www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Juul, 2019 9:21

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 586 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31 ... 40  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2018 16:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
sahara kirjutas:
Kas keegi viitsiks siia kirja panna G19 tööpõhimõtte, eksamil pidi ka seda küsitama. Ma seletaks nii, et laen salve, kinnitan relvale salve, vinnastan kelku tagasi tõmmates relva. Seejärel liigub padrun padrunipesasse. Nüüd sihin ja vajutan päästikule. Lööknõel lööb vastu sütikut ja süütab püssirohu. Tekib rõhk ja kuul lendab rauast välja. Samade gaaside toimel liigub kelk tagasi, kestatõmmits viskab kesta välja, kelk liigub taandurvedru abil ette tagasi ja kelgu ette liikudes tõmmatakse uus padrun rauda. Päästikule vajutades toimub uuesti sama protsess.


Põhimõtteliselt on su kirjeldus õige, välja arvatud üks pisikene nüanss. Valdav osa tänapäevastest 9x19mm (ja suurema kaliibriga) püstolitest (sh. Glock 19) ei lae ümber mitte gaaside mõjul, vaid tagasilöögi energiaga. (ingl. k. recoil operation vs blow-back)

Laias laastus on kolm poolautomaatse relva ümberlaadimise võimalust:

1) Gas operated ehk osa püssirohugaase suunatakse rauast tagasi lukule, mis gaasisurvega relva ümber laevad. Näiteks AR-15/M4 või AK (Kalashnikov) tüüpi vintpüssid;
2) Blowback mida kasutatakse väiksemakaliibriliste püstolite juures, kus raud on raami külge jäigalt fikseeritud. Padrunikest lööb lasu hetkel tekkivate gaaside mõjul otse kelku.
3) Recoil, kus kõigepealt raud liigub tagasilöögi mõjul lukustusest välja, veidikene tahapoole, lööb kelku ja peatub. Edasi liigub kelk omakorda inertsist taha välja ning laeb püstoli ümber. Liikuva raua tööpõhimõtet näed, kui käsitsi relva ümber laed ja jälgid, kuidas raua ots selle käigus veidi ülespoole kaldub ja tahapoole liigub.

Eelpoolkirjeldatud ümberlaadimise süsteemidest on veel mitmeid variante ja kombinatsioone, mida ei hakka praegu detailsemalt lahti kirjutama.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2018 20:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4420
Asukoht: Tallinn
sahara kirjutas:
...vinnastan kelku tagasi tõmmates relva. Seejärel liigub padrun padrunipesasse. Nüüd sihin ja vajutan päästikule. Lööknõel lööb vastu sütikut ja süütab püssirohu.

...tõmban kelgu tagumisse asendisse. Selle vabastamisel liigub kelk taandurvedru survel eesmisse asendisse, viies padruni salvest padrunipessa. Seejuures jääb löökur pooleldi vinnastatud asendisse ning rakenduvad kaitsemehhanismid.
Päästikule vajutamisel vabanevad kaitsemehhanismid. Löökur liigub päästikule rakendatud jõu mõjul tagumisse asendisse, kus vabaneb ja lööb süütekapslit, mis süütab püssirohulaengu.

See jutt siis konkreetselt Glocki kohta. Teiste püstolite mehhanism võib muul viisil toimida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2018 10:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
EOD kirjutas:
sahara kirjutas:
...vinnastan kelku tagasi tõmmates relva. Seejärel liigub padrun padrunipesasse. Nüüd sihin ja vajutan päästikule. Lööknõel lööb vastu sütikut ja süütab püssirohu.

...tõmban kelgu tagumisse asendisse. Selle vabastamisel liigub kelk taandurvedru survel eesmisse asendisse, viies padruni salvest padrunipessa. Seejuures jääb löökur pooleldi vinnastatud asendisse ning rakenduvad kaitsemehhanismid.
Päästikule vajutamisel vabanevad kaitsemehhanismid. Löökur liigub päästikule rakendatud jõu mõjul tagumisse asendisse, kus vabaneb ja lööb süütekapslit, mis süütab püssirohulaengu.


Kelku tagasi tõmmates painutab kelgu siseküljel olev laiendus connectori-t (kuidas seda eesti keeles nimetada - ühenduslüli?), mis vabastab trigger bar-i (päästiku varras v. latt?) juhtotsa connector-i serva tagant. Trigger bar-i tagumine ots liigub päästikuvedru mõjul ülespoole ja haakub lööknõela sabas oleva hamba taha. Kelgu vabastamisel liigub see taandurvedru survel tagasi ettepoole, lööknõel tõmbab trigger bar-iga päästiku etteasendisse ja lööknõela vedru jääb pooleldi vinnastatud asendisse. Ette liikunud trigger bar-i juhtots haakub uuesti connector-i serva taha. Samaaegselt võtab kelgu allküljel olev haarats salvest padruni, juhib selle mööda raual olevat rampi padrunipessa ning padrunipeegel sulgeb luku. Püstol on vinnastatud.
Päästikule vajutamisel liigub trigger bar tahapoole, vinnastades lööknõela vedru lõpuni. Connector-i serv juhib trigger bar-i juhtotsa samal ajal allapoole, mistõttu päästiku tagumises asendis lööknõela hammas vabaneb trigger bar-i tagant ning lööknõel hakkab oma vedru survel ettepoole liikuma. Samal ajal vajutab trigger bar-i eesotsas olev kõrgendus kelgu sees lööknõela kanali küljel olevat blokeerimisdetaili, mis vabastab lööknõela tee ja võimaldab lööknõela otsal tungida padrunipeeglist välja ning lüüa padruni süütekapslit. Toimub lask.

PS. Endiselt käib jutt ilma kuketa, nn. strikerfire tüüpi püstoli, spetsiifiliselt just Glocki kohta.

PPS. Ülalkirjeldatud juttu pole mõtet relvaeksamil rääkima hakata, järjekorrad on seal niigi pikad :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2018 13:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4420
Asukoht: Tallinn
See viimane täpsustus meenutab juba Makarovi juhendis antud tehnilisi andmeid, kus püstoli kõrgus on määratud sajandikmillimeetrise täpsusega, kuigi relval kasutati kuut eri kõrgusega sihikut. :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 20:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Okt, 2015 12:59
Postitusi: 1398
Pealtnägija suutis niigi keerulises protsessis uue jama korraldada. Edu neile kes praeguses olukorras tervisetõendit pikendama lähevad ja on veel lisaks Laagri perarstikeskuse kliendid - tuli ju sealt otsene signaal et nad ei ole rahul et kõik kuulutatakse psühhiaatri poolt relvakõlbulikeks...

_________________
Hundid on söönud, kuid lammastel on ka positiivne iive


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 22:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
Dr.Sci kirjutas:
Pealtnägija suutis niigi keerulises protsessis uue jama korraldada. Edu neile kes praeguses olukorras tervisetõendit pikendama lähevad ja on veel lisaks Laagri perarstikeskuse kliendid - tuli ju sealt otsene signaal et nad ei ole rahul et kõik kuulutatakse psühhiaatri poolt relvakõlbulikeks...


Pealtnägija on korduvalt näidanud üles oma relvavastasust.

Teema tasakaalustamiseks siia otsa ETV saates "Esimene stuudio" toimunud debatt. Ühelt poolt Martin Bahovski Taktikalise laskmise keskusest, teiselt poolt Veiko Kommusaar, siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja.
Kummalisel moel suurt vastasseisu ei toimunudki. Mõlemad osapooled olid üldjoontes samal ja mõistlikul arvamusel. Ainus, kes vehkis ja esitas provokatiivseid küsimusi, oli hüsteerilise häälega naissaatejuht.

https://www.err.ee/870192/ametnik-saate ... -on-piisav

Minu jaoks tuli selles saates välja üks väga huvitav number: 30 tuhande relvaomaniku kohta on ainult ca 1600 enese- ja vara kaitseks relva soetanud inimest. Mida on proportsionaalselt ikka ääretult vähe, suurusjärk 5%.

Ja Bahovski jutt oli mahlakas nagu alati.
Saatejuht: "teil on täna ka relv kaasas... Kas te tunnete et siin stuudios ei ole piisavalt turvaline"
Bahovski: "Ei, ma arvan, et siin stuudios on kindlasti turvaline. Aga pärast ma lähen välja... stuudio TAHA, pimedale tänavale.
...
Aga miks on näiteks Tallinki laevadel ilusa päikesepaistelise ilmaga päästepaadid? Milleks neid vaja on? Pole mõtet ju. Aga äkki läheb põhja! Aga vot see ongi see, et me tulevikku ette ei näe. Kunagi ei tea."

Sellest, kas üldse saab vestlusega (olgu või tunnipikkusega) reaalset maniakki tuvastada või kuidas suudab psühhiaater mõne kontrollküsimusega välja filtreerida suure osa riskigruppi mitte kuuluvatest inimestest, vaata juba saatest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 22:12 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15018
Asukoht: Viljandimaa
PN loo põhjal treiti selliseid lugusid: Katse tõestas: Eestis võib relvaloa saada ka skisofreenik või narkomaan.

Pealkiri on totaalselt ajuvaba ja vääriks pressinõukogu. See katse ei tõestanud kõnealust väidet ega saanudki tõestada, sest katset läbi viiv isik polnud vähemalt ajakirjanduses avaldatud andmetel ei skisofreenik ega narkomaan. See, et psühhiaater oleks andnud rohelise tule ka skisofreenikule või narkomaanile, ei ole katseliselt tõestatud, vaid katseisiku subjektiivne hinnang olukorrale.

Üldiselt vist pole ühtki ajakirjanduse head tava, mida see tekst ei rikuks :evil:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 22:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
"...Süsteemset korralagedust tunnistas ka psühhiaatrite seltsi esimees Andres Lehtmets..."

Muigama ajas see, et Lehtmets on ise laskesportlane.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 22:27 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15018
Asukoht: Viljandimaa
Korralagedus siis seisneb digiloo täitmise nõude väheses järgimises, mitte otseselt relvaloa jaoks tõendi andmise protseduuris. Aga olgu peale, nimetatud protseduuri lähteandmetest osa on tõesti ka digilugu. Artiklist loeme (minu rõhutus):
Tsiteeri:
Hoopis tõsisem probleem on aga see, et mitmete perearstide sõnul ei täida psühhiaatrid pahatihti tervise infosüsteemi ehk digilugu, kuhu arstid on kohustatud sisse kandma kõik ravijuhud. Süsteemset korralagedust tunnistas ka psühhiaatrite seltsi esimees Andres Lehtmets. «Minu praktika natuke kinnitab seda, et on raviasutusi, kes seda ei tee,» ütles Lehtmets.

Ka Jaanus Mumma tunnistas, et tema kolleegid digiloo täitmise nõuet eriti usinalt ei täida.

Perearstide kinnitusel kantakse infosüsteemi üldjuhul vaid need patsiendid, kes satuvad haiglaravile. Kuid nö vabakäiguravil patsiendid, näiteks narkomaanid ja alkohoolikud, aga ka skisofreenikud ja depressiooni põdejad, enamasti kirja ei lähe.
Narkomaanide ja alkohoolikute kohta ei tea küll öelda, aga ma tõesti ei tahaks uskuda, et leidub diagnoositud skisofreenikuid, kelle kohta ühtegi kirjet digilukku ei jõua. Jah, seda ei pruugi juhtuda iga kord, kui nad arsti poole pöörduvad, aga et mitte ühtegi... :scratch:

Teiseks muidugi on ülimalt kahetsusväärne, et artikli seisukohast keskse väite allikad on anonüümsed ja umbisikulised ("perearstide kinnitusel"). Artiklis tsiteeritakse täpselt üht perearsti ja tekstist pole selge, kas see väide kuulub talle.

---

Elmer, keda ma üldiselt trolliks pean, on seekord päris mõnusa kommentaariga maha saanud:
Tsiteeri:
Kui inime on relvaloa kätte saanud, siis tuleks ta saata psühiiaatri juurde, kes küsiks, et kas säärase pentsik ja kurnav ettevõtmine sai teoks teadmatusest või on inimesel mingi tõsine probleem.
:mrgreen:

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 22:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
Kriku kirjutas:
Narkomaanide ja alkohoolikute kohta ei tea küll öelda, aga ma tõesti ei tahaks uskuda, et leidub diagnoositud skisofreenikuid, kelle kohta ühtegi kirjet digilukku ei jõua. Jah, seda ei pruugi juhtuda iga kord, kui nad arsti poole pöörduvad, aga et mitte ühtegi... :scratch:


Vanasti, nõukaajal oli nii, et kui Sa olid nö "hullumajas arvel", siis ei saanud sa paljusid asju teha: alates (auto)juhilubade taotlemisest kuni lõpetades kõrgkooli õppima minemisega. Arvel olemiseks piisas sellest, kui sul oli mõne pöördumisega (vahet polnud, milline probleem) kaart nimetatud haigla registratuuris.

Reaalsus oli see, et ka arstid olid inimesed ning kui sinu diagnoos ei olnud teistele ohtlik, siis väljastati sulle ikkagi tõend "ei ole arvel psühhoneuroloogiahaiglas", kuigi reaalselt võis sinu toimik seal olla.

Diagnoose oli igasuguseid, alates peavaludest, lõpetades märatsevate hulludega.

Inimene on keeruline värk. Näiteks paljud skisofreenikud ei ole "lollid" klassikalises mõttes, vaid väga kavalad. Nad suudavad vajadusel väga hästi oma salamõtteid varjata ning teistega manipuleerida. Inimest pikemalt tundes tuleb see aga pikapeale välja. Näiteks minuviidatud saates räägitu - kui inimene suudab pidada töökohta ja omab perekonda, siis on see üks suur riskifaktori vähendaja.
Teisalt võib ka täiesti normaalne inimene, kellel eelnevat "ajalugu" ei ole, ühel hetkel haarata relva ja endale kuuli pähe kihutada. Näiteks jättis naine maha või toimus pereringis mingi muu sarnane intsident, mis mõttemaailma segi lõi.

Just hiljuti olen ühte sellist juhtumit oma lähimas tutvusringkonnas kogenud. Keskealine mees, laskesportlane ja hea tehnikaspetsialist üritas mõni aeg tagasi relvaga enesetappu. Ka kõige lähemad inimesed ei aimanud veel päev varem midagi.
Detailsemalt ei hakka kirjutama, arvestades inimes(t)e privaatsust ja teema delikaatsust.

Elmer kirjutas:
Kui inime on relvaloa kätte saanud, siis tuleks ta saata psühiiaatri juurde, kes küsiks, et kas säärase pentsik ja kurnav ettevõtmine sai teoks teadmatusest või on inimesel mingi tõsine probleem.


Vanasti öeldi sedasama teatud inglise päritolu automargi (nt. Jaguar) ostmise kohta - selleks pidi omama psühhiaatri tõendit, mis kinnitaks, et inimene on ikka täies mõistuse juures ning on teadlik oma valiku tagajärgedest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 22:58 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15018
Asukoht: Viljandimaa
vtl kirjutas:
Vanasti, nõukaajal oli nii, et kui Sa olid nö "hullumajas arvel", siis ei saanud sa paljusid asju teha: alates (auto)juhilubade taotlemisest kuni lõpetades kõrgkooli õppima minemisega. Arvel olemiseks piisas sellest, kui sul oli mõne pöördumisega (vahet polnud, milline probleem) kaart nimetatud haigla registratuuris.
Kõrgkoolist välja viskama selle põhjal igatahes ei hakatud. Paljud tudengid olid hullaris, et NA-st ära saada. Kahtlen, kas see ka kõrgkooli sisse astumisel nii oli, nagu sa kirjutad.

Ma tean, et irdub teemast. Kui arutelu jätkub, küll ma siis sellele ka õige teema leian.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 23:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
Kriku kirjutas:
Kõrgkoolist välja viskama selle põhjal igatahes ei hakatud. Paljud tudengid olid hullaris, et NA-st ära saada. Kahtlen, kas see ka kõrgkooli sisse astumisel nii oli, nagu sa kirjutad.


Väga vanal nõukaajal oli nii, et kui Sul õnnestus kohe peale keskat kõrgkooli sisse saada, enne kui armeekutse tuli, siis olid pääsenud. Pidid ainult mõnenädalased sõjalise kursused ja väljaõppe läbima ning sind kuulutati reservi.
Hullem lugu oli tehnikumi-poistega, kes peale 8. kl. läksid kesk-eriharidust omandama. Neil oli peale koolilõpetamist reeglina sunniviisiline töölesuunamine kaheks aastaks ning selle aja jooksul napsas armee nad ära. Pärast kroonut ei hakanud/jaksanud paljud enam ülikooli päevasesse õppesse kandideerida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 23:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
http://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/artic ... 13478/8534

-----8<-----
Kõrgema haridusega mehed, kelle ülikoolis või kõrgkoolis ei olnud sõjalise õpetuse kateedrit, teenisid ühe ja hiljem poolteist aastat. Neid rakendati valdkondades, mis eeldasid kõrgemat eelharidust – näiteks suur- tükiväe tulejuhtimis- ja luureüksustes, raketivägedes jms. Suuremate kõrgkoolide juurde asutati aga sõjalise õpetuse kateedrid, kus tuli algul nelja, hiljem kolme aasta jooksul õppida üks päev nädalas; õpe oli venekeelne. Kursus lõppes kahe- kuni kolmekuulise sõjaväelaagriga, mille järel omistati lõpetanutele reservleitnandi auaste. Sõjaväes need noormehed reeglina teenima ei pidanud, kuid mõned lõpetanud (eeskätt sõjaväele vajalikel erialadel nagu insenerid, arstid jms) saadeti siiski kaheks aastaks ohvitserina teenistusse.
Järgnevatel aastatel võidi kutsuda 60- või 90-päevastele täiendus-õppekogunemistele, mille järel anti positiivse iseloomustuse korral astme võrra kõrgem auaste.
-----8<-----

Mihkel Raua mälestustest aga selline kild:
„Hullumajas pidid arvel olema kõik, kes Vene sõjaväest pääseda tahtsid. Loomulikult võis alati proovida ka mõne muu haiguse simuleerimist, ent kui näiteks südamepuudulikkust kurtva selli võis polgu köögitoimkonda määrata, siis põhjalikult sassis pööninguga ajateenijaid ei saanud endale isegi nõukogude armee lubada. Vaimuhaiguste sümptomeid kirjeldav meditsiinikirjandus oli seetõttu seitsmeteistkümneaastaste poiste hulgas minev kaup.” Raud jätkab: „Tallinna heavy metal ansambli The Welders trummar Tiit Altosaar võis [seetõttu] une pealt rääkida, kuidas vastab skisofreenik küsimusele „Mis värvi on lumi?” või mis nägu teeb maniakaal-depressiivset psühhoosi põdev inimene, kui talle palju õnne sünnipäevaks soovitakse.” Samal ajal tuli vältida diagnoosi, mis oleks takistanud ülikooli vastuvõtmist või juhiloa saamist."

Kas ja kuidas eelpoolkirjeldatud skisofreeniku diagnoosiga juhiluba saadi, on muidugi iseküsimus. Eks tegu on kirjanduslikku laadi mälestusega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2018 23:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Veebr, 2009 21:20
Postitusi: 558
Samal teemal veel huvitavaid leide. 1999. aastal (vaata artikli kuupäeva!) andiski tervisetõendi ainult perearst ja psühhiaatri hinnangut ei küsinud keegi.

Iseenesest võiks tänasel päeval perearst ju inimest paremini teada, kui esimest ja viimast korda vastuvõtul nägev võõras psühhiaater, aga paraku on tänasel päeval võimalik perearsti vahetada. Kui esimene keeldub paberit väljastamast, siis võib ju alati leida uue ja "vastutulelikuma" perearsti.

http://epl.delfi.ee/news/melu/relvataot ... d=50769202

PS. Ka sellesama "arveloleku" kohta on artiklis üks huvitav infokild:
"Kaitseliidu Tallinna Maleva pealiku Mart Puusepa selgitusel nõudis kaitseliit varem relvataotleja käest tõendit, et ta ei ole olnud kunagi arvel psühhoneuroloogiahaiglas ega ka Wismari haigla narkoosakonnas."

Juba 2006. aastal hakkasid puhuma uued tuuled:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/uusi-rel ... d=51056547


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu
PostitusPostitatud: 21 Okt, 2018 9:30 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15018
Asukoht: Viljandimaa
vtl kirjutas:
Mihkel Raud kirjutas:
Samal ajal tuli vältida diagnoosi, mis oleks takistanud ülikooli vastuvõtmist või juhiloa saamist.


Kas ja kuidas eelpoolkirjeldatud skisofreeniku diagnoosiga juhiluba saadi, on muidugi iseküsimus. Eks tegu on kirjanduslikku laadi mälestusega.

Jah, seda ma juba usun rohkem. Kindlasti osa diagnoose välistas ja välistab autojuhiloa (näiteks langetõbi) ja võimalik, et osa välistas ka kõrgkooli astumise. Mida ma ei usu, on see, et ükskõik mille pärast hullaris olek välistas kõrgkooli astumise.

Teema juurde tagasi:
vtl kirjutas:
Iseenesest võiks tänasel päeval perearst ju inimest paremini teada, kui esimest ja viimast korda vastuvõtul nägev võõras psühhiaater, aga paraku on tänasel päeval võimalik perearsti vahetada. Kui esimene keeldub paberit väljastamast, siis võib ju alati leida uue ja "vastutulelikuma" perearsti.
Akf Mäger muidugi täpsustab mind vajadusel, aga ma oletan, et psühhiaater vaatab treenituma silmaga hulka asju peale intervjuu vastuste. St. see, kuidas kodanik vastab, istub ja astub, võib olla sama oluline, kui vastuse sisu. Iseasi on muidugi see, et kõik võib-olla lihtsalt ei viitsi urgitseda ja kirjutavad igaühele tõendi välja, aga tavalist inimlikku lohakust ja laiskust leiab igas ametis.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 586 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31 ... 40  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt