GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Süüria (kodusõda)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kriku kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:
Kuni viiteid ei näe, pean jätkuvalt utoopiliseks.
Mida sa konkreetselt utoopiliseks pead?
Seda sinu 10 cm täpsusega positsioneerimise juttu.
http://www.gps.ee/toode/gisgnssrtk-gps- ... p80-rover/

Sellisega käisid mõõdistajad minu krundil. Panime märke nii horisontaalselt kui kõrguses. Kõrguses antud märgid kontrollisin pärast (salaja, äkki raisad tegid huupi!) nivelli abil üle, eksimused suhtelistes kõrgustes (reeperi suhtes) olid 1 cm piires 50 m objektil.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja siis ühes foorumis keegi spets või "spets" räägib n.ö. "üldisest pommide heitmise täpsusest" nii:
Tsiteeri:
Mulle jutustas omaaegne MiG-23 eskadrillikomandöri abi, et lennuki pardal olnud (inertsiaalse) navigatsioonisüsteemi järgi oli võimalik üles leida nähtavuse puudumisel või öösel lennuväli (2x4 km objekt), kuid stardiraja algusesse täpselt tulemiseks sellest ei piisanud, vajalik oli kasutada instrumentaalmaandumist ja maandumise lõpus ikka rada ka näha. Ehk siis analoogse asjaga pommitamisel oli võimalik loota (nähtavuse puudumisel) pommide tabamusi lennuvälja aiast sissepoole, kuid konkreetseid objekte (isegi nii suurt kui stardirada) sellega tabada ei õnnestuks. GPS on piisavalt täpne, et "saada pihta" raja algusele ja joondada lennuk õigesti välja, kuniks natuke enne rataste maha saamist tekib juba visuaalne nähtavus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kriku »

Samalt lehelt:
Reaalaja täpsus (RMS)

SBAS (WAAS, EGNOS, MSAS, GAGAN)

Horisontaalne < 50 cm
Vertikaalne < 85 cm
Real-Time DGPS positsioneerimine

Horisontaalne: 25 cm + 1 ppm
Vertikaalne: 50 cm + 1 ppm
DGPS tähendab maa peal referentsjaamu.
Real-Time Kinematic positsioneerimine (RTK)

Horisontaalne: 8 mm + 1 ppm
Vertikaalne 15 mm + 1 ppm
RTK kasutab base stationit.

Ma olen Trimble'i "ufoga" ise ka ringi jooksnud, kuigi mitte nii edevaga. Teine kord, kui nad sulle tulevad, vaata seda ka, kui palju neil igast ühenduste saamiseks ja mõõtmiseks endaks aega kulub.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Loodetavasti sõjalennuk kasutab ka natuke peenemat tehnikat kui 12 tuhat eurot maksev tsiviil-aparaat. Mõtlen just kiiruse ja võimaluste poolest?
Sõjalennukitel asuvate süsteemide hinnad on natuke teises suurusjärgus kah.

Tegelikult pole isegi suurt vahet, kas 90 cm või 9 cm. Sest sellele eelneval, inertsiaalnavigatsioonil põhineval "pimesihtimisel" võis lennuki asukohaga eksida juba 0,5-1 km.
INS eksimuseks arvatakse kuni 1 km tunni aja kohta. Pool tundi lendu sihtmärgini - asukoht pluss miinus 0,5 km. Selle korrigeerimiseks elik täpseks pommitamiseks tuleks siis laskuda madalale, leida sihtmärk üles visuaalselt (kui nähtavus või vastane lubavad) ja panna siis optilise sihiku järgi. See muidugi on väikeste, varjunud ja maskeeritud sihtmärkidega üsna keerukas (see selgitab ka SyAF suuri kaotusi, sest lennukid peavad tegema mitmeid ringe madalal, et sihtmärk leida).
kui palju neil igast ühenduste saamiseks ja mõõtmiseks endaks aega kulub.
5000 m kõrgusel pole enam suurt midagi segavat, mis maa peal komplitseerib täpset tegevust (ei leia piisavalt satelliite üles). Vaid suur ja lage taevas :)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Loodetavasti sõjalennuk kasutab ka natuke peenemat tehnikat kui 12 tuhat eurot maksev tsiviil-aparaat. Mõtlen just kiiruse ja võimaluste poolest?
Kuskil on lihtsalt piirid, mida sa üldse ainult satelliitidega reaalajas suurtel kiirustel liikudes kätte saad. Selle kohta loe ülalt, mis akf Fucs kirjutas. 10 cm täpsust sa ei saa. Kui jätkuvalt arvad, et saad, siis otsi viiteid.

Mis lennuväljadesse puutub, siis ma oletan, et neil on sõbralike lennukite jaoks väga täpne kohalik positsioneerimine üleval. Ma ei viitsi selle kohta otsida, aga kui see reaalajas millimeetri täpsusega positsioneeriks, ei imestaks. Sellise täpsuse muudab masina liikumine ja mehhaanika peale kuluv aeg muidugi juba tarbetuks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuidas siis ameeriklased oma 40m CEP-ga tuumalõhkepäid juhivad? Järelikult peab olema lahendatud kiire liikumise parameetrite reaalajaline jälgimine ja selle järgi korrektuuride tegemine.
Kui 7 km/sek liikuva lõhkepea puhul tekib kasvõi sekundine viivitus, tähendab see kilomeetrites möödalasku. GPS juhitav lõhkepea on sisuliselt sama asi, mis GPS juhitav lennukipomm (JDAM näiteks), ainult liigub väga palju kiiremini. Moona sabas on GPS vastuvõtja, mille abil määratakse pidevalt lennu parameetreid ja mille järgi pardaaarvuti viib sisse korrektsioone lennu suunda, kindlustamaks soovitud koordinaatidega objekti täpne tabamine. 40 m raadiusega tabamine kilomeetreid sekundis kiirusega, 8000 km kauguselt on ikka über täpsus.

Seejuures tuleb märkida, et terminaalses faasis lõhepea kuumeneb oma tohutu kiiruse tõttu hõõgumiseni ja liigub ülikuumas gaasipilves, mis mõistagi igasugu "levisid" vaid takistab.

Kui neid tingimusi arvestada, siis võiks pigem arvata, et viidatud piirangud kiirusele jne on tegelikult ammu ületatud, tänu tehnoloogia salastatusele ja tsiviilkäibes mittekasutamisele lihtsalt pole sellest kuigi palju teada.

Alloleval pildil on jäädvustatud kaheksa Peacekeeperi lõhkepea "maandumine" Vaiksel ookeanil
Pilt

Arvestades, et lõhkepead eralduvad atmosfäärivälises ruumis ja tegu on ühe raketi lõhepeadega, siis nende täiesti ideaalne "paigutus" (võrdle nt vahesid) viitab nende korrigeeritavale lennule.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas 2korda2 »

Ballistilise raketi/moona teekonda on oluliselt lihtsam arvutada/tagada sel lihtsal põhjusel, et väga suur osa teekonnast möödub väljaspool atmosfääri mõjusid (nii levi kui trajektoori mõjutamise osas). Kui lennu lõpuosas on kiirus 7km/s, siis näiteks 45-kraadise nurga all alla tulles jõuab (muutuva iseloomuga) atmosfäär mõjuda ~5 sekundit. Ka 10m/s valesti hinnatud tuul annab sel juhul ikka eksimuse kuni 50 meetrit. Just seetõttu pole ka sinu viimane järeldus õige - atmosfääri mõjud on liiga lühiajalised, et trajektoori oluliselt mõjutada (ballistilise raketi tüüpilise lõhkepea suurust arvestades).
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas andrus »

Kapten Trumm kirjutas:eksimused suhtelistes kõrgustes (reeperi suhtes) olid 1 cm piires 50 m objektil.
Las ma pakun - mõõdeti reeperi juures kõrgus ja seadme näidu erinevus teadaolevast kõrgusest loeti süstemaatiliseks veaks ning sama number liideti/lahutati teistele 50 meetri piires tehtud mõõtmistele.
Süürias ilmselt siis ka need vinged vene sihikud kalibreeritakse 5 km kõrgusel ümber reeperi lendamisega (või tegelikult, lennuk jääb hetkeks õhus seisma, et oleks täpsem mõõta) :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

No ma arvan siiski, et ameeriklastele pettumuse valmistanud F-111 saavutaks tänaste tehniliste võimalustega hulga paremaid tulemusi kui Vietnamis, lihtsal tehnoloogia on kõvasti edasi arenenud ja tänaseid "imesihikuid" kasutades pommitaks ta täpsemalt kui 1970ndatel. Lihtsalt 1970ndate alguses saadaolev tehnoloogia ei võimaldanud täita lähteülesandeid, mida lennukile seati. Esialgu oli ju tegemist perspektiivse püüdehävitajaga, mis põrus kohe eos. Roll ülikiire madala kõrguse pommitajana jäi samuti soovitud kujul saavutamata - peaasjalikult seepärast, et tollased võimalused sihtmärke avastada kombineeritud madala kõrguse ja suure kiirusega andsid piloodile ehk paar sekundit aega midagi teha - sestap efektiivuse saavutas antud lennumasin lõpuks 80ndatel koos täpsusrelvade laiema levikuga. 1980ndatel võis tekkida muidugi küsimus, et miks pidada üleval taolist mahhiinat koos tohutute kuludega, kui F-15 baasil loodud hävituspommitaja teeb samu trikke ning suudab ka pidada õhulahingut (F-111 koos oma kaasaegse Su-24ga oli õhulahingus kaunis abitu).
Las ma pakun - mõõdeti reeperi juures kõrgus
Valesti pakud - samad mõõtjad mõõtsid ära ka reeperi kõrguse. Reeper on seal lihtsalt üks suur kivi, mille peale tehti märk. Mingit varasemat, teadaoleva kõrgusega reeperit polnud. Kui antud meetodi täpsus kõiguks kümnete cm piires, siis poleks nivelliiriga mõõdetud suhteliste kõrguste erinevused olnud 1 cm piires kõikumisega (nivelliiriga saab mõõta ainult suhtelisi kõrgusi, ühe punkti kõrgus teise suhtes näiteks).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Fucs »

No siin on nüüd jutuks olnud juba mitu täiesti erinevat teemat.

Üks teema on see, kui nn. täpismoon kasutab sihtmärgile võimalikult täpselt jõudmiseks GNSS (GPS, GLONASS jne) võimalusi autonoomselt.
See tähendab, et moonal on autonoomne GNSS plokk ja arvuti sees, ning moonal on võimekus lennutrajektoori muuta/korrigeerida.

Kui me tahame sellise moonaga kasutada DGNSS (DGPS jne) ehk diferentsiaalparandeid, mis peaksid teoreetiliselt tõstma moona täpsust, siis on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust minu arust:

1. Kasutada WAAS/EGNOS jms analoogsete statsionaarsete sattide dif.-parandeid (parandid tulevad teatud ajalise nihkega)
2. Kasutada LAAS/GBAS/RTK/RTN maapealsete püsijaamade dif.-parandeid (parandid tulevad reaalajas)

Esimesel juhul saab täpismoon nii sattide positsioneerimise andmed kui parandid enam-vähem koos otse kosmosest ja see tagab teoreetiliselt ideaaltingimustes täpsuse sinna 3m kanti.
Teisel juhul saab täpismoon positsioneerimise andmed kosmosest sattidelt, aga parandid maapealsetelt jaamadelt ja see tagab teoreetiliselt ideaaltingimustes täpsuse sinna paari või paarikümne sentimeetri kanti. Seda mõlemal juhul ainult siis, kui me ei arvesta pideva (eriti kiire)liikumisega kaasnevaid nüansse (sattidelt andmete kogumise kiirus, andmeedastuskiirus, GNSS ploki töökiirus, arvutikiirus, arvutamise kiirus, trajektoori korrigeerimisekiirus jne), millest igaüks vähendab algset teoreetilist täpsust juhul kui süsteem seisaks paigal ja tal oleks aega teha arvutusi, ning vahetada andmeid baasjaamadega. Mida rohkem andmeid seda täpsem tulemus.

Teisel juhul on veel eraldi teemaks nt see, et LAAS/GBAS jaamadelt saab parandeid ainult teatud kaugusel baasjaamast olles (ca 30-50km).
RTK/RTN baasjaamade puhul loetakse maks kauguseks (kus parandid on veel kättesaadavad ja suhteliselt usaldusväärsed - oleneb milline täpsus eesmärgiks seatakse) ca 200km (oleneb ka baasjaama võimsustest jms tehnika tehnilistest omadustest/võimekusest) AGA mida kaugemal asub selline parandeid edastav püsi- või baasjaam, seda kauem läheb aega ka jaamaga suhtlemisele (ehk andmeedastusele). Geodeedile ei ole see probleem, kui 30km kauguselt saab parandid kätte 5-10 sekundiga või 150km kauguselt 20-30 sekundiga, sest ta seisab sellel ajal paigal. Küll aga muutub see teatud probleemiks liikumisel ja eriti kiirel liikumisel. Ehk siis jalutades võib see cm täpsus mis seistes saadi muutuda kiirelt pooleks meetriks ja autoga sõites juba meetriks või enam. Ma ei tea. No pole loom- ja inimkatseid läbi viinud. Kusjuures pole haruldane, et mõni mees istub punkti peal ka pool tundi vahel et oma "FIX" kätte saada 8)

Ma ei tea milliseid kanaleid pidi käib militaarsüsteemides see andmevahetus, aga geodeesias kasutatakse GNSS mõõtmistel parandite edastamiseks/vastuvõtmiseks kas raadiojaama, GSM datakõnet, GPRS-i või WiFi andmeedastust, ning kõikidel neil on omad iseärasused, piirangud ja kitsaskohad.

*Kas enamus nn. täpismoona ei kasuta GNSS-i ainult sihtmärgi alale enamvähem täpselt kohalelendamiseks ja edasi lülitub targal moonal sisse juba mõni muu seadeldis (igasugused kaamerad ja asjad) mis viib moona täpselt sihtmärgile selle lennu lõppfaasis?



Teine teema on see lennukitelt pommitamine ja need ПрНК-d ja СВП-24-ad. Seal ei ole ju alati tegemist mitte täppismoonaga, vaid jutt käib eelkõige sellest, et pommitamise täpsust lollmoonaga tõstetakse a) sihtmärgile täpsema asukoha määramisega ja b) lennuki enda täpsema asukoha määramisega. Lisanduvad siis need igasugused trajektooride arvutused ja lennukikiiruste arvutused ja pommide lahtipäästmise hetke arvutused, mis kõik annavad seda täpsust juurde. Aga need lisaarvutused ja võimekused baseeruvad kõik ikkagi kahel põhilisel baasnäitajal, milleks on sihtmärgi täpne asukohta ja lennuvahendi täpne asukoht.

Nüüd täpsusest seisva sihtmärgi asukoha määramisel ei ole mingit erilist küsimust. Seda on võimalik teha tahtmise korral enamusjuhtudel ka sentimeetri täpsusega kui vaja.
Ja ilmselgelt on võimalik määrata ka lennuvahendi asukohta täpsemalt, kui enamuse lendava täpismoona puhul. Nüüd on küsimus, mis süsteeme ja vahendeid kasutada lennuvahendi asukoha täpsel määramisel. Ilmselgelt kasutatakse juba ammu WAAS/EGNOS põhimõttel töötavaid mitmesageduslikke GNSS süsteeme. Sellega me peaks saama ideaaltingimustes liikuva lennuvahendi asukohta määrata ... no ma ei tea... 3 kuni 10 meetrit? Oleneb liikumiskiirusest ja kõikidest nendest asjadest mida ma eelpool juba kirjutasin. Ega keegi ei ütle kusagil avalikult, milline täpsus on militaarias WAAS/EGNOS GNSS seadmetega saavutatud. Kusjuures ma olen saanud aru nii, et kõik need lennuvahendid kasutavad lisaks veel muid süsteeme, mis olid kasutusel enne GPS-e ja asju (akseleromeetrid ja värgid), ning mitme süsteemi koostöös kalkuleeritakse parim võimalik tulemus.

Ma ei tea, mul on siin nt üks kaasaegne tsiviillennukitele mõeldud WAAS/EGNOS DGNSS (GPS + GLONASS) seade, mis võimaldab liikuval lennukil (kiiruseid pole antud) positsioneerida ennast 0 - 3,5m täpsusega. Võtame siis aluseks, et WAAS/EGNOS DGNSS kasutades on võimalik ka militaarias liikuva lennuki asukohta positsioneerida vähemalt 3,5m täpsusega. Millise täpsuse see annab lollmoonaga erinevatelt kõrgustelt pommitades? No isegi siis, kui lennuki kiirus + tuulekiirus + ilmastikumõjud + päästemehhanismi rakendumise aeg on täpselt välja arvutatud, ei saa see olla suurtel kõrgustel keskmiselt täpsem kui paarkümmend meetrit ma arvan.

Aga see, et VF nüüd kilkab, et tõsteti mitu korda täpsust tähendab ilmselt (kohvipaksu pealt panen jälle), et nad on võtnud kasutusele sedmed, mis võimaldavad lennuvahendi asukohta määrata täpsemalt kui see ~3,5 meetrit. Ja mina ei tea millega see saavutatakse, kas DGNSS RTK maapealsete baasjaamadega või mõne muu ilmaimega. Kui baasjaamadega, siis seal on jätkuvalt teatud piirangud ja kitsaskohad mis kõik vähendavad seda täpsust. Kui keegi arvutaks välja ja ütleks, palju hälbib lollmoon (noh mõni FAB vms pomm) sihtmärgist, kui pommi päästja ehk lennuk on positsioneeritud ütleme 1 meetri täpsusega, siis oleks huvitav edasi mõtelda.

Kas ei või olla nii, et see täpsuse tõus saavutati ainult sellega, et need muud lisad (pardakompuutrid ja parem tarkvara mis arvutavad lennukikiiruse, tuulekiiruse, ilmastiku, lennukõrguse jms baasil välja parima võimaliku hetke pommi heitmiseks) tuuniti praemaks (või üleüldse lisati esimest korda lennukitele?) ja see lennuvahendi positsioneerimine on endiselt sinna 3 meetri kanti?



Kolmas teema on see
Sellisega käisid mõõdistajad minu krundil. Panime märke nii horisontaalselt kui kõrguses. Kõrguses antud märgid kontrollisin pärast (salaja, äkki raisad tegid huupi!) nivelli abil üle, eksimused suhtelistes kõrgustes (reeperi suhtes) olid 1 cm piires 50 m objektil.
Selle seadmega kasutatakse maapealsete GNSS püsijaamade (referentsjaamade) DGNSS parandeid, mis tagavad ideaaltingimustes ideaalsed mõõdistustulemused. Ei ole probleemi, kuniks need jaamad on lähedal ja mõõtjal on aega ka kohapeal seista natukene aega.
DGNSS_reaalia.png
Eestis pole mitte ainult tihe põhivõrgupunktide võrk, vaid ka suht tihe püsijaamade (referentsjaamade) võrk, mis kõik neid täpisparandeid sellistele sedmetele reaalajas annavad.

Maa-ameti püsijaamade võrk:
Maa-amet DGNSS.png
Maa-amet DGNSS.png (134.74 KiB) Vaadatud 4773 korda
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed ... -p571.html

Trimble VRS püsijaamade võrk:
Trimble VRS.png
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 8AdMSI_oXF

Hades GNSS püsijaamade võrk:
http://goo.gl/maps/YHDXl

Oleneb muidugi kelle DGNSS püsijaamade parandeid keegi kasutab ja kus just parasjagu mõõdistab, aga nii kompleksselt võttes peaks olema Eesti niimoodi kaetud, et ükskõik kus sa ei mõõda, lähim jaam on ikka vähemalt 20-30km kaugusel. Mida lähemal, seda kiiremini tulevad parandid.

Üldiselt on aga nii, et enne välitöödele ja DGNSS mõõtmistele minekut uurivad geodeedid pingsalt, millised on ilmastikuolud ühel või teisel ajahetkel, milliseid satte on saadaval ja näha ühel või teisel ajahetkel, kas sattide korrelatsioon on piisavalt hea või millisel kellaajal on piisavalt hea jms ning planeerivad sellest tulenevalt aja millal nad välitööle üldse lähevad. Kui ei ole nõutud eriliselt suurt täpsust (noh näiteks katastrimõõdistamisel, kus tiheasutsusega alal on lubatud max eksimus kuni 10cm), siis nii pingsalt seda kõike jälgima alati ei pea (kuigi on kõigele vaatamata siiski soovitatav) ja piisab lihtsalt "ilusast ilmast" ja et teavas on vähemalt viis satti 8)

Üldiselt ei ole võrreldavad paikne punktimõõdistustäpsus (ning sellele kuluv aeg tänapäeval) ja navigatsioonitäpsus või asukohamääramise täpsus liikumisel.
Need on erinevad maailmad.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Aga see, et VF nüüd kilkab, et tõsteti mitu korda täpsust tähendab ilmselt (kohvipaksu pealt panen jälle), et nad on võtnud kasutusele sedmed, mis võimaldavad lennuvahendi asukohta määrata täpsemalt kui see ~3,5 meetrit. Ja mina ei tea millega see saavutatakse, kas DGNSS RTK maapealsete baasjaamadega või mõne muu ilmaimega. Kui baasjaamadega, siis seal on jätkuvalt teatud piirangud ja kitsaskohad mis kõik vähendavad seda täpsust. Kui keegi arvutaks välja ja ütleks, palju hälbib lollmoon (noh mõni FAB vms pomm) sihtmärgist, kui pommi päästja ehk lennuk on positsioneeritud ütleme 1 meetri täpsusega, siis oleks huvitav edasi mõtelda.
Ka siis, kui VF kasutab seadmeid, mis töötavad tsiviil GPS tüüpilise täpsusega, on see ikka märkimisväärne paranemine võrreldes inertsiaalnavigatsiooniga, mis Süürias tüüpilise missiooni puhul annab sulle lennuki asukoha pluss miinus 0,5 km. Kui vastase ÕT sind madalale ei lase (et sihtida visuaalselt), siis sellise täpsusastmega võib korraldada Tel Avivi vaippommitamist, kuid mitte taktikalisi õhurünnakuid pindalamärkide vastu, mille mõõtmed ei ületa paarisada meetrit. Lihtsalt lennuki asukoht pluss miinus 0,5 km, kui väiksed kõrgused on vastase ÕT poolt "keelatud", ei võimaldagi suurt midagi tabada (kui siis kilomeetrite suurusi pindalamärke).

Täpselt sellisel lahendil püsis (püsib ka täna) meie ÕT lahendus - Mistralid hoiavad vastased piisavalt kõrgel, et nad ei taba midagi. See on nüüd muutumas. Nad tabavad paiknemisala või baas tüüpi sihtmärke ja väljaspool Mistralite laskekõrgust tõenäoliselt ka mittejuhitavate relvadega. Ohtlikul kõrgusel lendavad ainult luuredroonid.

See propaganda täpsus las olla - ise ma arvan, et kui nad saavad 5000 m kõrguselt mittejuhitava pommiga tulemuse CEP 100 meetrit, on see meile just mitte kõige parem uudis. See tähendab analoogset täpsust kui maapealse tulejuhi poolt tellitud suurtükituli.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Kuidas siis ameeriklased oma 40m CEP-ga tuumalõhkepäid juhivad? Järelikult peab olema lahendatud kiire liikumise parameetrite reaalajaline jälgimine ja selle järgi korrektuuride tegemine.
Iseenesest sümpaatne, et oled 10 cm pealt 40 m peale jõudnud, aga tee pilt ka teinekord väiksemaks.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5559
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:See propaganda täpsus las olla - ise ma arvan, et kui nad saavad 5000 m kõrguselt mittejuhitava pommiga tulemuse CEP 100 meetrit, on see meile just mitte kõige parem uudis. See tähendab analoogset täpsust kui maapealse tulejuhi poolt tellitud suurtükituli.
Hm, see on esimene kord, kus ma näen, kus Trumm kasutab CEPi juures ka pommi heitmise kõrgust. Seni on käinud mingi abstraktne häma tabamuste täpsusest meetrites.

Antud postitus on lihtsalt mitte-geodeetiline mõõtepunkt, mille järgi saab edaspidi diskussiooni dimensioonis hoida...
circular error probable (CEP) (also circular error probability or circle of equal probability is a measure of a weapon system's precision. It is defined as the radius of a circle, centered on the mean, whose boundary is expected to include the landing points of 50% of the rounds.[
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: GNSS navigatsioon, GPS, GLONASS ja erinevad täppisrelvad

Postitus Postitas EOD »

Suurest kõrgusest lollmoonaga pommitades vähendab täpsust ka tuule erinev suund ja kiirus erinevatel kõrgustel. Näiteks õhupallide lennusuunda juhitaksegi kõrguse muutmisega.
Teiseks erineb õhumasside liikumine ka sõltuvalt asukohast. Tallinnas on tavaline, et Iru ja Mustamäe korstnatest tulev suits levib täiesti erinevas suunas.
Piisavalt suurte pommide ja nõrgalt kaitstud sihtmärkide puhul on see küll väike lohutus. Pommi kahjustusraadius on siis suurem kui tabamisviga.
Zuslik
Liige
Postitusi: 516
Liitunud: 14 Mär, 2008 23:34
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas Zuslik »

Need pommid mille täpsus on kümnetes sentimeetrites peaks ikka laserjuhitavad olema. Esimese lahesõja ajal ameeriklased reklaamisid ise, et lastid 50x50cm ventilatsiooni avadest laserjuhitavate pommidega sisse ja juhtlaser oli lennuki enda peal.
Pole ennem venelastest seda videot tähele pannud https://www.youtube.com/watch?v=-WlqrkXImsk
Tahad joosta õpi kõigepealt käima !
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist