Teekond täpsuspüssini

[Medusa]

Nn päris SN püsside korral on kõige piiravamaks teguriks vahelüli kaba ja maapinna vahel.

Igal juhul tuleb kõigepealt välja mõelda, mida ja milleks, ning mis eelarve on. Seejärel tuleb valik optikast ja relvast. Poolauto korral on kõige mõistlikum minna AR platvormile, järelturu ja legoehituse pärast. Vanematel platvormidel on see miinuseks, et optika paigutamine on piiratud, või on eripärasid egonoomikas. Poltlukkudel jääks esmalt soomlaste toodangu juurde, Rem 700 kvaliteet on sama hinna juures madalam, võrreldes Tikka Varminti või uue toote CTR-ga. 308 Win kaliibriga Tikkale on vajadusel ka uusi laesääri saada, nt karpsalvega. Nt Roedale või KRG (mälu järgi whiskey 3).

[Kapten Trumm]

Kui otsustasid poolauto kasuks, siis peamised variandid mille hulgast valida on:

- AR15/AR10 perekond;
- G3;
- M14;
- FN FAL;
- SVD.

Praegu on poolautomaadi turul kuum sõna Sig Sauer 716 Precision Marksman Rifle, millega olevat võimalik tabada rinnakuju headel meestel 1000 m kauguselt, st poolautomaat, mis trügib poltluku maadele. G3 ja M14 ei ole antud teemal enam tantsulõvid (tegemist on anakronismiga isegi 70ndatest pärineva Galil täpsuspüssiga võrreldes). Kui kuskil õnnestuks osta uus Galil püss, siis see on ka (veel) tegija.

[Hydrazine]

Uut Galil'i... Haruldus kätte saada.

[gorilla]

http://www.thefirearmblog.com/blog/2014 ... ta-optics/

Hoolimata isiklikust vähesest kokkupuutest antud relvaga, tekkis mulje et üks näkane 7.62x51 poolauto ei peaks niipalju kaaluma.
Tõsiselt, kunagi olid ajad kui ksf gorilla jaoks 100kg kang meenutas mänguasja, aga vot see Sigi 716 on ikka k****i raske...

Ksf Medusa võiks ütelda kuidas talle selle juraka tõstmine sobis..

AK-4/G-3/AG-3 ning täpsusrelv ühte lausesse ära ei mahu. See ülejäänud rida.. SCAR-H ja jutt oleks palju tõsisem.

Pekki teiega, kiire kriitika:

AR 10/15 -kogu aeg mingid salve propsid ja kui jumal hoidku, tekib "stovepipe" või topelt söötmine, siis on sinuga aamen..
G-3 -ilgema päästikusüsteemiga relva pole vist veel leiutatud, täpne on ka nagu ragulka..
M-14- ee.. täpsusrelvale on vaja reeglina optiline sihik kinnitada.. kindlalt edasi, ptui kinni..
FAL- mina pole palgasõdurina Angolas käinud, pole õnnestunud kogeda, vabandust..
SVD- räigemat tagasilööki annab otsida, pole ime arvestades kui vähe relv kaalub. Peale kolmandat lasku needsin ära
need tunguusid kes selle wunderwaffe lõid, ning lisaks tegelased kes soovitasid sihiku küljes olevat kummilutti
vastu kulmu toetada, et nii on seda riista parem lasta.. Krt. mul käis ülemine silmalaug kolm korda tagurpidi..
Galil SN- umbes 10 prossa võitlejatest on kurakäelised.. "shit happens" kui seda imet vasakust õlast lasta...

[Hydrazine]

AR'i ma siiski ei sõimaks, alla poole MOA relv. Laskespordis raudsihikutega kes on Euroopa meistrid? Eestlased! Ja AR'idega!

[Hydrazine]

Mütsi võtan maha ja kummardan, nimed kui tahad teada siis privas.

[Hydrazine]

Kummilutiga otsa ette saada, see on SVD mark, tagasilöök on veidi järsk

[Kapten Trumm]

Hoolimata isiklikust vähesest kokkupuutest antud relvaga, tekkis mulje et üks näkane 7.62x51 poolauto ei peaks niipalju kaaluma.
Tõsiselt, kunagi olid ajad kui ksf gorilla jaoks 100kg kang meenutas mänguasja, aga vot see Sigi 716 on ikka k****i raske...

Trollad või...?
Kaal ilma magasinita on 11 naela, st 4,95 kg.
Praegu valmistatav uus Galil Snaiper kaalub ilma magasinita nt 5,7 kg.
20 tollise raske rauaga püss ei saagi mingi 3 kilo kaaluda.

Üldiselt Galil Galatz, see Sig jms on nats totter optikaga M16ga võrrelda, tegelikkuses lausa eraldi relvaklassid (kuigi nii ei nimetada).

[ruger]

..kustutatud...

[Kapten Trumm]

Taoline kontseptsioon pole päris õige, et võtame automaadi, lisame sinna bipodi ja optika ning ongi täpsuspüss.
Täpsuspüssina kasutatav automaat on tänapäeval ekstra ehitatud, erineb tavasõduri relvast enamasti vintraua poolest ning selle valmistamisel esitatakse täpsusele sootuks teisi nõudeid. Ning on ka "tavalisest" märgatavalt kallim.

Näiteks on vale arvamus, et kui USA andis Eestile 45 000 M14 püssi, on sellest kõva TL potentsiaal. Tõesti, M14 on kasutatud täpsusrelvana, kuid antud relvad on toodetutest ekstra välja valitud, mitte kolahunnikust juhuvaliku alusel saadud ja neid on võibolla toodetutest näiteks 0,5% ning ülejäänu täpsusaste (pluss kasutatud asjade puhul muidugi kulumine) tähendavad, et kuigi väliselt sama asi, pole oma otstarbel kasutatav. Soome kinkis Eestile 90ndatel paraja posu Talvesõja-aegseid Mossini vintpüsse, millega Häyha kõvasti tulnukaid tappis, ometi mingit tõsist snaipriliikumist meil ei tekkinud.

Teine vale arvamus on, et kui on teatud MOA näitaja (nn sub-MOA on ju kõva asi), siis ongi asi kombes. Päris hea näide on eespool kirjeldatud SVD, mis muidu vastab enamvähem meil kasutatava Galatzi näitajatele. Tegelikkuses aga on SVD ergonoomiliselt kehva (ilgelt kõva ja terav tagasilöök+lahjaks peetav sihik), mille tagajärjel kannatab muidu sama MOA relva praktiline tabamistäpsus. Kuskil stendil mõõdetud MOA-dest on vähe abi, kui püss laskuril peos ei püsi või kui laskur hämaras enam märke ei näe.

[gorilla]

Hoolimata isiklikust vähesest kokkupuutest antud relvaga, tekkis mulje et üks näkane 7.62x51 poolauto ei peaks niipalju kaaluma.
Tõsiselt, kunagi olid ajad kui ksf gorilla jaoks 100kg kang meenutas mänguasja, aga vot see Sigi 716 on ikka k****i raske...

Trollad või...?
Kaal ilma magasinita on 11 naela, st 4,95 kg.
Praegu valmistatav uus Galil Snaiper kaalub ilma magasinita nt 5,7 kg.
20 tollise raske rauaga püss ei saagi mingi 3 kilo kaaluda.

Trollamine on mingi foorumi pahatahtlik risustamine ebaõige või moonutatud infoga.
Selles võtmes, et enamik selle threadi "infost" on soovmõtlemise ja ebaõigete teadmiste kooslus, siis ma trollan täiega..

See Sig mille ma nimetan raskeks,("Murica" 716 DMR) ei ole nendel piltidel esindatud, kuna mitte mingil juhul teda pildistada ei tohtinud..
See-eest on piltidel tema Šveitsis elav vend, veel raskem ja muidu mahajäänud tehnoloogia.

[kaur3]

gorilla, teema alustaja abistamiseks võiksid Sa öelda ka Šveitsi relva nime ja saamise koha. Kas tegemist ei ole SAPR-ga koos kõigi kellade ja viledega? Kui jah, siis TLK-st saab püssi, millele tuleks hakata juppe juurde ostma.

http://www.tlk.ee/et/product/sig-751-sapr
http://www.swissarms.ch/download/waffen ... 751_en.pdf
http://www.swissarms.ch/download/pricel ... H_2014.pdf

[Leo]

Vastused 300815
Püüan siin need asjad üle käia, mida olen vahepeal teada saanud või arvan täpsest laskmisest, püüdke mõttega lugeda, ei oska ikka veel nende viidete ja viidete viidetega mängida.

Rääkisin 91. a piiril käinud meestega. Kõige pikem komandeering piirile oli paar nädalat jutti ja seal oli nii ministeeriumi kui Politseireservi kui ka prefektuuride inimesi. Kokku 1 rühma suurusjärk. Olid üldse kiired ja ärevad ajad ja üksused tegid palju koostööd, nagu ka tänapäeval vajadusel teevad. 6. osakond olid ikkagi organiseeritud kuritegevuse uurijad, kuid lipsuga töö ei takistanud neil vajadusel AKSUga pahade peale lõriseda. Rahvasaadik Anvelt on vajadusel lõrisenud näiteks. Sellest ajast on pärit ka juhtum, kus Riiast venis Eesti piirile kolonn, mis sisaldas sadakond laigulist OMONist. Vaatasid eestlaste relvasid ja lõrisevaid nägusid ning tõdesid, et nemad eriüksusega võitlema ei hakka ja läksid koju tagasi. Eestlaste positsioonide tõttu oleks palju OMONi sinna maha jäänud, kui oleks hakatud üle jooksma. Kindlasti oleks ka eestlasi pihta saanud, õnneks ei läinud laskmiseks. Enamik mehi on tänaseks pensionil, kuid nad ei ole väga huvitatud oma nime all rääkima kõigest. Loodetavasti saite targemaks.

SN väljaõpet ja tegevust kui sellist on totter piirata mingite relvasüsteemide või kaliibritega, sest tegutseb ikkagi inimene vastavalt oma väljaõppele. Maailmast on näiteid, kuis 22 LR ja 9 Para on osavates kätes väga ohtlikud ja kõige megamad relvad ei tee midagi, sest operaator jookseb kokku. Snaiperdamine ei tähenda mitte alati ülikaugele ja läbi raudbetooni, vaid tabavaid laskusid sihtmärkide pihta, mis teistele võitlejatele või teiste vahenditega oleksid võimatud. Näiteks summutatud 22 LR poltlukuga vastasele silma 100 m pealt. Olid küll kaitsevest ja kiiver, kuid nüüd on poolpime (polükarbonaatprillid!!) või surnud. SN tehnika treeningud tehakse tihtipeale 100-300 m tiirudes, sest laskma peab igast asendist. Kui läheb liiga lihtsaks, siis keeratakse füüsilist ja vaimset pinget juurde, vähendatakse sihtmärge või tabamisala ja ongi jälle huvitav ja keeruline.
AK 4 peamine häda on selles, et päästik on jäik, juhulaskude vältimiseks, lisaks on automaatika väga äkiline. Lisaks on osade relvade rauad kulunud. PSG 1 ja MSG 90 on oluliselt teine teema lasta. Eriti hull on nendega, millel on rauad siniseks lastud, reeglina olnud õpperelvad, millest siis isuga paukmoona lastud nii et relv suitseb. M14 on tavalised vintpüssid. Nendest tuletoetuspüssi ehitamine nõuab suurema koguse relvade läbilappamist inimeste poolt, kes teavad, mida teevad. Soovitavalt uus või vähekulunud relv, mis laseb lahtiste sihikutega normaalselt. AK 4 selga väike optika ja M14 peale ka. TP 1 ja TP 2 on värdjad, mille tuunimise peale pandi palju aega ja raha, kuid tulemuseks oli mingi imelik värdjas, sest meestel, kes nendega tegelesid, ei piisanud aju ja oskusi korraliku töö tegemiseks. Tegelikult on M14 peale võimalik optika kinnitada, kui ise ei oska, siis õppige nendelt, kes M14 EBRsid kokku lappasid USAs. Olukorras, kus ei ole võimalik 2 relva kanda, siis on parim lahendus poolauto, mis sööb sama moona, mida üksuse ülejäänud relvad. Relva tööpõhimõtet tuleb kogu üksusele tutvustada. Optika soovitavalt selline, et 100 m pealt sisselaskmine ja sealt edasi sihtimispunkti muudatusega. Eestis on piisavalt kohti, kus pika maa laskmist harjutada, paraku ei ole seal kordagi järjekorda märganud. Need poolsada shooterit, kes hetkel reaalselt olemas on, saavad ilusasti oma trenni tehtud.

Kui täpsuslaskmine huvitab, siis tuleb esimen küsimus, mida on plaanis harrastada? Kui lihtsalt tiirus täppi toksida ja vahel kitse lasta, siis korralik 308 Win karabiin poltlukuga, kerge, töökindel ja mõistliku hinnaga. 2 MOA täpsus vabrikumoonaga on piisav. IPSC huvilistele vastavalt siis 5,56 või 308.
308 Win ei söö 7,62 NATO moona, nii et kui huvi KJst moona noolida, siis vastavalt sellele tuleb ka padrunipesa valida.
Täpsuslaskurile piisab 2 MOA relvast, uuemad poolautod vabrikumoonaga punnitavad ka 1 MOA ja alla selle välja. Snaiprile piisab 1 MOA vabrikumoonaga, paremad relvad pigistavad 0,5 MOA vabrikumoonaga. 5,56 on isegi parema läbistavusega kui 7,62 kuul.
Nendel eesti meestel, kes IPSCs ARiga võidavad, on tavaliselt juurdepääs ka PPA või EKJ teenistusrelvadele ja enamik neist ei kavatse sõtta minna ARiga, sest ei ole piisavalt usaldusväärne, tõrkeid on palju, tõrge sõjapüssil tähendab tihti kasutajale palju probleeme, britid võtsid Afgaanis laialt püstolid kasutusse, sest kui maja sees automaat kinni jookseb, ei jõua midagi rackida ta täppida vaid lased kone rihma otsa ja võtad püstoli või noa kui püstolit ei ole.
Remington 700 on jänkide põhiline snaipripüss alates Koreast, mida nad väga tugevasti ümber ehitavad alates vähemalt Vietnami sõjast, vanemate meestega pole rääkinud. Ka kõige uuem magnum on Remington. Eestis vähe esindatud, sama käib Howa ja CZ snaipripüsside kohta. Pigem Sako või Tikka, kui ise osta. Saab Soomes tuunimas käia, kui eestlased ei oska või ei viitsi.
300 m pealt ühte auku laskmine on sisuliselt jampsimine, me räägime sõjapüssist, millega lastakse humanoidi. Ei ole benchrest ja palun mitte spämmida viidetega jänkistani relvadoktorite listidesse. Parimate inimesejahi relvade tehniline täpsus inimese käes on 0,25-0,3 MOA, mis sellelt kauguselt teeb ikka mitu senti kobarat. Ei ole vaja vaielda. Kes on päriselt lasknud, teab, ma olen. SVDga võrrelda ei saa, see ei ole kunagi nii täpne olnudki. Eestis olevad isendid on valdavalt kulunud rääbised või inimeste käes, kes ei ole pädevad maksimaalsest täpsusest rääkima. Ise olen rahul kui SVD ja Galil SN 1 MOA ära teevad, kuid ka 1,5 MOA relv on piisav, üle 2 MOA kahtlane.
Uued poolautod on juba aastaid olnud piisavalt täpsed snaiprile, küll oluliselt kallimad, kui sama täpsusklassi poltlukud. Eriti koos kellade ja viledega läheb väga kalliks, kui on vaja osta kolmekohaline kogus. Galil SN kaalub salvega 8 kg kanti ja seda pikalt kaasas kanda nõuab jõudu ja kannatust. Soovitan kõikidele, kes relva kaalu ebaoluliselt peavad, seda tassida näiteks kuni kolmapäevani, koos kogu isikliku varustuse ja lahingkomplektiga ja siis arvamus avaldada. Vasaku poole pealt seda lasta ei saa, kaba ja optika asendi ning automaatika tõttu. Poltlukku saab vasakukäeline lasta, automaati mitte. Uuel Galil SN on kuuldavasti 2 esimest probleemi ära parandatud, see oleks päris hea DMR eestlastele.
Magnumid on vajalikud kahel põhjusel, topelt praktiline laskekaugus võrreldes tavakaliibriga ja teiseks läbistavus, sest kaitsevestid on venelastel massidesse jõudnud.

[Medusa]

Hoolimata isiklikust vähesest kokkupuutest antud relvaga, tekkis mulje et üks näkane 7.62x51 poolauto ei peaks niipalju kaaluma.
Tõsiselt, kunagi olid ajad kui ksf gorilla jaoks 100kg kang meenutas mänguasja, aga vot see Sigi 716 on ikka k****i raske...

Ksf Medusa võiks ütelda kuidas talle selle juraka tõstmine sobis..

Nojah, see 716 DMR on planguna ja tühjana pisut alla 6 kg, 3-12 S&B optika juurde ja ära laadida, ning on pisut üle 7 kilo käes. Kaalukas argument nagu on, kui nii öelda, kuid kui üritada M14-st samasugust asja teha, siis tead ka ise, et kaalub vähemalt sama palju, kuid jeblamist on oluliselt rohkem - kuidas optika peale püsima saada, kas on kohta kuhu valgusvõimendit või termot panna, kuidas relva summutada. Kaitseriivi käsitsemist tänases laskeväljaõppes ei tahaks nagu üldse mainida. Oli jah jurakas, kuid kui saaksin valida, kas too jurakas, või TP2, siis kindlasti too jurakas. Praegu tavaline TP2 on kaaluga kuskil 6,5 kg peal. Ja jeerum kui kapriisne relv. Avatud sihikutega on see väga hea relv, sobib ja töötab hästi, aga raip optikaga ei taha niisama koos töötada. Ameeriklased kasutasid seda küll TL relvana, mis on ka üks M14-nostalgia põhjustest, kuid neil oli see ainult hädalahendus M110 tulekuni.

Kaalu poolest olen ise praegu kõige rohkem vaadanud DPMS uut G2-e, mis on sisuliselt AR-15 mõõtmetega (ainult lukukoda ja lukk on pikem, aga muud mõõdud) ja suurema kaliibriga. Sellest tulenevalt ei ole ka kaal nii suur. Kui oskaks relva kvaliteedi kohta midagi kindlat arvata, siis arvaks, aga seni paistab info hea olevat. Hiljuti sai ca 45 km matkatud koos TP2 ja hädapärase kolaga. Ses mõttes on õigus et relva raskus häirib küll. Nii mõnigi kord tuli mõte pähe, et kui vaadata maastikku, ettetulevaid laskekauguseid, siis samahästi oleks võinud võtta 5,56 kaliibriga ja väikese optikaga karabiini, oleks vähemalt 2-3 tassitavat kilogrammi kokku hoidnud, samas efektiivsuses kaotamata.

AK-4/G-3/AG-3 ning täpsusrelv ühte lausesse ära ei mahu. See ülejäänud rida.. SCAR-H ja jutt oleks palju tõsisem.

Ütleks et selle AK-4 puhul mõistaks täpsuspüssi all seda, et on võimalik oma sihtimispunkti paremini valida ning teha sihitud laske. Mitte täppistuld per se.
SCAR-H. Esimene kokkupuude oli selline, et lasin plangu relvaga 100 m peal püstiasendis, et saaks aru relva raskusest, kaalujaotusest, tagasilöögist. Jätkuvalt, tagasilöök ja hoidmine oli nagu 5,56 relvaga, ainus 7,62x51 kaliibriga iselaadiv relv, mis on seni kätte nii hästi istunud. Mugav, hea hoida, suunata, lasta, taas lasta. Ainus põhjus, miks ma ise praegu SCARi eraldi välja ei toonud, on salvede saadavus, mis on nn proprietary ehk tehase oma spetsiifiline väljalase. Uusi pidi saama väikese käsitööga FAL salvedest teha, nagu olen aru saanud, muidugi. Kõik muu on minu arust väga hea ja on tegu seni ühe parima üldotsarbelise 7,62 kal karabiiniga.

[gorilla]

gorilla, teema alustaja abistamiseks võiksid Sa öelda ka Šveitsi relva nime ja saamise koha. Kas tegemist ei ole SAPR-ga koos kõigi kellade ja viledega? Kui jah, siis TLK-st saab püssi, millele tuleks hakata juppe juurde ostma.

http://www.tlk.ee/et/product/sig-751-sapr
http://www.swissarms.ch/download/waffen ... 751_en.pdf
http://www.swissarms.ch/download/pricel ... H_2014.pdf

Kaur3:
Pildil oleva juraka küljele oli stansitud SIG 751. Kui minna sügavuti siis täisnimi on SIG SAPR (Semi-Automatic Precision Rifle).

Huvilised:
Pildil olev isend kaalub tühjana 7.0-7.5kg vahel. Selline on siis hind mida makstakse laesääreks oleva 4 tasapinnalise Picatinny liistu,
harkjala, monopodi ja üsna pisikese optilise sihiku ning täielikult reguleeritava kokkukäiva kaba eest. Nüüd lisame siia laetud salve.
Sellise kaliibri 20-lasuline salv on rusikareeglina 1kg.

Varem jutuks olnud "tantsulõvi" Sig 716 DMR mis provotseeris minu vastuse selles teemas on reaalselt veelgi raskem. Asja üle
palju hiljem mõtiskledes väidan, et demotud relva Picatinny peab olema tehtud mingist terase või titaani sulamist, tavaline alumiinium
lihtsalt ei saa nii palju kaaluda. Kuna relv on ettenähtud mil. kasutajatele kes siidkinnastega ei hakka teda hoidma on järeldus
minu arvates igati loogiline. Komplekteeritud Magpuli PSR kabaga.


Siinkohal pean avaldama tänu Nordic Armoury OÜ-le, Swissarm demo tiimile.



Edit: üks lause kadus ära.