www.militaar.net

Juhtus siis Feg r61-ga selline tore lugu, et lõi püstolil kestatõmmiku pooleks. Põmm ja vedru küljepeal väljas ning ots ja tõmmik lendasid orbiidile. Õnnestus kõik detailid põrandalt ülesse leida aga tõmmik pooleks mis pooleks. Lootus uut tõmmikut leida on vaikselt kustumas. Üle lombi küll leidub aga siia ei saadeta. Saksamaalt saaks deaktiveeritud püstoli juppideks aga kallimalt kui mu enda oma maksis.

Seega tekkis küsimus, et kas leidub häid ideid antud detaili valmistamiseks / kontakte kes selle suudaks valmis teha? Arvatavasti siis mõne analoogse tõmmiku modifitseerimise teel.

Pilt kurjamist ->https://www.dropbox.com/s/ytm8ndttroky0 ... 2.jpg?dl=0

Walther PP kestatõmmik peaks täpselt sobima.
Kui aretada, siis ehk saaks Makarovi omast ümber töödelda või lihtsalt sobiva paksusega terasplaadist valmistada. See silindriline osa ei pruugi täiesti ümar ollagi.
Põhimõtteliselt peaks ka olemasoleva saama kõvajoodisega kokku joota.
Aga purunemise põhjus on see, et silindrilise osa "juur" on terava üleminekuga, ilma raadiuseta. See toimis pingekontsentraatorina, kust arenes pragu. Pluss võimalik viga termilisel töötlemisel.

Pole PP oma peos hoidnud aga netis pakutavate põhjal on PP oma madalama profiiliga ja pikema haagiga. Seega päris üks ühele ei sobi vist. Kuigi pakutakse jah täpselt samasid nii PP´le kui erinevatele Fegidele võta sa siis kinni. Või on seal aastakäikude pidi ka disani muudetud, krt teab. Makarovi oma sai kohe uuritud aga tunduvalt õhem.

Tegelikult üks hea vihje olemas. Saksast analoogne saadaval -> http://www.guns-and-more.com/Ersatzteil ... aram=walam

See madalam profiil ja pikem haak ei tohiks olla probleemiks, seda saab sobitada. Peaasi, et külgepidi ei loksu ning "küüne" kõrgus kelgu esipinnast oleks õige. Kaliibri puudumisel saad seda mahavõetud kelgul padrunikestaga mõõta. Ei tohi olla liiga suurt lõtku, samas peab "küüs" vabalt kesta soonde ulatuma.
Sellisel, mass-sulgemisega relval pole tõmmik tegelikult kriitiline detail. Pärast lasku liigub kest ise tagasi, kuni põrkab vastu kestaheitjat, mis sunnib ta küljelt välja hüppama. On püstoleid, näiteks väike Beretta, mil kestatõmmikut polegi.
Aga kuna juba leidsid sobiva detaili, siis pole muidugi mõtet midagi aretama hakata.

Tere,

Milliseid pindeid kasutatakse militaarotstarbega detailide kaitsmiseks korrosiooni eest ja kas keegi Eestis tegeleb sellega?
Pinnete all pean silmas terase töötlemist erinevate hapetega. Näiteks fosfaatimine.

Lisaks samast teemast. Kas keegi teab, mis on eestikeelsed vasted sõnadele: parkerizing, blueing?

Tervitades
Ebergs

Parkeriseerimine, sinistamine.
Siin foorumis on nendest tehnoloogiatest küllaltki palju juttu olnud. http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 5&start=30
Muidugi on vaja teada, millise relva millisest osast jutt. Näiteks AK-47/AKM lukukoja ja raua pind oli fosfaat-lakk kattega. Esmalt fosfateeriti vannis ja siis kaeti musta lakiga. Mõned osad fosfaat- õli kattega.
Kallite relvade sinistamisel kaetakse pind kemikaaliga, mis moodustab roostesarnase kihi. Seejärel nühitakse pind peene terasvillaga üle...
Ühtset universaalset tehnoloogiat, mis kõikjale sobiks, ei ole.

Parkerizing ongi fosfaatimine.
Bluing on terase oksüdeerimine, tuntud ka kui must oksüdeerimine või mustamine.

Mõlemad protsessid on termokeemilist tüüpi, ehk töödeldav detail sukeldatakse vastava keemiaga kuumutatud paaki ning keemilise reaktsiooni tagajärjel toimub pindade katmine. Olenevalt seadmetest on võimalikud ka elektrokeemilised tehnoloogiad. Fosfaatimine on märksa kaasaegsem lahendus, aga mõlemaid kasutatakse tulirelvade pinnatöötluses. Fosfaatimise protsessi on lihtsam kontrollida ja pinnakatte kvaliteet on ühtlasem.

Tänapäevastel relvadel kasutatakse tihti ka alumiiniumist detaile, mida anodiseeritakse.

Eestis tegijad:
http://www.vg.ee/terase-must-oksudeerimine/
http://www.vemo.ee/teenused/oksudeerimine/

Käsitulirelvadel kasutatakse ka kõvakroomimist ja titaaniumnitriidi (TiN) katteid, niklibaasil (Teflon) katteid nagu Robar NP3 ja karbiid- nitriid- ja oksiidkeraamika pindeid. Samuti tsementiitimine, nitriitimine ja nitrotsementiitimine. Tehnoloogia valik sõltub suurest tootmisprotsessi tasemest, alates toormaterjalist kuni toorikute, valmistoodete ja järelturuteenusteni välja.

vemo.ee on minu jaoks uus, uurin asja.
vg.ee mustaks oksüdeerimisega kogemus olemas ei ole väga rahul. Pinne tundus kohati ebaühtlane, lisaks kipuvad detailid niiskusega kokkupuutel siiski roostetama. Teenus iseenesest ei olnud kallis.

Tsink-fosfaatimise liin on Eestis olemas sellisel ettevõttel nagu Raudveli OÜ. Hetkel tootmisliin seisab. Tsink-fosfaatimine on sobilik värvimise-eelseks töötluseks, mitte relva detailide töötlemiseks.
Mind aga huvitab mangaan-fosfaatimine, mille järeltöötlusena tehakse õlis kuumutamist. Kas keegi Eestis sellest teab midagi?

Kokkuvõttes sooviks saada metallile sellist pinnet nagu on mustadel: kipsikruvidel, poltidel, jõupadrunitel jne.

Pinnakatte ühtlane katvus on kindlasti keerulisema geomeetriaga detailide puhul probleemne. Tulemus oleneb ka protsessile eelnevast detaili ettevalmistusest, tungivalt soovitatav on detail eelnevalt liiva- või haavelpritsiga puhastada - tekkivad poorid aitavad pinnakattel oluliselt paremini nakkuda/reageerida. Samuti on oluline kas kasutatakse külm- või kuumfosfaatimist, nendest viimane annab oluliselt parema tulemuse.

Kui pärast töötlust detail ilma väliste vigastusteta korrudeeruma hakkas siis protsess ebaõnnestus.

Kui põhjanaabrite keelt mõistad siis uuri siit lingilt veel mangaanmustamise kohta: http://www.timohapponen.net/mustaus/

Kui pärast töötlust detail ilma väliste vigastusteta korrudeeruma hakkas siis protsess ebaõnnestus.

Nõukaajal kontrolliti pinnakatte kvaliteeti, puistates vastu kontrollitavat pinda (vist 30 või 50 cm kõrguselt, täpselt ei mäleta) keskmise jämedusega abrasiivpuru. Seejärel valati pinnale vasevitrioli lahust. Kui sinna tekkisid vasetäpid, loeti kate ebakvaliteetseks.

Tere

Mõnda aega tagasi tegin esimesed katsetused mangaanfosfaatimisega.

Vasakul üleval. Mootori tõukur enne ja peale protsessi.
Paremal olev detail sellepärast laiguline, et ei puhastanud seda metalli oksiidist.
All polt, mis eelnevat oli tsingitud. Siis tsink eemaldatud ja mustaks passiveeritud ning lõpuks liivapritsiga puhastatud ja fosfaaditud.
Ühe poldi panin sisse ka mustaks passiveeritud kujul. Aga see oli nii kohe ja krobeline, et ei pidanud jäädvustamise vääriliseks.

Pilt tulemustest lisatud.

Tervitades
ebergs

Hei! Hakkasin tegema just endale nuga ja mõtlesin, et millist kaitse kihti terale anda. Ise jäi silma cerakote/ceracoat- mis tundus tõitsa hea olevat, kuigi ei tea kuidas ja kust seda saada. Äkki teie aitaksite mind selle probleemiga ja annaksite algajale nõu

Ära üle pinguta esialgu, poleeri oma nuga peegelsiledaks ja hoia tera pisut rasvane.
Kui poleerimisega asi käppas katseta black rhodiumiga. Tuleb odavam ja ilusam kui keraamikaga mässata.

Vblla paned pildi kah üles...?

Hakkasin kah nuge tegema - palgiraamsaelehest ja mitmespindlilise freesi paksudest saeketastest (kuni 5 mm)
Milliseid odavaid (tasuta) kättesaadavaid materjale veel võiks proovida?

Kättesaadavatest lehtmetallidest soovitan katsetada Hardox 600, kahjuks tehaksa ainult min 6mm lehte.
Hea noatera saab roomikupoldist, väga peeneteraline kroom-molübdeen terass, eeldab muidugi pisikest sepatööd. Mutrrivõtmetest tulevad kah head noad. Eks neid häid terasesorte ole hulgim, aga vajavad udupeent termilisst järeltöötlust.