Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Vasta
dannuuu
Liige
Postitusi: 72
Liitunud: 14 Mär, 2009 11:42
Asukoht: Põhjas
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas dannuuu »

sahara kirjutas:Ühesõnaga, kui G19 on tühjalt vinnastatud ja panen laetud salve alla, pean relva kelku taha tõmmates uuesti vinnastama ja alles siis on padrun rauas ja relv laskevalmis?

Jah.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

dannuuu kirjutas:
Walter2 kirjutas:
dannuuu kirjutas:Sooviks psühhiaatrilt tervisetõendit perearsti tarbeks aga kas igalpool ongi alates 50.- eurost see tõend Tallinnas või saab kusagilt ka odavamalt?
Vaheta parem oma perearst sellise vastu kes sind psühhi juurde ei saada. :)
Esmataotlejal on psühhiaatri tõendit vaja enne perearstile kàiku.
Vähemalt mõned aastad tagasi oli nii, et ka perearstil oli pädevus kinnitada, et inimene on psühhiaatriliselt sobiv. Ainult et enamus perearste ei soovi ise vastutada ja seega saadavad pigem psühhiaatri juurde.

PS. Ei soovi solvata ega ülbitseda, aga... kui ühekordsed 50€ arstitõendi eest tundub nii suure summana, et vaja otsida odavamat kohta, siis tasuks järele mõelda, kas relvahobi on tulevikus ikka taskukohane. See raha suurusjärk ühe korra tiirus käimise hind. (20...25€ tiirutund + teist samapalju moona peale)
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

sahara kirjutas:Aga kui on relv laual, salv küljes? Ikka teed ju ohutuks. Salv alt, kontrollid padrunipesa ja salveava. Siis ju salveava ja padrunipesa kontrollides vinnastad ju relva. Ja peaks justkui tühilasu tegema. Mulle aga öeldi, et tühilasku ei lasta teha. Huvitabki see, et kui tühilasku teha ei lasta siis ju jääb relv vinnastatud asendisse ja niikui salve alla lükkan, liigub ju kuul kohe rauda.
Relva(käsitlus)eksami mõte on selles, et inimene saaks aru oma tegevustest, seega on täiesti võimalik, et lähteolukord on erinev ja eksamineeritav peab oskama vastavalt olukorrale erinevalt käituda. Eesmärk on see, et inimene oskaks igal juhul teha relva ohutuks ning ohutult käsitleda.

EI, salve alla lükkamine ei vii kuuli (ega padrunit) rauda. Luku (püstolil on selleks kelk) etteasendisse liigutamine viib salvest padruni rauda.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

ruger kirjutas:Pole G19 küll käepärast aga nii ta võiks olla. Ei taha laetud relvaga korteris väga harjutada. Sellised harjutamised peaks lasketiiru jääma. Eks siin peab arvestama ka sellega, et G19, millega eksamit tehakse, ei oma kaitseriivi. Mõnel teisel tootjal samuti pole. Teistel käsitulirelvadel on enamuses kaitseriiv.
Selleks, et relvaga (nt. kodus) harjutada ja relva käitumist eri käsitlemisliigutuste peale katsetada, on plastmassist õppepadrunud, millel ei ole sütikut ega laengut. Nimetatud ka klikkpadruniteks või ingl. k. snap cap. Saadaval igas hästivarustatud relvapoes.

PS. Glockil on lausa 3 (sisemist) kaitseriivi.
PPS. Isegi kui väline kaitseriiv on olemas, siis ära kunagi usalda seda harjutamise või katsetamise käigus.

Õppepadrunid:
Snap_caps.jpg
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

ruger kirjutas:Teed tühilasu ära ikkagi. Nagu eelnevalt õeldi siis kui jääb lukustusasendisse siis salve alla lükates ja relvaraami tagasi lastes vinnastab relva kohe ära. Muidu on lukunõela klõks. Eelnevalt lastes ja kui salv tühjaks saab siis püstol jääb lukustusasendisse. Siis tühja salve alt võttes ja uut salve alla pannes ning lukustusasendist vabastades-liigub kuul rauda ja saad jätkata laskmist. Aga praegu soovitaks-mine instruktori juurde või mõne relvaluba omava inimesega mine testi lasketiirus. Pole G19 inimene ja hetkel tiiru ka minema ei hakka. Homme võiks läbi teha-endalgi huvitavaks kisub.
Nimetagem asju õigete nimedega, muidu on siin teemas tulemuseks puder ja kapsad.

Mitte "püstol ei jää lukustusasendisse", vaid püstolikelk jääb taha (lukustatud asendisse).
Relvaraami "ei lasta tagasi". Relvaraam on püstoli puhul see alumine osa, mis sisaldab käepidet, päästikut ja siine, mille peal jookseb kelk. Tagasi lastakse ikka kelk.
Teatud vintpüsside puhul räägitakse ka lukuraamist, aga see on teine asi, mis relvaraam. Sisuliselt on see püstolikelgu analoog, mis liigub vintpüssi sisemuses.

Püstoli juurde tagasi tulles - mõnevõrra lihtsustatult toimib see kelgu tahalukustamine nii: kelgu ja raami vahel on kelgupeataja, mis kujutab endast väikest vedruga detaili, mis saab liikuda kelgus olevasse sälku. Normaalolukorras hoiab vedru kelgupeatajat all ning kelk (ümber)laadimise käigus taha liikudes kinni ei jää (ei lukustu). Kui on soov käsitsi kelku taha lukustada (näiteks selleks, et padrunipesa jääks nähtavale), siis tuleb ühe käega kelk taha tõmmata ja teise käe pöidlaga kelgupeataja üles tõsta.
Padrunisalve saatjal (padrunite söötmiseks ettenähtud plaat või detail, mis asub salve tõstevedru peal ning millele toetub kõige alumine padrun) on küljel kõrgem naga. Kui salves on padruneid, siis on see naga salve sisemuses. Kui viimane padrun on salvest läinud, kerkib naga üles ja tõstab kelgupeataja üles ning kelk jääb ümber laadides selle külge tagumisse asendisse kinni.
See süsteem on kasulik kahel eesmärgil - anda laskurile teada, et salv on tühi ning võimaldada uue salve sisestamisel ühe liigutusega kelk ette saata, selle käigus uus padrun rauda viia ning laskmist jätkata.

Nii toimib see süsteem enamustel püstolitel, kuigi leidub ka relvi, kus kelk ei jää padrunite lõppemisel tagumisse asendisse fikseerituks.
Loodetavasti oli arusaadav.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

EOD kirjutas:Kontroll-lasu tegemise negatiivseks küljeks on võimalik lööknõela purunemine või ääretulepadruniga tulistava relva puhul ka padrunipesa rikkumine. Viimane on Margolini tavaviga. Murdunud lööknõela eesmine osa jätkab inertsi toimel liikumist, kuni tabab padrunipesa serva.
Kesktulepadrunit kasutava relva korral tühilasu tõttu lööknõela murdumisest või relva rikkumisest rääkida on kohatu. Tühilask on treeningute ja võistluste igapäevane rutiin ning relvad on disainitud nii, et kui lööknõel ei taba sütikut (padrunit pole pesas), siis klõpsab lööknõel oma laiema osaga lihtsalt vastu luku sees oleva lööknõelakanali otsa ja hajutab vedru energia sinna.

Ääretulepadruniga on tõesti see oht, et pideval tühjalt klõpsimisel jääb lööknõela jälg padrunipesa servale ja/või muutub lööknõela tööserv tömbiks. Selleks on kõigil kaasaegsetel relvadel "pehme" mahavinnastamise mehhanism. Näiteks osadel väikesekaliibrilistel vintpüssidel tuleb viia lukk tagumisse asendisse, hoida päästikut all ja siis viia lukk ette.

PS. Margolin on siiski 70 aastat vana disain.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas EOD »

Paraku on ka mõnedel kesktulepadruniga tulistavatel relvadel lööknõela murdumisi ette tulnud. Murdub nõel sellest kohast, kus eesmine, peenem osa läheb üle tagumiseks, jämedaks või sealt, kus on nõelas väljalõige tihvtile. Põhjuseks tavaliselt konstruktsiooniviga, et üleminek on piisavalt suure raadiuseta ning seal moodustub pingekontsentraator. Ohtlik see reeglina pole kui just murdunud lööknõela esiots avas kinni ei kiilu ja veidi välja ulatuma ei jää. Sel juhul toimub juhulask kelgu ettelaskmise hetkel.
Ka Margolin ei täksinud terve nõela puhul padrunipesa serva, vaid see toetus kelgule just nii, nagu kirjeldasid. Siiski olid laskesportlased veast teadlikud ning tühjalt treenides paigutasid kummitüki kelgu tahaossa. Muuseas soovitan seda võtet ka teiste relvade puhul kasutada kui pole klikipadruneid, mis lööki pehmendavad.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

EOD kirjutas:Ka Margolin ei täksinud terve nõela puhul padrunipesa serva, vaid see toetus kelgule just nii, nagu kirjeldasid. Siiski olid laskesportlased veast teadlikud ning tühjalt treenides paigutasid kummitüki kelgu tahaossa. Muuseas soovitan seda võtet ka teiste relvade puhul kasutada kui pole klikipadruneid, mis lööki pehmendavad.
Mul ei tule Margolini kelgu pilt praegu silme ette (ei ole seda omanud, ainult mõned korrad lasknud), aga kuhu sa (tänapäevasel relval) selle kummitüki paigutad või toetad?
Padrunipeegli vastas padrunipesas on ju tühjus. Padrunipesa sisse ei hakka võõrkeha ju panema. Ja kui panedki klikkpadruni aseaineks mingi kummitüki, siis millal sa selle sisse paned ja millal välja võtad? Enne tühilasku topid käsitsi pessa, aga niikui sa selle väljavõtmiseks lukku tagasi tõmbad, on relv uuesti vinnastatud ju?

Luku sees olev lööknõelakanal on niivõrd peenikene, et sinna ka mingit kummitükki ei topi ning mis jõuga peaks see seal õiges kohas kinni püsima? Lööknõel on niivõrd kerge, et igasuguse võõrkeha peale lööknõelakanalis kiilub see suure tõenäosusega kinni ja annab tõrke. Või hoopiski just Sinu eelpoolkirjeldatud juhulasu, kui lööknõel tagasi ei liigu.

Kokkuvõtlikult - selline relva põlve otsas modifitseerimise soovitus on veidi vastutustundetu ja võib rohkem kahju teha, kui üks paljude aastate pärast murdunud lööknõel.

* Kui see kumm oleks vajalik, siis oleks relva disainer selle puhvri sinna sisse projekteerinud.
* Lööknõel on kulumaterjal, mida võib ju profülaktika mõttes vahetada sõltuvalt relvast mingi (paari)kümne tuhande lasu järel.
* Kui on soov kümneid ja sadu tühilaske järjest sooritada, siis pigem kasutage klikkpadruneid, mis on oma kujult ette nähtud sobima padrunipessa ning ei tee relvale kahju.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas EOD »

Kummitükk käis ikka kuke ette, kelgu väljalõikesse. Lõigati see tavalisest kustutuskummist ja püsis väljalõikes väga hästi. Relva sisse loomulikult midagi ei topita.
Klikipadrun on loomulikult parem lahendus. Tähtis on mitte ainult lööknõela hoidmine. Igasugune metall-vastu-metalli tagumine viib lõpuks deformtsioonide ja pragudeni. Oled kasutatud meisli tagaosa näinud? Aga meisel on valmistatud kvaliteetsest tööriistaterasest. :wink:
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

EOD kirjutas:Kummitükk käis ikka kuke ette, kelgu väljalõikesse. Lõigati see tavalisest kustutuskummist ja püsis väljalõikes väga hästi. Relva sisse loomulikult midagi ei topita.
Klikipadrun on loomulikult parem lahendus. Tähtis on mitte ainult lööknõela hoidmine. Igasugune metall-vastu-metalli tagumine viib lõpuks deformtsioonide ja pragudeni.
Noh, välise kukega relva võib pöidlaga maha vinnastada ka käsitsi - selleks ei ole isegi tühilasku vaja teha.

Tõsi küll - selline mahavinnastamine, kus lööknõela maha puhverdatakse (vahet pole, kas käsitsi või kummitükiga), ei taga 100% ohutust ega tühilasu eesmärki. Kui padrun jäi tühjakslaadimise vea või hooletuse tõttu ikkagi padrunipessa, siis ei toimu kontrolllasku, mis selle padruni ära laseb ning relv jääb ikkagi ohtlikuks, mis siis, et hetkel maha vinnastatud. Dual action relva puhul pikk tõmme või käsitsi kuke vinnastamisega saab sealt ikkagi ootamatu paugu kätte.

Aga metall-vastu-metalli tagumist on relvas niigi. Kui me lasu hetkel toimuvad pinged kõrvale jätame, siis näiteks taandurvedru mõjul vette liikuv kelk või lukk lööb iga tühikäiguga vastu rauda oluliselt suurema jõuga kui lööknõelale rakenduvad pinged.

Tõsi, ka metalli pindala on suurem, aga ikkagi. Tänased relvad on disainitud nii, et peaksid vastu sadu tuhandeid laske, ilma et metall väsiks, praguneks või deformeeruks.
EOD kirjutas:Oled kasutatud meisli tagaosa näinud? Aga meisel on valmistatud kvaliteetsest tööriistaterasest. :wink:
Olen näinud ja isegi kasutanud :wink:
Aga ega relv ka tinast pole tehtud. Lööknõel, lukk ja raud on ühed kõvemast materjalist detailid üldse.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
OnuHeino
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 19 Jaan, 2018 10:56
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas OnuHeino »

Sekundeerin arvamusele, et nende lugematute klikipadrunite (jah, klikipadrun ei ole ka igavene nähtus - teda tuleb aegajalt vahetada, sest muidu ei täida enda lööki pehmendavat eesmärki) hinnaga saab lööknõelasid vahetada tihedamalt kui vaja. Seda muidugi, kui tegu ei ole mingi erilisema eksemplariga.
vtl
Liige
Postitusi: 1314
Liitunud: 01 Veebr, 2009 20:20
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas vtl »

OnuHeino kirjutas:Sekundeerin arvamusele, et nende lugematute klikipadrunite (jah, klikipadrun ei ole ka igavene nähtus - teda tuleb aegajalt vahetada, sest muidu ei täida enda lööki pehmendavat eesmärki) hinnaga saab lööknõelasid vahetada tihedamalt kui vaja. Seda muidugi, kui tegu ei ole mingi erilisema eksemplariga.
Njah. Klikipadrun on asendamatu asi selleks, et aru saada, kuidas relv ning selle laadimismehhanism toimib. Alustades kasvõi ülalpool läbi käinud küsimusest, kas salve allapanekul liigub padrun ise rauda või mitte ja lõpetades kontrolliga, kas salv söödab ning relv laeb korrektselt padruneid ümber.
Teine teema, kus klikkpadruneid kasutatakse on lasketreeningul, kus neid asetatakse salve segiläbi päris padrunitega. Tõrkeeemaldustreening, tagasilöögi kompenseerimise jälgimine jt. sarnase eesmärgiga harjutused.

Aga jah, tühjakslaadimise järgsel kontroll- ja tühilasul ei aita see klikipadrun mitte kuidagi.
Eesti Relvaomanike Liit - relvaomanikud.ee
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas EOD »

Klikipadrunid ja muud löögipehmendusvahendid on head tühjalt harjutamisel. Laskur ise ja instruktor näevad relva hoidmist märgil ning päästikutööd. Kas tänapäeval on kuivalt harjutamisest loobutud?
Relva tühjakslaadimise järgsel kontrollimisel pole neid abinõusid vaja. Võib küll päidlaga kuke lööki pehmendada, kuid ohutum on siiski teha kontroll-lask ohutus suunas. Kui relva lohakal ülevaatusel jäi padrun pessa, siis pöidlaga kukke takistades see sinna ka jääb. Laskur samas arvab, et padrunipesa on tühi. Õnnetuseni on siit vaid üks samm. Kontroll-lask muudab relva ohutuks.
trs
Liige
Postitusi: 949
Liitunud: 15 Mär, 2014 14:31
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas trs »

nö "dry fire" on väga oluline osa igasuguse väljaõppe juures, aga kontroll-lask on oluline ja viimane osa relva tühjaks laadimise ja kontrollimise operatsiooni juures, mis tuleb alati sooritada ning ei tee teie relvale ega selle lööknõelale mitte midagi. Mõni loll loebki siit, et lööknõel läheb katki ja relvaraami tuleb pragu ning jätab relva kontrollimata. Ühegi tänapäevase mainstream püstoliga ei juhtu midagi ja eksootikat omavad laskurid teavad juba ise. Kui on viitsimine plõksutada sadu ja sadu kordi, siis muidugi klikipadrun sisse.
Eksamil on kontroll-lask tasuta info päästiku toimimise kohta :mrgreen:
sahara
Liige
Postitusi: 122
Liitunud: 07 Dets, 2007 17:56
Asukoht: EW
Kontakt:

Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

Postitus Postitas sahara »

Kas keegi viitsiks siia kirja panna G19 tööpõhimõtte, eksamil pidi ka seda küsitama. Ma seletaks nii, et laen salve, kinnitan relvale salve, vinnastan kelku tagasi tõmmates relva. Seejärel liigub padrun padrunipesasse. Nüüd sihin ja vajutan päästikule. Lööknõel lööb vastu sütikut ja süütab püssirohu. Tekib rõhk ja kuul lendab rauast välja. Samade gaaside toimel liigub kelk tagasi, kestatõmmits viskab kesta välja, kelk liigub taandurvedru abil ette tagasi ja kelgu ette liikudes tõmmatakse uus padrun rauda. Päästikule vajutades toimub uuesti sama protsess.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist