Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

[vtl]

Elektroonilises RT-s peaks nupu "Hetkel kehtiv" litsumise järel kuvatama versioon, milles on kõik jõustunud muudatused.

Tartus käib kah kordulaskjate klubi koos iga kahe nädala tagant. Miks see nii on, ma ei kujuta ette. Paar tükki, kes püssilaskmisel läbi kukkusid, olid juba vanad mehed, silma järgi pakuks pealt 60. Kui nad jahimehed on, nagu jutust aru saada võis, siis nad peaks olema elus nii palju lasknud, et kuidas 30 m pealt mustale pihta ei saa, tõesti ei tea.

Ideaalis muidugi ei tohiks vahet olla, millega lased, aga sihikupildi leidmine ja -nägemine on inimestel erinev, eriti pika püssi korral. Erinev kaba pikkus, põsetoe kõrgus jms. Kui jahimees on harjunud optikaga laskma, siis lahtise sihikuga on kõik kõrgused ja tunnetus teine. Relvaeksamil ei saa proovilaske ka teha.

[Kriku]

Meil sai püssi vaadata nii palju kui tahtsid ning kuiva proovilasku teha. Aga jah, ilmselt selles asi on.

[vtl]

Meil sai püssi vaadata nii palju kui tahtsid ning kuiva proovilasku teha. Aga jah, ilmselt selles asi on.

Ega sellest püssi vaatamisest ja tühilasust kasu ei ole, kui tabamispunkti ei saa näha.

Teine asi, vähemalt Tln-s tehakse püssieksamit .22LR ehk ääretulepadruniga tulistava relvaga. Mõnda aega tagasi olid veel vene TOC-id, võib-olla tänaseks on need CZ vastu välja vahetatud.
Ääretulepadrunit tulistavat relva ei ole mõistlik tühjalt klõpsutada, kuna lööknõel taob vastu padrunipesa serva. Isegi mahavinnastamiseks on oma protseduur a-la lukk taha, päästik alla, lukk ette, päästik vabaks (variantsioonid sõltuvalt relvast), mis lööknõela ja padrunipesa säästavad. Noh, paar tühilasku ei ole probleem, aga kui iga mees tahab proovi teha, siis ruunab ära.

Harjutamiseks on küll olemas snap cap-id ehk õppepadrunid, aga pole kuulnud, et neid saaks eksamil kasutada.

[Kriku]

Eks see oli vist päästiku proovimiseks.

Kindlasti on see kõik õige, mis sa kirjutad. Mul õnnestus mingi 4 cm sisse mahutada kolm tabamust, aga tsentrist oli see ala päris kaugel.

[Dr.Sci]

Eks see oli vist päästiku proovimiseks.

Kindlasti on see kõik õige, mis sa kirjutad. Mul õnnestus mingi 4 cm sisse mahutada kolm tabamust, aga tsentrist oli see ala päris kaugel.

Ma sain mitu korda käia, oma viga, närv oli sees. Aga proovilaske (ka kuivi) ei lubatud, infot päästiku ja sihiku kohta tuli ka küsida, kui seda ei taibanud teha võis kindel olla et esimese vähemalt põrutad juba päästiku pärast kuhugi seina sest päästmine oli suht pehme. Sihikul oli 2 aset - keskele ja musta alla sihtimiseks, ise lasin panna keskele sihtimise oma ja see oli ok, too kes palus musta alla seada, lasi kõik lasud liiga kõrgele - ja vaielda pole seal kellegagi kui tunne et relv valesti laseb. Ning kindlasti soovitus et võtke kuskilt enne koolitus, lisaks ei tee paha soetada endale (korralik) õhupüss ja sellega kodus harjutada. (Korralik tähendab siis sellist mis laseb täpselt, mitte sellist millel on megasuur kuuli algkiirus)

[Walter2]

Ma ei kujuta ette kuidas pole võimalik väikesekaliibrilise püssiga mis Tallinnas laskekatsel kasutatakse märklehele pihta saada (ei pea isegi ringi tabama vaid peab märklehele pihta saama) - ka TLK instruktorid muigasid treeningul et ainult pime ei saa sellele pihta. Rohkem tuleb peljata relva eelneva ja järgneva käsitlemisel/ohutustamisel tehtavaid vigu. Püstol ja eriti PM kasutamine on hulga probleemsem - teab keegi kas püstolikatse on ikka selle relvaga või juba mingi moodsama vastu vahetatud?

[Kriku]

Püssiga peab saama 3 tabamust musta.

Püstolikatse oli "Glockiga", ma ei ole kindel, kas 17 või 19. Vist 19. Seal peaks olema norm, et vähemalt 2 tabamust peab saama ringi (vahet pole, kas musta või valgesse).

Aga proovilaske (ka kuivi) ei lubatud, infot päästiku ja sihiku kohta tuli ka küsida, kui seda ei taibanud teha võis kindel olla et esimese vähemalt põrutad juba päästiku pärast kuhugi seina sest päästmine oli suht pehme.

Eks see ole suhtumise küsimus. Tartus toimus protsess väga inimlikult ja meeldivalt ning kuskilt ei paistnud, et eksamineerija eesmärk oleks kedagi läbi kukutada. Natuke laia jutuga oli, aga kui mõelda, et ta peab seal pidevalt jahmerdama mõnekümne algaja püssimehega, on see mõistetav.

Minult küsis enne laskmist ka relvade toimimise kohta - et mis jõul uus padrun padrunipessa jõuab või mis jõul kelk tagasi liigub või millest padrun koosneb. Rangelt võttes pole see määrustepärane ja ta oleks ilmselt pidanud rahul olema ka vastusega, et matijõul, aga samas tõepoolest võiks relvaomanik suuta sellistele küsimustele vastata.

[vtl]

Ma ei kujuta ette kuidas pole võimalik väikesekaliibrilise püssiga mis Tallinnas laskekatsel kasutatakse märklehele pihta saada (ei pea isegi ringi tabama vaid peab märklehele pihta saama)

(Sport)märklehele peab valgesse ringi pihta saama püstoli ja/või revolvriga. Sedagi kaks kolmest.
Püssieksami korral peavad kõik kolm tabamust olema sportmärklehe mustas osas.

- ka TLK instruktorid muigasid treeningul et ainult pime ei saa sellele pihta. Rohkem tuleb peljata relva eelneva ja järgneva käsitlemisel/ohutustamisel tehtavaid vigu.

Seda TLK instruktorite juttu ("kui 25 meetri pealt pihta ei saa, on sul midagi viga") räägivad nad igaühele. Kui Sa töötad instruktorina, siis võibki see tunduda sama iseenesestmõistetavana nagu käiguvahetus autojuhile.

Reaalsus on see, et erinevad inimesed lasevad vinti erinevalt ja näevad vinti erinevalt.
Mina käisin omal ajal TLK-s 25 meetri pealt TOC-i proovimas, lasin kümmekond lasku ja läksin eksamile. Esimese korraga tehtud.

Naine tegi pika-püssi eksamit veidi hiljem. Eelnevat laskekogemust oli tal piisavalt - nii sileraudset kui vinti, väikest ja täiskaliibrit. Sealhulgas optikaga 50 meetri pealt tiirus "jooksvat siga" lastud ja kõik tundus ilus. Aga politsei laskekatsel kukkus esimesel korral läbi. Seejärel sai ka temaga käidud TLK-s paar korda TOC-i piinamas ja teise korraga tegi probleemideta ära.
Oli ta siis "pime" sellepärast?

Püstol ja eriti PM kasutamine on hulga probleemsem - teab keegi kas püstolikatse on ikka selle relvaga või juba mingi moodsama vastu vahetatud?

Kui koolitus on pädev olnud, siis ei ole PM-is midagi probleemset. Õpetab sujuvalt päästma vähemalt.

Täna peaks olema kommivabriku valikus nii Glock kui PM. Kusjuures ma olen kuulnud tegelasest, kes käis korduvalt Glockiga proovimas ja kukkus läbi. Lõpuks valis PM-i ja tegi laksust ära.
Ei imesta - vana ja sissetöötanud PM-iga võrreldes on uue Glocki päästik on üsnagi vastik, ebamäärane ja karvane ning Glock tahab teistsugust käehoidmist, et lasku mitte ära tõmmata. Täpsemalt mitte ära tõmmata, vaid maha suruda seda vedru "jõnksu", mis päästmisel Glockist läbi käib(*). Pane laser külge, hoia lohakalt ja vaata ise, mis tühilasu hetkel juhtub.

*) Jutt käib siis tuunimata ja/või sissetöötamata gen4 Glockist. Juba poleerimise või mõnetuhande lasu järel läheb paremaks.

[ruger]

TLK Tallinna omas sai ka lastud mitme erinevas kulumisastmes relvaga. 1 oli sisuliselt uus ja uue relva suht äkilise päästikuga. Ega õpetatigi seda, et G19 puhul tuleb relva tõstes juba päästikut suruma hakata, et sihtmärgile suunates oli vaja vaid natuke vajutada. Teine juba selline et tuhandeid lasknud. Politsei G19 Tallinnas oli ka suht kulunud ja jäi viimase padruni järgi kinni lõpuasendisse. Pidi väikese koputuse tagant andma. Mingeid lisaküsimusi ei hakatud küsima. Eks vaadati ka kui sujuvalt teed ja tegutsed. Veidi kahtlema või kohmitsema hakkad siis hakataksegi vaatama, et midagi lisaks vaja teha või küsida.

[kaur3]

Ega õpetatigi seda, et G19 puhul tuleb relva tõstes juba päästikut suruma hakata, et sihtmärgile suunates oli vaja vaid natuke vajutada.

Hakkad päästikuga toimetama enne kui relv on suunatud sihtmärgile

[ruger]

Selliselt ühe relvaga oli-võimalik et tegu oli nii tehaseuue relvaga või jäiga päästikuga-instruktori relv-seal pidi aru saama, kus ta võtma hakkab või lõpu vajutus on. Kuna laskmised toimusid iga teatud aja tagant siis ..ei osanud harjuda selle relvaga. Võimalik, et tihedamini harjutamine antud relvaga oleks kohe asja selgemaks teinud ja arusaamise selle päästiku kohta teinud. USP oli kunagi veidi lihtsam ja sobilikum. Eks iga relv ole oma käekirjaga. Teise relvaga kohe mingeid probleeme polnud.

[kaur3]

Mis on saanud sellest vanast reeglist?

Sõrme ei tohi asetada päästikule enne, kui relv on suunatud sihtmärgile ning laskja on valmis selle pihta laskma.

[ruger]

Eks ta kehtib Võimalik et minu poolne harjumine antud relvaga oli sellise võtte kasutamine. Võimalik, et oleks pidanud kohe sama relva juures tühja relvaga harjutama-et millal võtab, mitte et laetud relvaga. Aga edasi panide maad avastama ja tsöömani ka ootab. Poolas on tulirelvast mitmeid kordi ohtlikum kohalik autoliiklus. Juhiloal on siin küll tähendus nagu relvaluba. Saksamaad, eks vaatame sama pilguga. Loodetavasti seal laskma ei hakata, ega ei pea ise laskma.

[vtl]

Ega õpetatigi seda, et G19 puhul tuleb relva tõstes juba päästikut suruma hakata, et sihtmärgile suunates oli vaja vaid natuke vajutada.

Selliselt ühe relvaga oli-võimalik et tegu oli nii tehaseuue relvaga või jäiga päästikuga-instruktori relv-seal pidi aru saama, kus ta võtma hakkab või lõpu vajutus on...

Väga kahjulik soovitus ja/või harjumus.
Üldiselt peatab suvaline pädev eksamineerija, kohtunik või instruktor kohe laskmise, kui märkab, et sõrm on seespool päästikukaitset ajal, mil relv ei ole märki suunatud.

Kui nüüd asjale järgmine vint peale keerata ning hakata päästikut veel tõstmise ajal suruma, võib saavutada kergesti juhulasu enda ette, kust see rikošetib põrandalt või barjäärilt. Põhjus on selles, et rahulikus olukorras vs stressiolukorras (sh. eksamil, võistlusel või reaalses tulevahetuses) on päästikutunnetus erinev. Adrenaliin teeb oma tööd, veri suundub suurtesse lihastesse (looduse instinkt - JOOKSE, VÕITLE või PÕGENE!), sõrmelihaste peenmotoorika on häiritud ja tunnetust ei ole ollagi.

Seega, kui on plaan tulevikus tegeleda mõne laskespordialaga, kus nõutakse relva ohutut käsitlemist, siis on targem selliste asjadega isegi mitte nalja pärast eksperimenteerida. Kahjulikud harjumused jäävad kergesti külge ning lahti saada keeruline.
Ajavõit märgis oleva relvaga päästmisega võrreldes on olematu. IPSC taimeriga võib aega võtta ja võrrelda.

[OnuHeino]

Tuleb välja, et pärast mahatehtud ja vananenud PM-i vahetamist Glocki vastu esinevad endiselt probleemid laskeeksami läbimisel. Ma usun, et sarnane läbivusprotsent oleks ka siis kui anda kätte Open klassi püstol hologramm sihikuga - peamise hävingu tekitab siiski puudulik päästikutöö harjutamine konkreetse relvaga ning eksaminärv, mis on täiesti individuaalselt esinev faktor. Ehk mõne käe jaoks liiga väike ja libe makarov võrdub sama laskja käes puise Glocki päästikuga - mõlemad nõuavad päästikuaega.

25m on distants, mille tabamine võiks rahulikus olekus relvasoetajale olla saavutatav, ent harjutada kindlasti tuleb ja selle relvamudeliga, millega tulejoonele minnakse. 25m on täiesti optimaalne distants, sõelumaks välja need, kes peavad veel enne isikliku relva muretsemist natuke harjutama, et relvaga rahuldavalt toime tulla - seda muidugi siis kui ka pärast loa soetamist ei jää relv kappi seisma. Kui rahulikus ja ettevalmistunud olekus 25m kauguselt 50cm diameetriga märki ei taba, siis lisades elulised muutujad, võrdub distants ümmarguselt hädakaitse keskmisel distantsil sooritatud möödalasuga (räägime ainult tabamustest ja distantsist, kaugelt reaalsetes olukordades pauku on tehtud). Seda eeldusel, et reaalse vajaduse korral üldse relva kasutamiseni jõutakse.

Järgnev video motiveerib enesekaitse eesmärgil omandatud relvaga harjutamist. Head vaatamist
https://www.youtube.com/watch?v=2fjMpn7JCJ0

Õnnitlused eksami positiivselt sooritanutele!