GALIL

[viiking]

Tiba koomilised need nö. testid...vaikselt hoolikalt puistab liiva peale ja siis ongi nagu test ok. et toimib
Neid teste on hästi kirjeldatud Kalashnikovi raamatus...relv visatakse kõrgelt, lohistatakse mööda liiva...et mudru ikka kõik augud täis saaks ja kui ikka vähe siis nö. topitakse täis...kui siis toimib, teine teema juba hoopis

Välimus on ok.

[USP]

Kalashnikovil on tõesti maailma parimad loksud ja esmaklassiline hajuvus...

[viiking]

Vahet pole, loksud loksudeks... kui valida kahe isendi vahel siis valin ikkagi AK. Maitse üle ei vaielda

[rbl]

Neid Discovery´s sooritatavaid pealiskaudseid relva teste ei maksa eriti tõsiselt võtta sest seal on esikohal kommertslikus- meelelahutus ehk esmatähtis on show element, mis keskmisele telekavaatajale asja huvitavamaks teeb. Kus testi lõpptulemused on relvatootja poolt testijale arvatavasti juba varem kinni makstud. Kui relv ei lase siis pole sellest vähesest hajuvusest ja täpsusest samuti sittagi kasu.

http://www.youtube.com/watch?v=T2tDo1m4 ... re=related
http://www.youtube.com/watch?v=Aw5uI6Hj ... re=related

[viiking]

AK kenasti toimib ja ei ole need videod ja testid mitte seepärast et M16 lihtsalt maha teha.

[hummel]

Kalassi süsteem on ikka üle prahi ja juudid on seda normaalselt täiustanud, tekitades juurde täpsust, aga hoides siiski suurelt jaolt omast töökindlust ja lihtsust.
Galil on minu jaoks end hästi tõestanud. Kui meil on võimalusi, võiks neid relvi kunagi ka jupikaupa juurde hankida, kui olemasolevad Galilid eluiga ammendama hakkavad. Pisut ebameeldiv on minu jaoks ACE vasakul olev vinnastushoob, mis hakkaks rinnal kandes soonima. Aga küllap selle saaks vajadusel ringi projekteerida. Huvitav on, et 5,56 tehakse 3 eri pikkusega. Ise mõtlesin, et see pikem ver võiks evida ARM-i harkjalga ja 45-padrunilist salve - praktiliselt jao kergekuulipilduja valmis.

[rbl]

Galil AR on 5.56X45 NATO padrunile modifitseeritud AKM, sisuliselt 5.45X39 padrunile modifitseeritud nõukogude AK-74 analoog. Maailmas on tänase seisuga kaks tegijat käsitulirelvade tootjat, mis toodavad praktiliselt kõike alates püstolitest kuulipildujateni, need on FN Herstal ja Heckler & Koch GmbH. Ei ole vaja vaadata mingisuguseid nurgataguseid AKM modifikatsioone, mida ainult paar Ladina- Ameerika ja Aafrika riiki piiratud ulatuses kasutavad kui meil on olemas vaba ligipääs esmaklassilisele toodangule.

[hummel]

Minuarust pole tähtis mitte tootafirma kuulsus, aura ja PR ("esmaklassiline toodang"), vaid konkreetse relva kestev efektiivsus ja funktsionaalsus lihtsa sõduri käes põllul ning samuti ka hinnasuhe. Me pole oma vaeses miniriigis nii ressursikad, et valida jalaväe põhikäsirelva pelgalt firma- või riigi nime põhjal.

HK uuem automaat G36, mida on endal õnnestunud kasutada (sh lasta) ja lammutada, minus küll sellist usaldust ei tekitanud, kui kalassi ülimast lihtsusest ja töökindlusest inspireeritud Galil. Ainus, mis oli HK-l tore - optiline sihik (seni, kuni pole külmaga uduseks läinud), aga selle saaks huvi ja raha olemasolul ju panna ka Galilile.

Galil vastab NATO standardile, kui välja arvata salvekinnitus. Konservikarbiplekist salved on nõrgim koht. Aga kui väga vaja oleks, küll saaks tehas ka selles osas midagi ette võtta.

[rbl]

Minuarust pole tähtis mitte tootafirma kuulsus, aura ja PR ("esmaklassiline toodang")

See ongi esmatähtis, mis on kaitsevägi väärt ilma kalli ja edeva tilu-liluta?

…vaid konkreetse relva kestev efektiivsus ja funktsionaalsus lihtsa sõduri käes põllul ning samuti ka hinnasuhe.

Üheksakümnendate algul oli AK-74 turuväärtus u. 100 dollarit aga meie ostsime analooge Iisraelist pea 10 kordse hinnaga ligi 1000 dollarit.

Me pole oma vaeses miniriigis nii ressursikad, et valida jalaväe põhikäsirelva pelgalt firma- või riigi nime põhjal.

Mis asjast me vaeses miniriigis elame? Minuteada oleme me nende viimase kahekümne aasta jooksul riigikaitsesse investeerinud kümneid miljardeid ega ole saanud selle raha eest praktiliselt mitte ühtegi lahinguvõimelist üksust. Kus kohas sa seda vaeset miniriiki siin veel näed?

HK uuem automaat G36, mida on endal õnnestunud kasutada (sh lasta) ja lammutada, minus küll sellist usaldust ei tekitanud, kui kalassi ülimast lihtsusest ja töökindlusest inspireeritud Galil.

HK G36 on juba pea 20 aastat vana uunikum, mida isegi Bundeswehr valmistub peadselt välja vahetama.

[Leo]

Isand rbl kommentaarides on tunda lipsustatud härrade yleolevat suhtumist koigesse, mis ei ole täiesti viimase peale tehnika viimane sona. Nimetada juudi relvatööstust nurgataguseks on päeva parim huumor, tänän

See, miks juutidelt ja hiljem Ida-Euroopast voi Hiinast, aga mitte läänest osteti, on räägitud palju ja täisealine inimene voiks seda teada/mäletada. Ainukesed, kes siia maailma äärele Venemaa kylje alla sel hetkel relvi myya julgesid, olid Louna-Aafrika ja Iisrael, mille hulgast siis peale väikest lobistamist ja määrimist otsustati votta Iisrael. Ja voib öelda, et valiti hästi, sest selle relvatehinguga sai EKJ esimest korda reaalselt 12000 meest ehk paari brigaadi jagu jalaväge relvastada ja palju sellest varustusest on tänaseni kasutuses.

Esmaspäeva hommikul kohvi korvale Jane's Defence Weeklyt lehitseda ei ole päris see, mis päriselt poriste kummikutega maastikul olla ja soltuda peamiselt sellest, mis rakmete ja seljakotiga kaasa vead. Samas hummel arvestab sellega, et tema yksusel on reaalne voimalus maastikul taliibi voi iivani otsa komistada, kus JDW ei ole argument vaid on vaja palju ja täpselt vastu lasta.

Kalashnikovi arendustest on Galil AR, SAR ja ARM väga head relvad, kus on tasakaalus nii töökindlus kui täpsus. Isegi nendega kytiklasse voetud. AKdest ise eelistaksin Vene originaale, Rumeenia ja Hiina kloonidega olnud palju probleeme. AK edasiarendustest on soomlaste RK 95 minu arvates parim, kuigi Galil AR on ka väga hea. Automaat on paljude asjade kompromiss - relva ja laskemoona kaal, töökindlus, kuulide löögijoud, lasketäpsus jne. Kui ajada töökindlust taga, hakkab täpsus kannatama ja vastupidi. Mulle isiklikult need uuemad plastikust ja alumiiniumist relvad ei meeldi. G 36ga sakslased ise väga rahul ei ole ja ei kavatse vanasid G3 veel niipea metallihunti visata, vaid need on ikka kasutuses, kus kaugemale voi täpsemalt lasta vaja.

Teine jama on see, et väga kompaktse 5,56 relva kuul ei saavuta piisavat algkiirust. Alla 700 m/sek lendav kuul ei lammuta eriti sihtmärgis ja tulemuse tegemiseks on vaja mitu tabamust. Galil ARil on kuuli lennukiirus piisav kogu praktilise laskekauguse ulatuses, SARil läheb kylmal talvel jamaks ja MAR, mida onneks Eestis polegi, ei saavuta piisavat lennukiirust isegi suvel.

Eestis on Galili kokkukäivast kabast kindlasti abi motoriseeritud yksustel ja linnalahingus, kus relv peab olema kompaktne ja suure salvega. Samas tagala ja toetusyksused saavad suurepäraselt hakkama AK4 ja G3ga, sest see laseb kaugele ning päris täpselt. KLile antud kokkukäivad kabad lyhendavad "aeru" ja "ajateenija karistust" veelgi, samas säilib relva tugeva löögijouga täpne padrun ning voimalus lähivoitluses valangut lasta. Ise lasen kokkukäiva kabaga G3st 300 m toe pealt kogu salve 20-25 cm hajuvusega ilma optikata.

Eks iga töö jaoks on erinevat riista vaja. Kui peaks Eestile täna uued automaadid välja valima, siis oleks Heckler & Koch kaliibris 5,56 tugev kandidaat, on neid ju prooviks ostetud nii PPA kui EKJ tarbeks. Kuid siis peab pohirohk olema pikema rauaga relvadel ja relvadel ka raudsihikud igasugu optikate ja punatäppide toeks. Igasugu kompaktid ja subkompaktid jätame nendele erialadele, kellele need algselt on välja töötatud - eriyksus, autojuhid, soomukite meeskonnad, lendurid ja ylemate ihukaitseks, näiteks. Ise votaks kaasa sellise pikema toruga variandi, siis on lootust ka 50 m kaugemale kellelegi pihta ja esimese lasuga maha saada.

[siberihunt]

Eks iga töö jaoks on erinevat riista vaja. Kui peaks Eestile täna uued automaadid välja valima, siis oleks Heckler & Koch kaliibris 5,56 tugev kandidaat, on neid ju prooviks ostetud nii PPA kui EKJ tarbeks. Kuid siis peab pohirohk olema pikema rauaga relvadel ja relvadel ka raudsihikud igasugu optikate ja punatäppide toeks. Igasugu kompaktid ja subkompaktid jätame nendele erialadele, kellele need algselt on välja töötatud - eriyksus, autojuhid, soomukite meeskonnad, lendurid ja ylemate ihukaitseks, näiteks. Ise votaks kaasa sellise pikema toruga variandi, siis on lootust ka 50 m kaugemale kellelegi pihta ja esimese lasuga maha saada.

HK puhul käiks siis jutt HK416 mitte enam G36-st?

[Kapten Trumm]

Need, mida 100 dollariga siin pakuti, olid vene sõjaväeosadest kõveraid teid pidi hangitud vanad AK-d.
Relvaturul pole uue, SSSR päritolu AK-74 hind eales 100 dollarit olnud.

[rbl]

Ma ei tahaks hästi uskuda, et korralik kasutatud AK-74 uuest Galilist pea 10 korda viletsam relv oleks. Niisamuti pole korralik kasutatud Galil uuest Galilist 10 korda viletsam. Kui oleks valida kas võtad 100 euro eest korraliku kasutatud AK-74 või 1000 euro eest uue Galili, valiks mina siiski pigem 100 euro eest korraliku kasutatud AK-74, seda enam kui oled töötu, kuusissetulekuga u. 35 eurot. Parem siis korjata raha ja osta kolme kuu sissetuleku eest kasutatud AK-74 kui 28 kuu sissetuleku eest uus Galil.

[HeiniR]

Minu teada oli Galili keskmine hind tollel korral pea kaks korda madalam kui 1000 eurot. Sellise hinnaga paremaid vidinaid tooaeg , rääkimata tänapäevast, ei oleks saanud. Kui oleks saanud, küll siis vast oleks ka ostetud.
Rbl, kas sellel üldse enam suurt tähtsust on? Pigem tundub mõttetu kiununa.
Peamine on see, et sellised relvad meil olemas on ja arvestades nende kvaliteeti, ei ole tehtud mitte vale valik.

[Be1st]

parimat