www.militaar.net

Mõõk on sümbolina väga tugev sõduri või sõjaväe tunnus juba päris pikka aega, kuid kui palju kasutatakse neid praegu Eesti Kaitseväes. Olen näinud paari esimese Vabariigi aegset ohvitserimõõka ja tekkis ka kohe küsimus, et kuidas need saadi, kas see oli teenistusrelv või......'
Ise olen selle teema koha pealt veel esialgu täielik võhik, nii et loodan, et keegi oskab midagi tarka selle kohta rääkida.

Mõõk kuulus ohvitseri paraadmundri juurde. Praktilist kasutust ei omanud.

kas ratsarügement neid relvadena ei kasutanud?

Paraadmõõk, nagu nimestki näha, kuulus paraadvormi juurde ja täitid vaid esindusfunktsiooni. Ratsaväeosade relvastusse kuulus lahingurelvana Vene tragunimõõk.
Tänapäeval - vana mõõka kasutab Vahipataljoni aukompanii ülem tseremooniatel, olen näinud ka Kuperjanovi pataljoni lipusaaturitel mõõku, see aga peaks olema ka kõik.

Selline vahva relv aga, mis omal ajal ratsaväe relvastusse kuulus ja mida tänapäeval enam tõesti ei näe, oli piik.


Ben

Kuid minu teadmist mööda neile õpetati selle käsitlemist- so. saablivõitlus.

jah, aga ainult ratsaväelastele, kellele lahingumõõk oli ka relvana ette kirjutatud ja välja antud. Suurtükiväelaste kui ratsutavate üksuste koha pealt pole ma nii kindel

mõõk oli jah paraadrelv - mõõga ostis ohvitser ise
- ratsaväes olid kasutusel suuremalt jaolt esimese ilmasõja aegsed vene saablid. sõjakoolis muidugi õpetati ka mõõgavõitlust väikeses mahus

_________________
ekslik on inimene kes arvab end elavat igavesti kui väldib võitlust - ei raugaeast leia ta eal seda rahu mis odade antud

Kasutasin otsingut aga mitte ei leidnud vastust mis oleks päris selgitanud kõike.

Esiteks, kas mul kodus seina peal võib näiteks jaapani katana rippuda ?

Teiseks, oskab keegi soovitada head seppa eestis kes tuleks korraliku mõõga valmistamisega hakkama ?

Kolmandaks, kui keegi siin on äkki veel mõõgahuviline äkki vahetaks mõtteid veidi.
Plaan teha omale mõõk. Aluseks ehk siis tulemus peaks olema katana, kuid mõtlesin siin, et metallitööstus on arenenud ja 10x2 aastat soo ja sepikoja vahet joosta ka ei viitsi.

Käis peast mõte läbi et kasutada titaani aga sellisel juhul jääks kaal liiga kergeks ja oht ära ootamatult murduda ka vist olemas. Siis tuli veel mõtteke, et teha kahest erinevast metallist, osaliselt titaan, osaliselt hea relvateras. Võib olla kasutada mingeid õõnsusi kuhu panna kuulid või elavhõbe näiteks sisse jooksma, et löögijõudu juurde saada. Samas nö. manööverdamisel mõjub see jälle halvasti.
Kui nüüd äkki keegi on veel nuputanud, mõtleks koos ?

Selline mõõk ei tohi sul kohe mitte kuidagi seinal rippuda, sest see olla rangelt seadusevastane tegu.
Näide: Hiljaaegu võeti ühel mehel piiril tollitöötajate poolt ära Jaapani suveniirmõõk (pehmest metallist lihtne iluasi) millise sarnaseid meil täiesti legaalselt võib poes osta ning halduskohtu otsusega see konfiskeeriti ja meest karistati 6000.- eegi suuruse trahviga. Kes oleks võinud midagi sellist arvata? Et asi, missugust võib EV-s täiesti legaalselt osta ja missugust võib ka välismaal täiesti legaalselt osta, on tegelikult rangelt keelatud instrument!?

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

kuid mõtlesin siin, et metallitööstus on arenenud ja 10x2 aastat soo ja sepikoja vahet joosta ka ei viitsi.

Metallitööstus võib arenenud olla aga traditsioonilist sepatööd see ei asenda. Hea mõõk ei koosne homogeensest metallist vaid ikka erinevatest raua süsiniku ühenditest-segudest. Võidad ühes kohas kõvaduses, kaotad samas kohas löögisitkuses.

Võib olla kasutada mingeid õõnsusi kuhu panna kuulid või elavhõbe näiteks sisse jooksma, et löögijõudu juurde saada. Samas nö. manööverdamisel mõjub see jälle halvasti.

Kujutad sa ka ette, mis see maksma läheks. Traditsiooniliseks seda relva enam nimetada ei saaks. Tuleks välja umbes sama relv nagu arkebuus lasertäpp sihikuga. Kardan ka, et sellise relvaga ei saaks harjutada ken do-d.

_________________
www.vanasukeldumine.ee

Mõõga sisse elavhõbe või teraskuulid

Relvaseadus ütleb, et mõõka võid omada vaid siis, kui see on spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt) või see on ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia. Ehk siis kui suudad seaduse piires ära põhjendada, miks sul on see relv, siis ei saa keegi sul keelata neid omamast.

Eestis ei ole palju seppi, kes saaks mõõgaga hakkama, sest mõõga tegemine on suhteliselt keeruline protsess. Põhiliselt on tehtud euroopas kasutatud mõõku.

Kui sa ise tahad teha mõõka, siis ära arva, et sa oled kohe võimeline seda tegema. Kui sind huvitab sepistamine, siis alusta kindlasti lihtsamatest asjadest, veelgi parem aga minne kusagile sepakunsti õppima.

Kuulide panek tera sisse ei ole kindlasti kasulik, sest katana tera paksus ei ole eriti suur (u 0,5 cm). Kuulid oleksid nii väikesed, et see eriti ei mõjutaks löögijõudu, pealegi nii õhukese tera korral muudaks mingi kanal seal sees tera palju nõrgemaks ning see ei oleks kindlasti see, mida sina tahaksid.

Vaata kindlasti veel [url=http://forums.swordforum.com/]http://forums.swordforum.com/
[/url]

Kaks seppa, kes mõõga sulle valmis taoksid (kui kaubale saad):

1. Einar Laigna
2. Meelis "Vanakaru" Säre

Kui jutt on juba mõõkade peale läinud, siis kas keegi oskab öelda ühe pronksist jupi kohta - on see terariista küljest?http://photobucket.com/albums/d193/rumbold/

Ma arvan, et Vanakaru ise ei taoks midagi (noh, hea raha teeb muidugi imet), vaid paneb mõõgasõbra enese huvi heaks tööorjusse. St hakkad aga ise tegema ja Vanakaru püüab ikak kõrval ka valvata, et midagi kapitaalelt kintsu ei keeraks. Kui käed ikka väga alaseljst pole välja kasvanud, siis võib jutule minna ju küll- ta isegi meil siin foorumis olemas.

ps. tegemist ei oleks siis tagumise teel saadud relvaga, vaid freesitud tera.