www.militaar.net

Jaanuaris käies neid teemasid ei olnud.

Minule väideti, et on sees ka uusi küsimusi. Varsti eksamile minek, eks siis ole näha.

Millal eksamaile lähed .

Eksami küsimuste kohta on siin olnud mitmeid küsimusi, aga konkreetseid vastuseid pole ühtegi. Miks seda nii kiivalt saladuses hoitakse? Kas eksamil antakse allkiri selle eest, et eksamiküsimusi ei või avaldada? Olen kindel, et kõiki 67 teemat mis politsei veebilehel üleval on ja lisaks tervet relvaseadust ei tea isegi kõige kõvemate pagunitega mees. Mida seal siis ikkagi küsitakse?

Kvali kirjutas:Eksami küsimuste kohta on siin olnud mitmeid küsimusi, aga konkreetseid vastuseid pole ühtegi.

Kuidas ei ole? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 06#p574606

LISATUD: Olgu, nähtavasti peetakse silmas kirjalikku teooriaeksamit. Tõenäoliselt pole küsimusi kellelgi täpselt meeles.

Aastat viis tagasi oli Tallinnas teooriaeksami küsimuste erinevaid komplekte ca. 30 ringis kui õigesti mäletan - ilmselgelt keegi ei tea kõiki küsimusi ning ka teades ei suuda keegi neid meeles pidada ning RS muudatustega seoses küsimused ka muutuvad. Kui soov eksam edukalt läbida soovitaks minna relvaeksami kursusele.

Kvali kirjutas:Eksami küsimuste kohta on siin olnud mitmeid küsimusi, aga konkreetseid vastuseid pole ühtegi. Miks seda nii kiivalt saladuses hoitakse? Kas eksamil antakse allkiri selle eest, et eksamiküsimusi ei või avaldada? Olen kindel, et kõiki 67 teemat mis politsei veebilehel üleval on ja lisaks tervet relvaseadust ei tea isegi kõige kõvemate pagunitega mees. Mida seal siis ikkagi küsitakse?

Esimene ettejuhtuv keskkond: https://relvaeksam.eu/
Odavam on natuke investeerida testidesse selmet maksta järjepidevalt riigilõivu uue eksami eest ja raisata aega uue eksamiaja ootuses. Ja kuna seadused on natuke muutunud siis tasub ette võtta Riigi Teataja eri redaktsioonid ja neid võrrelda et leida võimalikud erinevused. See funktsioon on elektroonilises RT-s täitsa olemas.

Dr.Sci kirjutas:...Ja kuna seadused on natuke muutunud siis tasub ette võtta Riigi Teataja eri redaktsioonid ja neid võrrelda et leida võimalikud erinevused. See funktsioon on elektroonilises RT-s täitsa olemas.

Ma olen kümneid kordi siia kirjutanud ja kirjutan veel:

* Relvaseadus on suhteliselt mahukas ja esimese raksuga pähe õppida seda ei õnnestu;
* Relvaseaduses on hulgaliselt asju, mis eraisikust relvasoetajat ei puuduta, mida eksamil ei küsita ning mida ei ole tarvis õppida;
* Isegi kui Sa suudad enamuse relvaseadust pähe õppida, ei tea sa, millistele nüanssidele tähelepanu pöörata;
* Eksamiküsimustes on justnimelt selliseid komanikkumise (vabandage mu prantsust, aga mõte jääb samaks) küsimusi millega võib eksida ja eksitaksegi. Näiteks on peaaegu identses sõnastuses mõne § lõik, aga sõna "ja" on asendatud "või";
* Inimene tänavalt ei oska pöörata tähelepanu neile nüanssidele. Mine parem kursustele ja lase teema endale ära seletada:
* Kursuste juhendaja oskab ka tähelepanu juhtida sellele, kui mõni pügal on muutunud või kohe muutumas.

vtl kirjutas: Ma olen kümneid kordi siia kirjutanud ja kirjutan veel:
...

Ei ole need asjad nii hullud midagi, vähemalt mõni aeg tagasi.
Võtsin kehtiva relvaseaduse ette ning lugesin seda vabadel hetkedel nädala jooksul. Lisaks KL -st pärit esmaabi kohta käivad materjalid.
Sai esimese korraga läbi küll.

mutionu kirjutas:

vtl kirjutas: Ma olen kümneid kordi siia kirjutanud ja kirjutan veel:
...

Ei ole need asjad nii hullud midagi, vähemalt mõni aeg tagasi.
Võtsin kehtiva relvaseaduse ette ning lugesin seda vabadel hetkedel nädala jooksul. Lisaks KL -st pärit esmaabi kohta käivad materjalid.
Sai esimese korraga läbi küll.

Palju õnne siis! Alati võib õnneks minna ja sattuda sobiv pilet.

Statistika pidi olema aga see, et ca 75% omal käel õppinutest kukub esimese korraga eksamil läbi, samas kus kursustel käinud lähevad suht-koht kindla peale välja.

Teine asi, kursustel seletatakse palju asju sisuliselt lahti, mida lakoonilises seaduses kirjas ei ole. Näiteks olen pidanud mitmetele inimestele, kes omal käel seadust lugenud, selgitama hädakaitse sisulist olemust. Kas autovargale võib kuuli selga lasta ja kas noaga ründaja vastu võib võtta tulirelva või tohib ainult (samapika) noaga vastata.

Tänud kes on osanud midagi vastata. Ega täpselt ei soovigi küsimusi teada, pigem teemad ja kas peab teadma täpset seaduse sõnastust või põhimõtet vms. Üks mure on mul veel. Kuskil netis ma nagu millalgi lugesin midagi selle kohta, aga enam ei leia üles. Ehk siin keegi oskab aidata. Kui ma hetkel kirjutan relvataotlusesse ühe relvatüübi ja aasta pärast otsustan mingit teist tüüpi relva juurde osta, siis kas tuleb teha uuesti kirjalik eksam või piisab laskmistestist? Saaks need kõik (püstol ja püss) variandid samal päeval nüüd ära lasta? Mis kadalipp tuleb läbida esmakordselt teist tüüpi relva soetades? Tänud

Mina tegin laskekatse mõlemaga ja vormistasin püstolile soetusloa ja püssile liigiloa.

Kvali kirjutas:...ja kas peab teadma täpset seaduse sõnastust või põhimõtet vms...

Tont küll, mitu korda peab üle rääkima...
Teooriaeksam on kirjalik, valikvastustega. Seega pead teadma seaduse TÄPSET sõnastust.

Osade küsimuste vastused on meelega koostatud nii, et sõnastus on väga sarnane mõne seadusepunktiga, aga midagi on puudu, lisatud või muudetud ja loomulikult on see vastus vale. Mingit hämamise ja "põhimõtte selgitamise" võimalust, nagu suulisel eksamil, EI OLE!

Teine asi, mõnele küsimusele võib õigeid vastuseid olla rohkem kui üks ning märkida tuleb KÕIK õiged. Kui mõni õige vastus jääb märkimata, loetakse küsimus valesti vastatuks.

Kvali kirjutas:...Kui ma hetkel kirjutan relvataotlusesse ühe relvatüübi ja aasta pärast otsustan mingit teist tüüpi relva juurde osta, siis kas tuleb teha uuesti kirjalik eksam või piisab laskmistestist? Saaks need kõik (püstol ja püss) variandid samal päeval nüüd ära lasta? Mis kadalipp tuleb läbida esmakordselt teist tüüpi relva soetades? Tänud

Sul on võimalik taotleda relva soetusluba või liigiluba. Esimene annab õiguse relva ostuks, teine seda liiki relva käsitlemiseks seadusega määratud korras (näiteks võid teatud tingimustel sellist relva laenata).

Soetusluba antakse eesmärgipõhiselt ehk esmast relvaluba "enese ja vara kaitseks" taotlema minnes ei ole võimalik tervet arsenali endale soetada. Näiteks on väga raske põhjendada, miks peaks linnamees enda turvalisuse tagamiseks püstoli asemel hoopis Kalashnikovi või pumba ostma. Samas kui sa oled talumees, siis võib sileraudne püss olla põhjendatud valik kasvõi metsloomade eest kaitseks.

Liigiluba võid põhimõtteliselt teha kõigile relvaliikidele, aga ilmselt küsitakse sinult, milleks sa seda tahad. Plaan tulevikus tegeleda laskespordiga või jahindusega peaks olema täiesti piisav vastus. Vastavat "tähekest" ehk otstarbe relvaloale saad taotleda niikuinii alles siis, kui spordiklubi- või jahitunnistus taskus.

Teooriaeksami teed ühe korra. Laskekatse tehakse igale taotletavale relvaliigile eraldi. Kui teed korraga mitme (või kõigi) relvaliikide laskekatsed, siis pääsed ühe riigilõivuga. Teist korda taotlema minnes maksad iga eksami eest eraldi riigilõivu.

vtl kirjutas:Soetusluba antakse eesmärgipõhiselt ehk esmast relvaluba "enese ja vara kaitseks" taotlema minnes ei ole võimalik tervet arsenali endale soetada. Näiteks on väga raske põhjendada, miks peaks linnamees enda turvalisuse tagamiseks püstoli asemel hoopis Kalashnikovi või pumba ostma. Samas kui sa oled talumees, siis võib sileraudne püss olla põhjendatud valik kasvõi metsloomade eest kaitseks.

selle peale oskan öelda, et jumal tänatud et ise kellegi nõu kuulda ei võtnud! linnamehena esmast relvaluba taotledes (enese ja vara kaitseks) tegin püstoli ja püssi laskekatse ning 4 (püstol, vindid, sile) soetusluba, pool aastat hiljem tuli himu teha veel revolvri katse ja soetusluba... nii et, esimene aasta olid kõik torud loa peal c-d, a ja b võtsin alles hiljem...

kui seadus lubab, siis ei ole vaja müts peos moonakana oma õigusi politseihärralt lunida, vaid lihtsalt taotlus esitada ja vajadusel selgitada...

nolem kirjutas:selle peale oskan öelda, et jumal tänatud et ise kellegi nõu kuulda ei võtnud! linnamehena esmast relvaluba taotledes (enese ja vara kaitseks) tegin püstoli ja püssi laskekatse ning 4 (püstol, vindid, sile) soetusluba, pool aastat hiljem tuli himu teha veel revolvri katse ja soetusluba... nii et, esimene aasta olid kõik torud loa peal c-d, a ja b võtsin alles hiljem...

kui seadus lubab, siis ei ole vaja müts peos moonakana oma õigusi politseihärralt lunida, vaid lihtsalt taotlus esitada ja vajadusel selgitada...

Aegu on erinevaid olnud ja relvasaamine on nii kergem kui tülikam olnud.
Kui mina oma esimest "enese ja vara kaitseks" luba tegema läksin, siis küsiti rida küsimusi a'la milleks te relva vajate? Kas pereliikmed teavad, et majja tuleb relv (sic!)? Milline on läbisaamine naabritega jne. Olen kuulnud ka seda, et taustakontrolli käigus on lähedastelt või kolleegidelt uuritud, ega tegemist ei ole inimesega, (ReS § 36 lg (4) p 3 järgi) "...kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama;"

Kui inimesel on mõistlik põhjendus selleks, miks ta tahab korraga osta endale kapitäie erinevaid relvi ja seadus lubab, siis miks mitte. Aga vaadates seda, kui palju on viimase aasta jooksul olnud uudiseid vastutustundetust relvaga vehkimisest, ütleks küll, et iga inimene ei sobi relva omama ega kandma. Relv ei anna võimu, vaid vastutuse.