Teekond täpsuspüssini

[alban]

Alusta korralikust optikast.

[Medusa]

Jah, eelis tuleb optikast. SVD on sisuliselt meie AK-4 / 4x Fero analoog.

Ning väljaõpe.

[Leo]

Ma ütleks, et AK4 või G3 põhjal ehitatud täpsuspüss on isegi parem kui SVD, sest meie relvad võimaldavad häda korral eneseikaitseks valangut ja neil on suuremad 20-lasulised salved, mida saab vajadusel oma üksuselt juurde laenata. 1960ndatel, kui SVD välja tuli, oli tegemist väga erilise relvaga, sest venelased panid täpsuspüssi igasse rühma ajal, kui lääneriikidel olid snaiprid alles maavägede pataljoni staabi juures ning eriüksustes. Tänapäeval on muidugi tulnud peale kõvasti uuemaid konstruktsioone. Eestis on väga raske öelda, kui hea SVD tegelikult on, sest väga vähestel on sellega kogemusi. Iseseisvuse alguses saadi miilitsalt päranduseks pool tosinat kasutatud SVDd, mis läksid politsei eriüksusele, lisaks ostis PV mõned SVD Hiina kloonid ja võib arvata, et mõned Tigrid on ka eraisikutel jahipüssina käes, kuid kokku on neid 10-20 isendit kogu riigi peale. Relva mõte oli tuletoetus täpsete laskudega, sai lasta nii spetsiaalmoonaga kui tavalise PKMi padruniga. Praktiline laskekaugus ehk tabamus poolfiguuri esimese või teise lasuga 500-600 m, kuigi sihikul oli kirjas 1300 m, kuid reaalselt sellele kaugusele eriti ei näe= ei taba ka 4x PSO 1 sihikuga, kuigi hiljem on seal ka 6x ja 8x optikaid nähtud, on peamine ikka 4x. Täpsus ehk tehniline hajuvus, see sõltus paljugi padrunite kvaliteedist ja relva kulumisastmest, reeglina 1,5-2 MOA, mis oli täiesti piisav. Uuemad lääne täpsusrelvad annavad alla 1 MOA täpsuse vabrikumoonaga, vahel ka alla 0,5 MOA. Venelased vahetavad neid tasapisi välja, paremates üksustes on SV98 ja eriüksustes lääneriikide magnumid, kuid üldvägedes SVD ja kokkukäiva kabaga SVDSi väljavahetamisega kiiret ei ole, sest paremat riista selle töö peale venelastel hetkel näha ei ole.

[M.R.]

Tänud Leole konstruktiivse vastuse eest, just sellist ma ootasingi! Eks küsimuse mõte oligi rohkem infot algajatele jagada, et asjale ka natuke teist külge näidata relva valikul, omal see asi ammu selgeks tehtud
Leo jutuga seoses sobrasin mälusopis ja meenus et vist isegi nägin kunagi 6.osak meeste käes seda vidinat, aga tont seda enam täpselt mäletab.

[Kilo Tango]

Tänud Leole konstruktiivse vastuse eest, just sellist ma ootasingi! Eks küsimuse mõte oligi rohkem infot algajatele jagada, et asjale ka natuke teist külge näidata relva valikul, omal see asi ammu selgeks tehtud
Leo jutuga seoses sobrasin mälusopis ja meenus et vist isegi nägin kunagi 6.osak meeste käes seda vidinat, aga tont seda enam täpselt mäletab.

Algaja ostab omale lihtsa Remington 700 vms. poltlukuga lollikindla relva ning õpib selle vesiselgeks. Sub-MOA relvad tulevad siis mängu kui lihtsamad torud ennast ammendanud on. Mõnel puhul ei tulegi.

Küllalt elus nähtud fotograafe, kes päevad läbi jahuvad mingitest vidinatest ja tehn. parameetritest aga pilti ei tule. Samas jõuab teine mees 50mm fiksobjektiiviga vana Leica turistikaameraga NG esikaanele. Sama kehtib ka püsside juures.

[Leo]

Millisest 6. osakonnast jutt käib? KGBs oli 6. osakond Pooli alluvuses tööstusspionaaži tõrjumas, neil ei olnud snaipritega mingit asja, eriüksus oli eraldi. Siseministeeriumis oli alates 1989 ka 6. osakond, nemad olid organiseeritud kuritegevuse peal. Ega neil ka oma snaipreid ei olnud, kuid tegid pidevalt koostööd politsei eriüksusega, nendel oli kindlasti SVD kasutada. Rohkem nagu selle nimega osakondi ette ei tule. Eestis on SVD praktiliselt ajalugu, ehk kusagil politsei relvaruumi tagaosas hoitakse teisejärguliste reservrelvade hulgas, näiteks AKSUd on ka sellest perioodist pärit, Stetskinid jne. Häda korral abiks ikka, kuid peamiselt tehakse tööd ikka uuemate relvasüsteemidega.

KT räägib asjast. Algajale on hea tehniliselt korras 308 karabiin, millest rahakott üle käib ja jaksab ka aastas 500-1000 lasku osta või laadida, see on 600-800 m väga tegija relv ja tegemist jätkub mitmeks aastaks. Kui sellel on esimene raud siledaks lastud, võib mõelda igasugu magnumite ja peenemate riistade peale, sest peamiselt ikka mees laseb, mitte püss ja mees laseb siis, kui mehel on viitsimist regulaarselt trenni teha. Enamikel jookseb sellega kokku, et saadakse väljaõpe ja siis tuleb vahe sisse ning kui lõpuks kordama kutsutakse, ongi mökkmökk ja alustad protsessi uuesti oma vanade kaustikute lugemisega. Nädal või paar mitme aasta tagant ei piisa taseme hoidmiseks, kõik PPA-KJ-KL tõsised laskurid teevad palju rohkem trenni. Kõvemad mehed lasevad üksinda aastas ära terve rühma padruninormi, kuid see on täiesti põhjendatud kulu, sest nad saavad ka pihta enamvähem kõigele, millel on vaja pihta saada relvade praktilise laskekauguse piirides, tavaline võitleja laseb paugud ära sihtmärgi suunas ja siis hakkab jama ajama oma möödalaskude õigustamiseks.

[Hydrazine]

sest peamiselt ikka mees laseb, mitte püss ja mees laseb siis, kui mehel on viitsimist regulaarselt trenni teha. Enamikel jookseb sellega kokku, et saadakse väljaõpe ja siis tuleb vahe sisse ning kui lõpuks kordama kutsutakse, ongi mökkmökk

Nõus! Puhas kuld, võid omale igasugu tabeleid ehitada sihtimiseks ja arvutada aga kui korra unustad sihiku nullida ei ole sust kasu midagi, pigem kahju. Seega see on trenn... trenn...trenn...trenn... kuni perfektsionismini, nagu iga asjaga, mis nõuab täpsust.

[Kilo Tango]

Üks teema veel selle poltlukk vs. poolautomaadiga - tegelikult on oluline kahe täpse lasu vaheline aeg ja see ei pruugi vähese ja keskmise kogemusega laskjal poolautomaadiga sugugi kiirem tulla kui hea poltlukuga relvaga. Seda selle pärast, et hea stabiilse relvaga võtab sihtmärgi paika saamine vähem aega, sihikul hoidmine on lihtsam jne. Nii, et ümberlaadimise kiirus on ainult üks komponent kogu mudelis.

[M.R.]

Igati nõus Teiega ja ise olen rahul sest need vastused peaks tublidele täpsushuvilistele heaks orientiiriks olema. Leole - ma arvan, et need kes 91.a Luhamaal meid OMONi eest kaitsmas käisid olid ikka sisemini 6. osakond koos politseiga, aga seda oleks nüüd tagantjärgi isegi huvitav teada kes nad olid... Mina tol hetkel Remnikult tulnud nolgina ei osanud ka nende käest nii täpselt küsida ja ega nad ei olnud just kõige "vahvamad" sellid ka Üldse juhtus seal tol ajal palju põnevaid asju, millest pole sattunud kuskilt lugema ja mida millegipärast ei taheta kajastada, aga see läheb juba muusse teemasse!

[Kapten Trumm]

Poltlukuga (kui jutt käib ikka SN relvast) tekib selle vilumusega esimene probleem kohe laskekohaga - üle 300 m laskekohti on vähe ja seal on mõnikord kuude pikkused järjekorrad. Näiteks Männiku tiirus seisab 300 m rada enamasti kasutamata. 300 m kaugusele laskmiseks on sõjapüssina poltlukk natuke imelik, sellele kaugusele on poolautomaat igati parem ost. Poolautomaat ei pea tähendama ju hiinas tehtud AK-d mingi 4x optikaga, vaid neid on ka täitsa kobedaid, mille näitajad astuvad juba lahjemalte poltlukkude kandadele. Poolautomaat on ka lähilahingus kasutatav (OK, need 70ndate täpsuspüssid nagu SVD ja Galil mitte nii väga), poltlukk on selles rollis üsna kasutu.

[Kilo Tango]

Poltlukuga (kui jutt käib ikka SN relvast) tekib selle vilumusega esimene probleem kohe laskekohaga - üle 300 m laskekohti on vähe ja seal on mõnikord kuude pikkused järjekorrad. Näiteks Männiku tiirus seisab 300 m rada enamasti kasutamata. 300 m kaugusele laskmiseks on sõjapüssina poltlukk natuke imelik, sellele kaugusele on poolautomaat igati parem ost. Poolautomaat ei pea tähendama ju hiinas tehtud AK-d mingi 4x optikaga, vaid neid on ka täitsa kobedaid, mille näitajad astuvad juba lahjemalte poltlukkude kandadele. Poolautomaat on ka lähilahingus kasutatav (OK, need 70ndate täpsuspüssid nagu SVD ja Galil mitte nii väga), poltlukk on selles rollis üsna kasutu.

Ma olen aru saanud, et noormees soovib oma lõbuks täpsuslaskmist harjutada, mitte sõda pidada. Samas on 300m juba piisav distants, et valdav osa harjutamisvajadusest ära katta. Tuleb lihtsalt valida väiksem märklaud pmst.

[Hydrazine]

300m pole mingi distants snaiprile, 300 laseb kahe avatud silmaga raudsihikutega ka kehamärgi maha. 1km ja pluss väikeajju, vot see on tase, mida mina ei oska.

[wolfgang]

Kildi pealt väikeajju ikka väga ei lasta.
600m tiiru ehitavad praegu. Vbl. see tuleb isegi pikem veids. Pole spetšom mõõtnud.

[alban]

Kui tahad soetada endale täpsuspüssi, siis kõigepealt mõtle sellele mis on sinu maksimumdistants kuhu laskma hakkad, sest see paneb paika kas ostad poolauto või riivlukuga relva ning optika parameetrid. Kui distants on teada, siis osta esimese asjana optika ära, sest relv võib hea olla aga optika peab hea olema. Nüüd ülejäänud raha eest tee siis relva osas valik.

Kui otsustasid poolauto kasuks, siis peamised variandid mille hulgast valida on:

- AR15/AR10 perekond;
- G3;
- M14;
- FN FAL;
- SVD.

Riivlukuga relvad mille hulgast valida on:

- Remington 700 (täielik lego, juppide tootjaid jalaga segada ning suht mõistliku hinnaga);
- Tikka T3;
- Howa 1500;
- CZ 550/CZ750.

Siit olen välja jätnud spetsiaalsed snaiprirelvad nagu AI, Steyr SSG, Sako TRG jne, sest nende hinnanumber üldjuhul algab sealt kus teistel lõppeb.

Riivlukuga relva juures arvesta, et maksimumtulemuse saavutamiseks peaks relval olema varmint raud. Samuti on määrava tähtsusega optika ja selle jalgade kvaliteet. Selleks, et relv sinu kehaga hästi kokku sobiks on mõistlik hankida ka uus relvalaad, mis on valmistatud spetsiaalselt sinu mõõte arvestades või siis on vastavalt reguleeritav. Vaja on head harkjalga, mõistlik oleks hankida summuti ning laadimisseade padrunite kodus laadimiseks (saad laadida sulle sobivate näitajatega padruni). Ning viimane asi mis meelde tuleb on korralik püssikott/kohver, sest kallist relva ei ole mõtet suvalise presendi sees loksutada. Laserkaugusmõõtja ja tuulekiiruse mõõtja puudumine laskmist otseselt ei takista.

[Hydrazine]

AI ja SAKO TRG püsside kohta ütlen, et olen 300m märgi pärast kaklema läinud, et kas on kõik ühes augus või mitte. SVD kogemus on märksa halvem, üle 8 ringi laiali, ju peab SVD'd oskama lasta mida ma siis ei oska.