära.

Eks see ole ka 7,62 mõõduga kuulide lagi, kaliibrid 308 Win M118LR moonaga (või meil nt Lapua 11g Lockbase /12g Scenar) ja 300 WM mainitud Mk.248-ga, seline õnnelik kesktee kuuli/padruni kaalu, efektiivse tuleulatuse ja kasutava relva kaalu vahel. 338 LM annab relvale juba kilo jagu kaalu juurde, väiksema kaliibriga võrreldes, samas saab kütta kaugemale, või lasta läbi paksema kaitse märgi ees (parem kaliibrivalik AP, API, klaasilõikaja jms jaoks.

Paistab ka, et jänkidele on meeldinud brittide kogemus 338 LM snaiprirelvaga, mistõttu hakkab seda vaikselt sisse tulema all-american kaliibrite kõrvale. No näis, kas 338 saab olema uus 308 ja viimane delegeeritakse tugirelvade rolli.

Tuleb muidugi öelda, et relv ja moon ei lase, uute relvadega lükatakse ka erialast trennitaset ülespoole, et oleks mõtet uusi relvi kasutada - et eeliseid kasutada oskaks. Minul ei oleks 338-ga suurt midagi esialgu teha, sest ei oska nii hästi lasta.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist