www.militaar.net

Niiet veneaegsed mustad mutrivõtmed käravad küll...?

Väiksema tera jaoks oli väga mõnuz ja käepärane asi mehaanilise rauasae leht. Siin-seal olen mõnda veel vedelemas näinud ja kindlasti keegi kusagil ka müüb.

Saag siis selline: http://yekaterinburg.all.biz/nozhovka-m ... 8v6MpiLQ1I

Veel on kasutatud noatera jaoks auto vedrulehte, veoauto veljevitsa, raamsae lehte, jne...

Pole veel tera hakanud tegema (sellepärast pole pilti ka panna), sain just fiilimis pingi valmis, hetkel otsin tera. Mõte oli teha väike neck knife, umbes 5mm paksusest terasest ja siis mingi tumedam kate peale panna (see oleks minu soov). Olen ka vaadanud videosi kus inimesed lasevad äädika keema ja siis panevar tera sinna sisse ja saavad ka midagi analoogset, kas keegi on seda katsetanud? Kuidas see üldse terast muudab?

Mehaanilise rauasae leht on klassikalise pussi väljakäiamiseks äärmiselt õlgas ja võib teritatud õhemalt poolt kilde välja visata. Tekkivad ka risti noatera praokesed ja varsti on vaevarikas käiamistöö pooleks. Lühem nuga puidu nikerdamiseks pidas kaua vastu. Kui peale käiamist viimane lihv anda vesikäiaga ja nahkrihma või pliidirauaga, saab tera, millega võib habet ajada.
Hea pussi sai lapsepõlves höövelpingi höövliterast. Lasi end töödelda ja sarvest käepidet panna ja saerami saeterituse käiaga soont sisse lasta.
Ehh, lapsepõlve süütud, muretud mängud...

Igast veljevitsad ja tankiroomiku poldid on selles mõttes eilne päev, et neid kasutati parema materjali puudumisel. Ja Suure ja Võitmatu töökorralduslike eripärade tõttu oli võimalik kulutada päevakesi mitu selleks, et katsetada ja katsetada ja katsetada, et leida metallile sobiv karastus ja tagasilaskmine. Ja seda veljevitsa ja roomikupolti õnnestus ka pudeli vastu korralik riit vahetada.

Praegu kui tahta sepatööd teha, on igal sajal juhul mõttekas võtta latt margiterast, millel termikatabel kõrval ja kõvasti kokku hoida aega, sütt ja närve.

Külmalt tera väljakäiamine on ka ses mõttes efektiivne aja surnukslöömine. Hea pussi saab VÕIBOLLA, aga sama tõenäoliselt lased käia peal lihtsalt asja siniseks. Jällegi need ajad on möödas kui Püssi puitplaadikombinaadi lukksepad võtsid vanu puiduhakkuri terasid (8mm paksud), lasid pingis sellest 5mm laastudeks ja ülejäänud 3mm plaadist sai siis kaks väitsa.
See Püssi puss oli kuradima hea väits. Kaduma sai NJPVÕK pioneeriõppusel kui selle ammoniidipulkade jupitamise järel samade laengute kõrvale terapidi mättasse unustasin

Kes oskab seletada, kuidas saavad kaherealisel padrunipidemel keskmised padrunid vabalt logiseda. Alates 6 padruni salve panekust hakkab kõige alumine logisema. Kui isegi kõik 18 padrunit salve panna, siis keskmised paar tükki ikka logisevad. Tegemist Viking püstoliga ja mõlemad salved logisevad ühtviisi.

Esiteks veidi norimist. Padrunipide, (mida kutsutakse ka kiirlaadijaks) - Ladestreife - Cartridge clip - Oboima on relva salve (magasini) kiiremaks laadimiseks mõeldud abivahend.
Aga Vikingi salve puhul ei oska muud pakkuda peale klassika: suur riik - suured tolerantsid. Sellist padrunite logisemist kaherealises salves tahaks isegi näha. Miskit on siin tõesti viltu.

Äkki on venelased oskanud füüsikaseadusi eirata ja lisanud püstolile ühe praktilise omaduse: kui püstolit raputada ja salves padrunid loksuvad, siis tead kindlalt, et salve on alles jäänud rohkem kui viis padrunit. Ei pea salve välja võtma ja vaatama. Samas ei anna see vastust, kuidas asi võimalik on.

Tõstuki (magazine follower) geomeetria? Mul CZ75 pikendatud salvel (18 vs tavapärane 16) on sarnane teema, kui panen salve 16 või 18 padrunit, loksub seal miskit, kui panen paaritu arvu, pole probleemi.

Oskab keegi öelda,mis põhjusel puruneb tühilasul lööknõel?Tegemist .25 cal Beretta 21A püstoliga.Peale originaali purunemist sai tehtud vene vindi nõelast aga nüüd purunes ka see.Vale karastus?

Tühilask on tegelikult lööknõelale palju kahjulikum kui tavaline pauk, kuna nõel lendab lihtsalt hooga vastu terast(kelk või lukk) ja ajapikku muutub nõela struktuur hapraks. Kui padrun on rauas siis sütik pehmendab lööki. Sellepärast on ka snap capsidel taga vedrutav sütiku osa, et pideval harjutamisel säästa lööknõela.
Eks aeg teeb ka oma töö, vene vindi all pead ilmselt silmas mosinat, küllap sellel nõelal siis ka vanust juba niipalju, et tema aeg ka kätte jõudis.

slider kirjutas:Tühilask on tegelikult lööknõelale palju kahjulikum kui tavaline pauk, kuna nõel lendab lihtsalt hooga vastu terast(kelk või lukk) ja ajapikku muutub nõela struktuur hapraks. Kui padrun on rauas siis sütik pehmendab lööki. Sellepärast on ka snap capsidel taga vedrutav sütiku osa, et pideval harjutamisel säästa lööknõela.
Eks aeg teeb ka oma töö, vene vindi all pead ilmselt silmas mosinat, küllap sellel nõelal siis ka vanust juba niipalju, et tema aeg ka kätte jõudis.

Nõus kõigega,aga... kasutan erinevaid relvi võistlustel ja vastavalt reeglitele pead tegema tühilasu peale igat tühjaks laadimist.Need relvad teevad nädalas rohkem tühilaske,kui see õnnetu Beretta kogu oma kümne aasta jooksul,kuid töötavad laitmatult.

Sama asi ka minu vikingil. Ei ole sellele suurt tähelepanu pööranud, aga trepist alla-üles liikudes padrunid salves tõepoolest loksuvad.
Nii tehase salvel kui ka aftermarket salvel.
Proovin seda paaritut arvu, äkki toimibki.

Edit: proovisin, paaritu arv ei muuda midagi. Tõepoolest, üle 6 hakkavad alumised padrunid salves kergelt loksuma. Ilmselt sel muud mõju peale häirimise ei ole?

No nüüd vähemalt selge pilt, et minu Viking pole ainuke, kus padrunid loksuvad. Jagatud mure on tunduvalt väiksem. Kahjuks pole siin foorumis ühtegi füüsikut, kes oskaks asja teaduslikult seletada.

Kas padrun (hülsi osa) on ideaalselt silindriline või mõõtes siiski kergelt koonuses?