Leedu uued täpsuspüssid.

[Põhjala Kotkas]

Sattusin Lõustaraamatus BalticFox OÜ levitatavale infole, et Leedu armee sõlmis FN Herstal´iga lepingu 2,8 mil. EUR eest uute SCAR-H PR täpsusrelvade ostmiseks. Kas keegi teab sellest midagi täpsemat rääkida või oskab suunata edasi mõnele lingile, kust saaks asja kohta infot?

[rbl]

http://www.kam.lt/lt/naujienos_874/aktu ... nklus.html

[kaur3]

Siinkohal võiks keegi asjatundja meenutada leedukate m-14 apgreidimise projekti. Huvitav oleks teada, kas Scari valik oli selle protsessi viimane faas.

http://www.militaryphotos.net/forums/ar ... 42657.html

[rbl]

Leedulastele jõudis vähemalt ammu tuntud tõsiasi viimaks kohale, meile veel kahjuks mitte. Sellesse mõtetusse M-14 projekti raha tagumise tulemus on nii või teisiti ümmargune 0. Sinna peale võib panna kas või maailma kalleima optika, poolautomaatse täpsuspüssi garanteeritud tabamistäpsust sellega nii või teisiti ei ole võimalik saavutada. Odavam tuleb kohe osta uus.

Samas huvitav oleks teada, kas need 2.8 miljonit maksti ainult relvade eest või terve komplekti eest koos optikaga?

[Lupus]

Teeb kadedaks

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teeb kadedaks

Pole põhjust.
See mis sõdib, on raskerelvastus - kergerelvad on niisama, taustaks

[virguja]

Teeb kadedaks

Pole põhjust.
See mis sõdib, on raskerelvastus - kergerelvad on niisama, taustaks

Kooslus vast ikka!
Süüriast on näha kuidas raskerelvastus ilma KVALIFITSEERITUD jalaväe toetuseta muutub vastaspoole raskerelvastuseks ning vastaspoole raskerelvastus muutub kasutuks kolaks ilma KVALIFITSEERTUD operaatoriteta (nt. neli L39 Jirah baasis Aleppost itta ca ja õhutõrje kompleksid). Lihtsalt võrdluseks: meil naeruvääristatud L39 [vist L39s] opereerivad lojalistid eespoolnimetatud Jirah baasist ca paarkümmend kilomeetrit lõunasse jäävast ja juba ligi aasta sissepiiratud Tabqa lennubaasist väga tõhusalt.

[Medusa]

Hea valik. Sisuliselt võta riiulist relv, optika ja alus, pane kokku ning asi töötab nii nagu peab. Üllatusi eriti ei ole. M14-ga on jube palju timmimist ja käsitööd.

[rbl]

Süüriast on näha kuidas raskerelvastus ilma KVALIFITSEERITUD jalaväe toetuseta muutub vastaspoole raskerelvastuseks ning vastaspoole raskerelvastus muutub kasutuks kolaks ilma KVALIFITSEERTUD operaatoriteta (nt. neli L39 Jirah baasis Aleppost itta ca ja õhutõrje kompleksid). Lihtsalt võrdluseks: meil naeruvääristatud L39 [vist L39s] opereerivad lojalistid eespoolnimetatud Jirah baasist ca paarkümmend kilomeetrit lõunasse jäävast ja juba ligi aasta sissepiiratud Tabqa lennubaasist väga tõhusalt.

Siin on mõeldud vist eelkõige ikka seda, et 3/4 või isegi enam elavjõu kaotustest võib sõjas kirjutada raskerelvastuse arvele. Isake Stalin pidas omal-ajal suurtükiväge lausa sõjajumalaks. Oskab keegi seda täpset protsenti siin ehk konkreetselt ära märkida?

[Kapten Trumm]

Lihtsalt võrdluseks: meil naeruvääristatud L39 [vist L39s] opereerivad lojalistid eespoolnimetatud Jirah baasist ca paarkümmend kilomeetrit lõunasse jäävast ja juba ligi aasta sissepiiratud Tabqa lennubaasist väga tõhusalt.

Asi ju naeruvääristati omas kontekstis.
Meil siin pole neegihõimudega vaja sõdida, kus sihtimata pommide loopimine demoraliseerib vastase suguharu.
Ilmselt kui vastane lendab siin Su-27-ga, siis L-39 kvalifitseerub seal lendavaks märklauaks.

[virguja]

Ma vabandan kohmakat keelekasutust, ei tahtnud olla ofensiivne, vaid lihtsalt viidata koosluse, terviklikkuse vajadusele. Süüria oli illustreerimiseks.

FN SCAR kiituseks, sai koormus testis (6000 lasku) eriti tolmustes oludes (extremely dusty) väga hea tulemuse tõrgete osas 226 tõrget, jäädes alla ainult HK XM8 127 ning edestades M4 (882 tõrget). Kahjuks ei suuda enam allikat meenutada, aga nii on märkmetes kirjas.

[rbl]

FN SCAR kiituseks, sai koormus testis (6000 lasku) eriti tolmustes oludes (extremely dusty) väga hea tulemuse tõrgete osas 226 tõrget, jäädes alla ainult HK XM8 127 ning edestades M4 (882 tõrget). Kahjuks ei suuda enam allikat meenutada, aga nii on märkmetes kirjas.

Sellest on Wikipedias mitmel pool juttu:

In July 2007, the U.S. Army announced a limited competition between the M4 carbine, FN SCAR, HK416, XCR, and the previously-shelved HK XM8. Ten examples of each of the four competitors were involved. Each weapon fired 6,000 rounds in an extreme dust environment. The shoot-off was for assessing future needs, not to select a replacement for the M4.[10][11] The XM8 scored the best, with only 127 stoppages in 60,000 total rounds, the FN SCAR Light had 226 stoppages, while the HK416 had 233 stoppages. The M4 carbine scored "significantly worse" than the rest of the field with 882 stoppages.

Kui me võtame komplekti hinnaks ca. 7000 eurot siis Leedu sai omale kusagil 400 korralikku täpsuspüssi.

[Lupus]

Kuna täpsuspüss on minu relvaks millega ma pean kriisi korral oma maalapikest kaitsma siis teeb kadedaks küll. 22 aastat vanad logisevad Galil Snaiprid ja M 14TP-2 vahetaks lma igasuguse jututa selle püssi vastu.

[Leo]

FN SCAR on kindlasti hea valik täpsuspüssiks. Sama süsteemi ostmise peale mõtlevad ka soomlased. Täpsusrelvasüsteemid ostetakse reeglina koos sihikute ja muu lisavarustusega. Kas keegi saab leedukeelsetest materjalidest aru, mis relva varustusse kuulub ja mis üksuseid nendega varustatakse?

Eestis ei suvatsetud isegi skautidele midagi M14 TPde asenduseks hankida, vaid tuuniti seda ebardit tuima järjekindlusega edasi. Nähtavas tulevikus tuleb eestlastel olemasolevatega hakkama saada, sest paberi peal on ju kõik korras ja Norrast osteti ka kasutatud relvasid juurde. Ei saa eitada ka seda, et armee löögijõud seisneb peamiselt raskerelvastuse hulgas ja nende oskuslikus kasutamises, sest need tekitavad vastasele enamiku kaotusi konventsionaalses konfliktis kahe armee vahel. Käsirelvade kvaliteet on argument üksustes, kus raskerelvastust ei ole või kohtades, kus seda kasutada ei tohi. Vaadates tänast EKJ snaipriväljaõppe taset, siis selline relvahange ka erilist võimekuse tõusu ei annaks. Vähesed KV ja KL pädevad snaiprid on riigi või omavahendite arvel varustatud korralike relvasüsteemidega. Aga leedukatele ma kade ei ole, automaadid ja varsti ka täpsuspüssid on neid eestlastest edevamad, kuid raskerelvastust on eestlastel rohkem.

[rbl]

FN SCAR on kindlasti hea valik täpsuspüssiks. Sama süsteemi ostmise peale mõtlevad ka soomlased. Täpsusrelvasüsteemid ostetakse reeglina koos sihikute ja muu lisavarustusega. Kas keegi saab leedukeelsetest materjalidest aru, mis relva varustusse kuulub ja mis üksuseid nendega varustatakse?

Google Translatoriga saab enam-vähem ka ilma leedu keelt oskamata hakkama. Mingit eriliselt detailset informatsiooni seal küll ei paista olema aga püssid lähevad Leedu maaväe lahingüksuste relvastusse. Leedul teatavasti üks kuue pataljoniga brigaad “Raudhunt“ maaväes ongi. Komplektis rikkalikku lisavarusitust nagu sakslaste G-28-l oli ei tundu olema. Nähtavasti 3-12x Schmidt & Benderi optika + harkjalg ja relva ise võib-olla mõned varusalved ka veel lisaks. Eeldame, et komplekti hinnaks tuleb u. 7000 eurot ehk siis 400 komplekti, mis peakski olema enam-vähem ühe brigaadi jagu. Leedukad olla ka eelnevalt testinud mitmeid relvi aga pole kirjas täpselt milliseid. Parima hinna kvaliteedi suhte andis nende meelest siis just see 7.62x51 mm. FN SCAR-H PR. Iseenesest juba see 16 tollise rauaga tsiviilvariant FN SCAR-17S on päris täpne ning laseb suurendusega optika ja täpsusmoonaga toelt 100 jardi peal sinna 3/4-1 moa vahemikku.

http://youtu.be/zLBF_Gkg91U
http://youtu.be/DXJCmeX-5Tg