Vaakumpomm, termobaarne relv

[soadf]

Buratino on töesti, vaakumpomm see pöhieb k8tusepölemisel,mis tekkitab 500 meetri raadiuses hapniku ära pölemise!

[Madis22]

Venelased ise väidavad, et buratino mõjuala on ca 200x400m. 500m raadius on ehk pisut üle pakutud.

[Kriku]

http://www.janes.com/article/48685/russ ... rce=Eloqua

Juba Tshetsheenia sõja ajal viidati, et rahvusvaheliste lepingutega on nende relvade kasutamine linnas keelatud. Põhimõtteliselt on purustusjõu poolest tegu vaese mehe tuumapommiga, mis on iseäranis tõhus kinnisesse ruumi sattudes. Ameeriklastel on eriti äge jalaväe versioon: http://defensetech.org/2005/11/14/marin ... ew-weapon/

Kui Debaltsevo eendi triikimiseks hakatakse juba selliseid süsteeme kasutama, on USA-l väga raske Ukrainale relvastust mitte tarnida.

Juba Tshetsheenia sõja ajal viidati, et rahvusvaheliste lepingutega on nende relvade kasutamine linnas keelatud. Põhimõtteliselt on purustusjõu poolest tegu vaese mehe tuumapommiga, mis on iseäranis tõhus kinnisesse ruumi sattudes. ...

Ega liialdada ka maksa. Täpsustan, sest arvan, et nii mõnigi ei tea sellest laskemoona mõjust:
Termobaarilise laskemoona mõju on natuke teine (eriti tõhus just väljaspool kinnist ruumi).
Iseenesest toimub protsess neljas etapis -
1) toimub nõrk lõhkelaengu kesta purunemine/purustamine, mille tagajärjel tekitatakse suur aerosooli pilv;
2) Viitelaeng paneb aerosoolisegu ülikõrgel temperatuuril plahvatuslikult põlema - õhust põletatakse hapnik ja muu põlev segu välja. Sama protsessi käigus tekib loomulikult väike ülerõhk;
3) kolmandaks on põhimõju - tekib vaakum (alarõhk);
4) vaakumisse tungib suure kiirusega õhk väljaspoolt - uus hetkeline ülerõhk.

Mõju varjenditele ja punkritele - rajatised on ehitatud vastu pidama ülerõhule ja survele väljast. Kui tekib alarõhk, siis punkri sees olev õhurõhk on välise keskkonna suhtes surve ja hakkab suruma seest väljaspoole, lükates konstruktsioone vastupidiselt nende ehituse otstarbele - punker plahvatab nagu liiga täis pumbatud autokumm. Peale seda aga uus ülerõhk surub kogu kupatuse jõuga punkri sisemusse tagasi.
Kujutage nüüd olukorda ette - suur surve, siis sisemine laialirebimine ja kohe uus surve - seda kõike sekundi murdosa jooksul. Loomulikult lõhub ropult. Sama toimub epitsentris oleva inimese kopsudega.
Selle pärast ongi tegemist eelkõige kindlustatud rajatiste vastu võitlemise vahendiga - lõhub seest välja.

Ainuke pluss - see toime on suht lokaalne, plahvatusest tekkinud vaakum-mulli piirides ja väljaspoole eriti toime ei ulatu.

Sai pikk, kuid loodan, et moded ei pahanda ja mõnele oli kasuks.

Juba Tshetsheenia sõja ajal viidati, et rahvusvaheliste lepingutega on nende relvade kasutamine linnas keelatud. Põhimõtteliselt on purustusjõu poolest tegu vaese mehe tuumapommiga, mis on iseäranis tõhus kinnisesse ruumi sattudes. ...

Ega liialdada ka maksa. Täpsustan, sest arvan, et nii mõnigi ei tea sellest laskemoona mõjust:
Termobaarilise laskemoona mõju on natuke teine (eriti tõhus just väljaspool kinnist ruumi).

Mart, ma ei saanud sellest kirjeldusest hästi aru, miks just väljaspoolt eriti tõhus on? Kui lastakse lahti ehitise (eriti punkrisüsteemi) sisemuses, siis ju liiguvad sinu kirjeldatud jõud siseruume mööda ja hajuvus on väiksem? Ma ei kujuta ausalt öelda isegi ette, kui kaugele see mööda koridori mõjub. Sadu meetreid? Kilomeetreid?

Ameeriklased kirjeldavad minu poolt viidatud lehel ka, kuidas nad esiteks teevad majaseina raketiga augu ja siis lasevad termolaengu sisse.

Küsimusele, miks on termobaarilise moona effekt väljaspool kaitserajatist parem kui sees, võin soovijaile homme privas selgitada. Hetkel olen levis telefoniga ja raske vastata. Kõigile pole vist siin vaja selgitada - märksõnaks on konstruktsioonide tugevuste planeerimise füüsika.

Seda tahaks kohe kuulda. Minu arusaam on risti vastupidine aga esitaksin selle pärast sinu seisukoha lugemist. Üldiselt niipalju kui mina tean, kasutatakse termobaarset relva alati võimalusel selliselt, et see plahvataks ruumi sees. V.a. juhul kui see oleks selgelt üledimensioneeritud, millisel juhul termobaarset plahvatust lihtsalt ei toimu.

Tõin selle siia Ukraina sõja teemast.

[Raubritter]

Wikipedia ütleb nii:

Most conventional explosives consist of a fuel-oxidizer premix (gunpowder, for example, contains 25% fuel and 75% oxidizer), whereas thermobaric weapons are almost 100% fuel, so thermobaric weapons are significantly more energetic than conventional condensed explosives of equal weight. Their reliance on atmospheric oxygen makes them unsuitable for use underwater, at high altitude, and in adverse weather. They do, however, cause considerably more destruction when used inside confined environments such as tunnels, caves, and bunkers - partly due to the sustained blast wave, and partly by consuming the available oxygen inside those confined spaces.

http://www.veteranstoday.com/2014/07/08 ... c-weapons/

Thermobaric weapons cause considerably more destruction when used inside confined environments such as steel reinforced buildings, tunnels, caves, and bunkers due to the sustained thermal blast wave created, and by consuming the available oxygen inside these spaces.

jne

Hunnik artikleid hiljem tundub, et maa-aluste ehitiste jms puhastamise tarbeks need relvad algselt mõeldud olidki. Sõjavägi hoiab ikka kõige tähtsamaid asju (rakette, kontrollkeskusi, varjendeid jne) maa all.

[Kilo Tango]

Mart2 selgitusele ja vaakumijutule kommentaariks lisaksin siia, et:
1. Termobaarse lõhkelaengu eelis ei ole paugu järel tekkiv rõhulangus (see on omane kõigile lööklainet tekitavatele lõhkeainetele)
2. Termobaarse lõhkelaengu mõju on suurem tänu sellele, et plahvatava aine kogus on kordades suurem kui kesta sisse mahub tänu sellele, et kaasatakse õhuhapnikku
3. Plahvatuse tagajärjel tekkiv ülerõhk on alati mitmeid suurusjärke suurem kui hiljem tekkiv vaakum
4. Punkri sees tekkiv plahvatus on seetõttu alati purustavam kui väljaspool tekkiv plahvatus
5. Õhuhapniku kaasamise tõttu on termobaarse plahvatuse korral tegemist pika ja võimsa, mitte lühikese ja ülitugeva lööklainega.

[mutionu]

Kui suurt kahju selline asi vabas looduses võib teha?

[Zuslik]

Foorumis on juba teema olemas ! Miks tehakse ilma otsingusse pilku heitmata uus, see ju foorumi risustamine surnud teemadega http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... m&start=15 Ja kopeerin siia ka kunagi kaasfoorumlase Ivalo poolt postitatud lõigu selliste relvade kasutamise kohta Eestis :
Putki rabast tulime ära püssipauguta. Oli korraldus asuda uuele liinile Pandivere kõrgustikul.
Meie rügemendi ( 2. Piirikaitserügement ) selja taga seisnud surveõhu miinide patarei olid sakslased lahkumise päeval jätnud täies korras maha.
Meie suurtükiväelased panid need "" möirgavate lehmade " patareid möirgama Putki rindelt lahkumise eelööl. Olin sel ööl veel omas punkris rügemendi staabi juures ning " möirgavate lehmade " töötamisel mu punkri seinad ja lagi rappusid nõnda , nagu oleks käimas maavärin. Surveõhumiinid tegid lõhkedes pihuks ja põrmuks enese ümbert mitmesaja meetri laiusega ala. Surveõhumiinidega külvati üle kogu meie kahe rinde vahel asuv punaarmee riba. Kui varahommikul rügemendi järelkomando käis kontrollimas öise tulemaru tulemusi, leidis ta viie kilomeetri laiuselt Auvere koti alalt ainult purunenud mändide pilpaid ja inimliha tükke.
" Möirgavad lehmad " tegid oma töö ja mingit mürkgaasilainet vene poolt ei tulnud , nagu sellega kogu aeg oli ähvardatud. Kui " möirgavad lehmad " panduks mängu kohe 1944. a. kevadel ja nende abil likvideerituks õigeaegselt Auvere kott , jäänuks palju eesti verd valamata paigaltammuvas tulemusteta rindevõitluses , mida juhtis sakslastest koosnev diviisistaap.


Mõistatuslik ja isegi reetlik oli hitlerliku juhtkonna tegevus. Punaarmee kiil Krivasoost Putkini oli kitsas - kohati vaid kolme kilomeetri laiune. Selle varustamine käis venelastel üle Narva jõe. Pruukinuks anda vaid tugev tulelöök Mustajõe kiilu südamesse ning Putki ja Narva jõe vahel moodustunuks suur punaarmee kott , mille purukshekseldamine meie rügemendi taga asuvate saksa nn. " möirgavate lehmade " abil olnuks naljamäng. See oli surveõhumiin ,mille lõhkemisraadius oli umbes 300 meetrit ja mis oma lõhkemispiirkonnas pidi tegema n. ö. puhta töö. Neid oma rööbastel seisvaid miine oli meie rügemendil rinde taga mitu patareid ning nende juures seisid sakslastest valvemeeskonnad. Käiku aga neid surveõhumiine ei pandud , kuna punaarmee olevat ähvardanud nende käikupanekule omaltpoolt reageerida mürkgaasidega.

Ernst Kirs 2. Piirikaitserügement.

[kromanjoonlane]

http://www.ohtuleht.ee/761342/kahesaja- ... d-elusalt-
http://rbase.new-factoria.ru/missile/wo ... s-1a.shtml
Ma saan aru, et erinevalt pealkirjast ja ametlikust nimetusest pole siin tegu leegiheitjaga. Aga mis see siis on tehniliselt? Süüterakett?

http://blog.silverhive.com/?p=1648
Siin on 44- sekundine klipp USA termobaarilise lennukipommi BLU-96 plahvatusest.See Vietnami sõjas kasutatud pomm oli tõenäoliselt esimene seda tüüpi relv ajaloos.
Väidetakse mõnikord, et märtsis 1969 kottisid venelased samasuguse asjaga hiinlasi Zhenbao saarel. Aga venelased ise väidavad, et kasutasid siis teist tollal tuliuut riista, nimelt raketiheitjat Grad (1988.a. kuulsin küll ühelt nõukaohvitserilt, et kasutatud hoopis laserrelva).

Tehniliselt töötab kolmes faasis.
1.faasis paiskab initsieeriv plahvatus kütusepilve laiali. Kütus varieerub. Oma 1943.a. katsetuses purustas austria nats Mario Zippermeyr näiteks 60kg söetolmust koosnenud pommiga aknad veel 1,5 km kaugusel. Kõige tavalisem kütus on bensiin, sel juhul koosneb kütusepilv osalt aurust ja osalt aerosoolist (ehk siis sõna otseses mõttes udupeentest õhus hõljuvatest vedelikutilkadest; eks ole udu ju ka aerosool). Eriti rõvedal juhul on raketikütus, mis mürgitab pilvesse sattunud inimesed ka juhul, kui 2.faas näiteks vihma tõttu ei käivitu. Kütus võib sisaldada Al vm. metalli pulbrit.
See pilv tungib tunnelitesse, hoonetessse, nurga taha ja hermetiseerimata soomusmasinatesse.
2. faasis muudab teine plahvatus kütusepilve tulepilveks. Reaalsetel relvadel on selleks süütelaeng; katsetatud on ka asjandusi, kus kütus ise kuumeneb süttimistemperatuurini. Vaja on õhuhapnikku, sest kütus ei sisalda oksüdeerijat (kõik tavalõhkeained sisaldavad- näiteks must püssirohi sisaldab salpeetrit). Vee all asi niisiis ei toimi.
Plahvatus võib inimolendid ära röstida, aga veel tõenäolisemalt hukkuvad nad lööklainest, mis tavalõhkeaine plahvatusest palju tugevam. See teine klipp lõhubki üht mannekeeni seal allpool.
3.faas on andnud relvale nimed nagu termobaariline relv ja vaakumpomm (1980ndatel armastas nõukapropa jahuda "Iisraeli vaakumpommist"). Segu tulepilves aurustub, milleks kulub teadagi energiat. Pilv niisiis jahtub ülikiirelt, mistõttu rõhk selles langeb ülikiirelt. Kes on epitsentrist nii kaugel, et 2.faasis ellu jäi, sellel lõhub 3.faas kopsud ära. Kes on väga sügavas koopasopis, võib jääda toimivate kopsudega, kuid siiski lämbuda- pomm ju tarvitas hapniku ära.

Kasutatakse pommides, mürskudes, rakettides. Venelastel on ka 93mm õlaltlastav granaadiheitja RPO-A Šmel, mida nad ise leegiheitjaks nimetavad. Tehniliselt see leegiheitja küll ei ole.
Võimalikud on punkrivastane ja tandemmoon, kus esimene laeng betooni või soomusesse augu teeb.
2007.a. septembris katsetasid venelased pommi, kus 7-tonnine initsieeriv laeng paiskas nanotehnoloogiliselt töödeldud kütuse 300m raadiusega pilveks. Järgnenud plahvatuse võimsus vastas 44 t trotüülile.

[EOD]

Plahvatus võib inimolendid ära röstida, aga veel tõenäolisemalt hukkuvad nad lööklainest, mis tavalõhkeaine plahvatusest palju tugevam.

Ülerõhk termobaarilise plahvatuse (fuel-air explosion) puhul on suurusjärkude võrra väiksem ülerõhust tavalõhkeaine plahvatuse epitsentris. Samas laialipaiskunud kütuse/õhu pilve ruumala on suurusjärkude võrra suurem. Kui näiteks trotüüli kilo maht on alla kuupdetsimeetri, siis kilo õhuga segunenud aerosooli maht on kuupmeetrites. "Pehmete" sihtmärkide vastu on väiksem ülerõhk suures ruumalas efektiivsem. Pealegi kannatavad näiteks keharakud ülerõhku paremini kui alarõhku, mis valitseb termobaarilise plahvatuse lõppfaasis.

Kõige lühema nime saaks siis "termo-barorakett".

Milleks mingeid uusi nimetusi genereerida? Pomm on pomm, rakett on rakett... Termobaariline pomm, termobaarilise lõhkepeaga rakett...

[kromanjoonlane]

Tänan akf. EOD täpsustuse eest!
Ma täpselt ei tea, kui kaua mingi faas kestab. Aga suurusjärk kogu krempli jaoks on minu teada millisekundites. See ülemine klipp on aeglustatud.
Minu meelest on vaakumpomm väga suupärane nimetus ja akf. EOD täpsustuse valguses ka põhimõtteliselt õige.
Vabandan teemasolkimise pärast- kui sobivam koht on olemas, äkki mode tõstab sinna ümber?

[Kapten Trumm]

Siin foorumiski on olnud üheks populaarne alateema termobaarilised relvad. Paar kasutajat fännavad neid eriliselt.
Minu meelest on aga 7 kuud Ukraina sõda õpetanud, et termobaarilised relvad on kohutavalt ülehinnatud. Või vähemalt see konkreetne mida venelased kasutavad - Tos-1 oma eri versioonides.
Võib-olla mingis konkreetses taktikalise olukorras on neil olnud mingit efektikest, aga sõjakäigus tervikuna on nähtamatud ja olematu efektiga vahendid. Ei ole eriti mõjusad, päriselu tõhusus paistab olevat väiksem kui teooria räägib ja reklaamklipid näitavad. On ebatäpsed, ise ohtlikud kasutada, kergesti avastatavad ja purustatavad.
Ei ole selle 7 kuu jooksul kuulnud Ukraina poolelt erilist ohkimist Burationde üle ega ka Vene poole rõkkamist, et andke ainult rohkem Buratinosid, siis võidame sõja.
Ehk see võiks olla üks teadmistetera mida Ukrainast õppida - võtaks buratinode osas rahulikumalt.

Sellised tulemused tulevadki, kui puudulike teadmistega asuda kohe järeldusi tegema.
Näiteks on täielikult arvestamata lahingutegevuse ala laius ja maastiku iseloom, kus lahingud toimuvad/toimuks.
Buratinod on väga efektiivsed kitsastes alades (nn kanaliseeriv maasik) tekkivate punnseisude läbimurdmisel, kus nende arvukus on võimalik maksma panna, kuid kui vastane on sadade kilomeetrite pikkustes kaevikuliinides, siis on nende pisike arv/tulejõud kui tilk vett meres.

Kuna moona tabamiskohtades vaevalt VF kaameraid on, siis UKR arusaadavalt oma kaotusi ei afisheeri ja küllap HIMARS, geolokatsioon on ka venelastele midagi õpetanud. Üks kasutab ja ei afisheeri, teine saab pihta ja ka ei afisheeri.

Meie maastikuoludes, kus punnseisud on väga kitsal alal, kus kaitses on kompanii või parimal juhul pataljon, on see ikkagi game changer. Ja termobaarilistest relvadest moodustab TOS-1 vaid väga väikese osa, põhiline sellest tuleb õhust - kus "tänu" UKR ÕT tegevusele seda eriti palju ei tule, kuna nad ei lenda enam sedasi nagu sõja alguses. Neid on varasemalt kasutatud samuti pudelikaelte läbimurdmiseks Afganistanis ja Tsetseenias - ja edukalt.

"Sihtmärkide" õnneks on praegu järgmised asjaolud:
1. tundub, et termobaariline moon pole siiski veel jõudnud 122 mm reaktiivrakettide peale brigaadide kaudtuledivisjonides. Sealt on muidu kõige suurem tõenäosus seda saada. Uraganid ja Smertsid aga - ei allu brigaadidele ega PTG-dele, tekib koordinatsiooniprobleem (pole venelaste tugevaim külg).
2. neid Buratinosid on väike arv ja nad on koondatud mingitesse imelikesse armeetasandi keemiaüksustesse - mis venelaste kehva koordinatsiooni tingimustes muudab nende tuletoetuse küsitavaks, istuvad rohkem tagalas.

[Kilo Tango]

...

"Sihtmärkide" õnneks on praegu järgmised asjaolud:
1. tundub, et termobaariline moon pole siiski veel jõudnud 122 mm reaktiivrakettide peale brigaadide kaudtuledivisjonides. Sealt on muidu kõige suurem tõenäosus seda saada. Uraganid ja Smertsid aga - ei allu brigaadidele ega PTG-dele, tekib koordinatsiooniprobleem (pole venelaste tugevaim külg).
...

Mõtleb nüüd natuke järele. Mis pagan kasu sellest 122m termobaarilisest moonast laskjale oleks (antud konflikti näitel)? Killunev moon lööb pikema vahemaa taha ja sestap ka rohkemaid sihtmärke korraga. Termobaariline annaks eelise siis, kui rünnatakse suletud sihtmärke, aga kui palju selliseid on? Enamasti on sihtmärgid siiski lageda taeva all ja seal on killunev moon oluliselt asjalikum.

[Kapten Trumm]

Killunev moon on puitmuldkindlustuses jalaväe vastu vähetõhus. Samad, pealt avatud varjed on aga termobaarilisega võimalik väga efektiivselt puhtaks põletada, sest relva aerosool on õhust raskem ja kaevikud suurendavad lööklaine mõju.

Kasu on ka niipalju, et kui see on brigaadis leiduva Gradi/Tornado divisjonis olemas, on võitleval pataljonil seda küllalt lihtne ja kiire tellida, erinevalt igasugu armeelise alluvusega Buratinodest ja Smertsidest, mis on kuskil kõrgel-kaugel ja kindlasti teistsuguse tuleprioriteediga kui antud pataljoni toetamine.

Siin väidetavalt pommitatakse UKR eesliini https://www.youtube.com/watch?v=-8piI7JB02c
Lööklaine on jõhker.

Loomulikult, puhtalt relva olemasolu ise ei tähenda lahendust. Kui tuli on ebatäpne, lõhkemiskõrgus vale ja puudub relvaliikide koordinatsioon (purustaud kaitseliini rünnatakse kohe, mitte järgmisel päeval), siis mõistagi ei aita ka see. Tsetseenia sõdadest on selle relva mõju kirjeldajaid vähe - enamik ei jää ellu.

Millest on laskekaugus suurem - kui rakett sisaldab x kg lõhkeainet või x kg aerosooli? Lendab ju sama kaugele. Termobaariline ei ole ainult reaktiivrakettides, vaid ka lennukipommides ja mittejuhitavates rakettides kopteritel ja lennukitel.

[Chupacabra]

Kuu-kaks tagasi arutasid ukrainlased TOS-1(A) tõhususe üle ja ütlesid, et üldiselt ebaefektiivne. Kapriisne ilmastiku suhtes ja palju tõrkeid. Üldnumber väike ja väike laskekaugus võimaldab kergelt vastutuld anda. Rinde mõistes suurt murret ei too. Linki hetkel otsima ei viitsi hakata aga kui kellelgi silma jääb, siis võib siia panna.

[mart2]

Siin foorumiski on olnud üheks populaarne alateema termobaarilised relvad. Paar kasutajat fännavad neid eriliselt.
...

Sellised tulemused tulevadki, kui puudulike teadmistega asuda kohe järeldusi tegema. ...
... neid Buratinosid on väike arv ja nad on koondatud mingitesse imelikesse armeetasandi keemiaüksustesse - mis venelaste kehva koordinatsiooni tingimustes muudab nende tuletoetuse küsitavaks, istuvad rohkem tagalas.

Ühinen sellega, et puudulikest teadmistes tuleneval tehakse valesid järeldusi!
Vist ei ole akf Kapten Trumm ise ka "ülipädev" keemiavägede struktuurist ja ülesannetest, rääkimata iseliikuvate reaktiileegiheitjate eesmärkidest...
Antud süsteemid ei ole disainitud ega planeeritud iseseisvaks kasutamiseks, tulenevalt oma tuleulatusest ja haavatavusest. Aga saab ka seda...

PS. Minu kogemus selles vallas - Kaliningradis asunud armee eraldiseisva keemiapataljoni jutimisrühma ülema asetäitja 79-80 (seersant) ja keemiavägede reservohvitser (leitnant) alates 87. Viimase väljaõpe 3 kuud Moskva oblastis Noginskis, kus asus keemiavägede väljaõppekeskus, põhisuunaga reaktiivleegiheitjad.

Lisatud: Haavatavuse tõi välja ka akf Chupacabra eelmine postitus. Kapriissus on seotud mitte süsteemiga, vaid konkreetsel ajahetkel meteoroloogiliste tingimuste mõjuga aerosooli pilve kujunemiseks.