Teekond täpsuspüssini

[ruger]

Sellisel juhul valikusse võiks jõuda veel ka HK MR.308, Ruger SR-762, SigSauer 716 DMR ja SigSauer 716 Patrol. Läbi tasuks minna TLK-st ja seal arutada teemat. Tondi lasketiir pakub veel DPMS-i tooteid. Valikus küll 5,56 ainult, kuid eks 7,62 ka ole saadaval. Näiteks DPMS 308 Recon. Pead küsima. Arvesta optika puhul 700-xxxx väljaminekuga.

[Medusa]

DPMS 308 G2 variandid, nt mainitet Recon, Sigi 716 Patrol või DMR gen 2 (eriti see viimane) peaks rahuldama ka peaaegu 7,62 SNpüssi vajadused, kui lihtsalt relvast rääkida. Aga saa palun aru, et relv on sekundaarse tähtsusega, asi algab mõtteviisist ja seonduvatest oskustest - ehk siis inimmaterjal ja väljaõpe. Relv hakkab tööle alles pärast neid.

[ruger]

Ja koolitus võtab aastaid!!! Üks asi on TLEK läbida ja siis ennast pidevalt arendada ning koolitada. Neid koolitusi aga ei jagata igale inimesele. Eriala on see, kus üksikud on sündinud laskjad. Ülejäänutest teatud osa annab välja õpetada. Kõik ei sobi selleks. Ise õppimine ei anna tulemust. Laskmiseks on erineva pikkusega tiire ja laskevälju vaja jne... Eriala ei ole sugugi kerge ning edasi järgnevatele tasemetele saavad vähesed. TLEK-i minnes tekib tabelrelvastusest erineva relvaga natuke probleeme, kuna eriala juures on arvestatud ühtsete relvadega. Aga edu relvavalikul ja koolitustel. Võta, mida KL pakkuda suudab ja kui huvi ning tahtmist ja silma jääd siis võid jõuda mõned astmed edasi-kuni KV-s kasutatava .338LM peale-Sako TRG. Kasulikum on aga .308 pealt enda maksimum kätte proovida saada ja siis selle juures stabiilselt kvaliteeti hoida. Kõrgem ehk 12,7 Hecate II eeldab aastaid koolitusi, ning väljakasvamist SBK, TLEK, SNEK jne. kursustelt.

Valikusse jätaks mina AR-10 platvormis Sig'i, HK MR.308, Ruger'i, Scar-H'i ja lisaks ksf Medusa pakutud mudelid. Kel-Tec on Eestimaa peal liiga haruldane.

Asi, mis välja õpetab kiirelt ja efektiivselt, on reaalne sõda. Seal aga ellujäämisega omaette probleem. TL on seal sihtmärk nr 2-peale snaiprit.

[alari]

Minu poolt pakutud Mauser on KV-s TL-idele kätte jagatud. Aga palju sellest KL-i TLEK-ile jagub on küsimus. KV üksusi on nendega liikumas ikka nähtud. Mauser on pärit Norra varudest ja hankest. http://www.snipercentral.com/vapensmia-nm149s/

Ma sain aru, et need olid mõeldud SNEK kursuse jaoks, mitte TL-ide jaoks.

[Leo]

Ise relva ostes on soovitav hankida süsteem, millest jõud üle käib. Arvestuslikult kolmandik on relva, kolmandik on optika ja kolmandik lisavarustuse (suudmepidur, salved, kandekott, summuti jne) hinnaks. Pauli Salo snaipriõpik tasub ka läbi lugeda. Lisaks arvesta aastas esialgu vähemalt 1000 padruniga, hiljem piisab taseme hoidmiseks 500 padrunist aastas. See maksab ka päris palju, sest 308 tsiviilrelvale 7,62 NATO ei sobi, padrun on liiga suur. Laskma peab õppima igast asendist, sest lamades laskeasendi kohti maastikul praktiliselt ei ole. Kõige praktilisem on mõni 308 süsteem, poltlukud on odavamad, kuid poolautod lasevad kiiremini ja on TL kasutamiseks piisavalt täpsed. 6x30 või natuke suurem bino vaatluseks tuleb ka hankida ja moondamissall relva ja positsiooni esmaseks maskeeringuks, see ongi põhimõtteliselt kõik vajalik. Tuulemõõtjast ja laserkaugusmõõdikust ja öövaatlusest on abi alles snaipritel, kes tegutsevad pikkadel kaugustel või iseseisvalt, jao TL peab võimalikult vähe üleliigset nodi kaasa tassima.

Magnumi eelis tekib alles siis, kui oled VG, kompanii või pataljoni tasemel, sest jao TL laskekaugus on 200-600 m ja selleks sobib iga korralik relv. M14, AK 4 ja G3 tehnilist täpsust tuleb kontrollida ja vajadusel relva vahetada, kui relv on liiga kulunud. Riigi relvadel suuremat ümberehitust ei lubata, ning ei ole ka vaja. Kui relv on tehniliselt korras, siis optika ja põsetoe lisamisest piisab, neid saab vajadusel kiiresti eemaldada, kui juhtub olema mittestandartne. Kõige praktilisem oleks panna oma kuludega optika oma tabelrelvale, mis enamikes malevates on AK4 või G3, siis ei ole laskemoona ja varusalvedega jampsimist. Kui relv on haruldane, siis on sellega alati probleeme. Tehniliselt korras M14 ja G3 hea laskuri käes on väga täpne 600 m kaugusele ja sellega saab anda häirivat tuld kuni 800 m peale, mis on ka selle kaliibri praktilise laskekauguse maksimum, sealt edasi on vaja magnumeid. Norra Mauserid, mida SEBAKil kasutatakse ja peaks ka malevatesse kaasa antama, on kaliibriga 308 ja valdavalt päris kulunud ning igivana sihikuga, nii et praktiliselt need M14 või G 3 ees olulist eelist ei anna. Neid püütakse uuemate sihikutega tuunida, kuid see on ikkagi vana ja kulunud relv. Enamik võitlejaid, kes peavad ennast tavalise automaadi lasketulemuste põhjal suurepäraseks täpsuslaskuriks, tegelikult ei ole erialale sobivad. Enamik snaipreid on treeninud aastaid ja ei väida, et oleksid väga head või valmis, snaiper peab kogu aeg treenima ja ei saa kunagi valmis, sest alati on midagi uut õppida.

[speedsta]

See maksab ka päris palju, sest 308 tsiviilrelvale 7,62 NATO ei sobi, padrun on liiga suur.

Selline mõttekäik jäi veidi arusaamatuks?

[alban]

308-st võib lasta 7,62x51 moona, vastupidi mitte. 308 annab suurema rõhu kui 7,62x51 ja seetõttu ei ole ohutuse seisukohast mõistlik tsiviilmoona (.308) sõjaväerelvas (7,62x51) kasutada. Seda küll tehakse ja kindlasti leidub neid kes väidavad, et midagi ei juhtu aga kas oled valmis oma tervisega riskima?

[ruger]

Võimalus on näiteks hankida ka M1A, mida müüb Nordic Armory. Tegu on uue relvaga, mis on poolautomaat. Võrreldes suht kulunud ja valimata relvadega, millest tehti TP1, oleks edasiminek päris hea. Samuti saab TLEK kursusel kasutada sarnaseid vahendeid ja materjalid sobivad. Samas ei ole TL enamuses ajast valangutega laskev isik. Arvestades M1A sarnasust M14-ga, oleks see ehk huvitav valik. NM ja Super Match relvad läheksid vahest liigagi kalliks. Piisab ka sellest M1A-st. Korralik optikakinnitus ja optika peale. Aga tundub, et see väga odav relv ei ole. Võrreldes USA hindadega. Tasub ehk küsida pakkumist. http://www.nordicarmoury.com/index.php? ... 40&prd=224

[ArdiS]

Mis vahe on AR 10 ja AR 15 platvormidel?
Kas Kel-Tecil on ka muid puudusi, peale vähese leviku?
Millistel relvadel on kolbiga-vardaga laadimissüsteem ja millistel jooksevad gaasid otse lukule? Viimane pole vist eriti töökindel.

[ruger]

Mis vahe on AR 10 ja AR 15 platvormidel?
Kas Kel-Tecil on ka muid puudusi, peale vähese leviku?
Millistel relvadel on kolbiga-vardaga laadimissüsteem ja millistel jooksevad gaasid otse lukule? Viimane pole vist eriti töökindel.

AR-10 on 7,62 ja AR-15 5,56 kaliibrile.
Kel-Teci kohta leidsin ühest ülevaatest hinnangu-6000 või rohkem lasku on relva vastupidavus. Natuke ettevaatlikuks teeb. Samas kiidetakse kui vaikse tagasilöögiga täpset relva. Probleeme pidi olema koostekvaliteediga ja liiga palju esineb erinevaid vigu mittekvaliteetsete juppidega. Teda on seeriatootmise jaoks veel liiga vähe toodetud, et vead välja tuleksid.

http://www.ar15.com/archive/topic.html? ... 3&t=298298

Aga proovi lasta kõikidega nendest soovitatud relvadest ja midagi hakkab siis endale meeldima.

[Kilo Tango]

Mis vahe on AR 10 ja AR 15 platvormidel?
Kas Kel-Tecil on ka muid puudusi, peale vähese leviku?
Millistel relvadel on kolbiga-vardaga laadimissüsteem ja millistel jooksevad gaasid otse lukule? Viimane pole vist eriti töökindel.

AR-10 on 7,62 ja AR-15 5,56 kaliibrile.
...
Teda on seeriatootmise jaoks veel liiga vähe toodetud, et vead välja tuleksid.

AR-10 on kõigi nende AR-15, M4, M16 jms torude vanaisa. AR-10-l on ilma vardata kolvisüsteem. KelTeci konkreetset toru ei tea.

[Irooman]

Nagu siin korduvalt läbi käinud, õpi ak4 feroga see asi selgeks,ehk saab isegi nmi(12 ajateenijat kasutasid neid ka. Moditud) proovida ja siis üldse tasub vaatama hakata edasi. Üldiselt jao koosseisus tangolima ei peagi väga uhke püssi ja suure optikaga olema, sest effektiive kaugus lahingolukorras ikka sinna 3-400 kanti jääb. 500 absoluutne piir norm tingimusteski.

[p08]

pane AK4jale korralik optika peale. 800m.

[ASuur]

Sturmgewehr 57, known as the "Right Arm of the Free World". Chambered for 7.62 x 51 NATO round.

Tüübikinnituse Eestis tegin ära.

Mulle meeldib.

[ASuur]

Valmet Petra W308
Kalashnikovi süsteem aga Soome kvaliteet.
Sellele pole suuremaid salvesid enam saada, seepärast pidi laskma relvasepal teha. Summuti jaoks keere olemas. erinevad optika kinnitused.