Kas hädakaitse ?

[kanakukk]

Tere
Teema ....kas ikka on hädakaitse?
Ise arvan, et mingil määral isegi on kuna isik juba näitas vahetu ründe näol tahet teha sulle kurja ja seejärel istus autosse ning siin jääb sulle sekundeid otsustada kas ta lõpetas ründe või soovib veel üle sõita ja lõpetada sinu piinad. Kuna prokurörile võib pärast öelda, et selgeltnägemisega ei tegele ja toimus rünne ja autosse isumisega polnud küll veel näha, et rünne on lõppenud.
Meil siin on nüüd aega seda läbi mõelda kas ka antud relvaomanikul...mine tea.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=79307666

"Relvaseadus" on relva kasutamise kohta üsna napisõnaline, märkides üksnes, et avalikus kohas tuleb teda kanda varjatult. Relva või relvataolise või muu relvana kasutatavana esemega ähvardamine avalikus kohas on karistatav, nagu ka relva käitlemise nõuete rikkumine (nt mittevarjatud kandmine). Teisalt, on selge, et turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks) on viimast tarvis varjust välja võtta. Kui relv välja võtta, siis see põhimõtteliselt on juba ähvardamine.

"Karistusseadustiku" (KARS) § 27 järgi on tegu õigusvastane, kui ta vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku [karistusseadustiku], muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

KARS § 28 järgi ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Kui mootorrattur tundis maha kukkumise tõttu valu, siis pandi tema vastu toime kuritegu (kehaline väärkohtlemine, KARS § 121, aga miks mitte ka avaliku korra raske rikkumine, vt KARS § 263) ja sellisel juhul oli igaühel juuresviibijatest kinnipidamisõigus. Nimelt, "Kriminaalmenetluse seadustiku" (KRMS) § 217 lg 4 järgi "kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks". Kusjuures, toimetamine ei tähenda seda, et toimetaja võib üksnes öelda, et "davai, lähme nüüd jaoskonda". Tallinna Ringkonnakohus on 24.09.2007 lahendis 1-04-202 leidnud, et KRMS § 217 lg 4 õiguse kasutamisel on lubatud vajadusel vabaduse võtmine, ähvardamine ja mõningane kehaline väärkohtlemine, kui see jääb proportsionaalsuse piiridesse (põhiseaduse §-st 11 tulenev nõue). Tähendab, KRMS § 217 lg 4 on selline eluline olukord, mis välistab teo õigusvastasuse KARS § 27 või § 28 järgi, kui tegu jääb proportsionaalsuse piiridesse.

Proportsionaalsuse põhimõte avatakse kolme tunnuse -- abinõu sobivus, vajalikkus ja mõõdukus -- abil. Ilmselgelt ebasobiva abinõu korral ei ole vaja kontrollida abinõu vajalikkust ja mõõdukust. Kui aga abinõu on sobiv, kuid pole vajalik, siis puudub vajadus kontrollida selle mõõdukust.

Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist.
Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust.

Soovi korral hilisöist lisalugemist: http://pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=16&p=11

Minu hinnangul jääb antud situatsioonis relvaga ähvardamine, kusjuures, maha suunatult, proportsionaalsuse piiridesse ega ole seega karistatav.

Aga nagu me kõik teame, siis näiteks ESMi leping tunnistati Riigikohtus Eesti Vabariigile vastuvõetavaks kohustuseks häältega 10 poolt ja 9 vastu. Niisiis, loteriid tasub mängida üksnes juhul, kui on väga õnnelik käsi.

[Kriku]

Jah, see on kinnipidamise, mitte hädakaitse teema. Hädakaitse seisund oli relvaga ähvardamise hetkeks lõppenud.

[Kriku]

Hädakaitse piiride ületamine relvastatud idika karistamisel on nüüd siis kohtusse jõudnud: https://www.postimees.ee/4300811/uusaas ... kohtu-ette

[Kriku]

Väidetav hädakaitsejuhtum lõppes süüdimõistva otsusega: https://parnu.postimees.ee/4501716/inte ... e]Prokurör Merry Tiituse sõnutsi tekkis tuttavate noormeeste vahel veebikeskkonnas vesteldes konflikt. Selle klaarimiseks leppisid nad kokku kohtumise Pärnu pargis. Enne kokkusaamist läks hilisem kannatanu koos sõpradega süüdimõistetu koju, Pärnu Tallinna maantee eramu hoovi.

Külaline püüdis tuttava rõivastest haarata. Too vastas seepeale kahe noahoobiga, põhjustades püsiva tervisekahjustuse.

Peale valu tekitasid noahoobid vigastatule lõikehaavad seljas ja küünarvarre ülaosas. Küünarvart tabanud hoop vigastas kodarluunärvi. See on pikaajaline tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud.

Noormees tunnistas tegu ja põhjendas seda enesekaitsega. Prokuröri sõnutsi ei saa relvitu inimese noaga löömist seaduse silmis aga enesekaitseks lugeda.

Kohus mõistis Kennethile raskete kehavigastuste tekitamise eest neli ja pool aastat vangistust. Lühimenetluse tõttu vähenes karistus kolme aastani. Seda ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane nelja aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime kuritegu ja täidab kohtu määratud kontrollinõudeid.

Kohus rahuldas kannatanu 115eurose tsiviilhagi. Riigituludesse peab süüdimõistetu maksma sunniraha, ekspertiisikulu ja riigi õigusabi eest kokku 1731 eurot.[/quote]Prokuröri väide on üldväitena jama, aga kõik sõltub tehioludest. Lühimenetluse valimine vihjab sellele, et teo asjaoludes ei ole vaidlust.

Eks sellest ole raske aru saada küll, kuidas noahoop selga võiks enesekaitse olla. Loo moraal: isegi olukordades, mis on tavapärase arusaama järgi ühemõttelised (mitu nn. vaenlast sinu territooriumil) ei tohi lahmida nagu juhtub.

[Kriku]

Loo uurimine alles algas, ajakirjanduse põhjal ei saa mingeid lõplikke järeldusi teha ja tõe selgitab välja kohus. Aga siiski, lugu on õpetlik: https://www.postimees.ee/4513656/report ... kralt-labi

Jutt siis Taavi Sõnajala poolt relva kasutamisest ööklubi "VS" ees Tallinnas.

Ajakirjanduses seni ilmunu põhjal tarvitati isiku kallal vägivalda, tal õnnestus oma auto juurde minna ja sealt seaduslik relv võtta. Järgnevalt sai üks nn. vastastest laskehaava kätte.

Kohtus hakatakse suure tõenäosusega vaidlema selle üle, kas hädakaitse seisund oli lasu hetkeks lõppenud. Ehk siis, kui ohver oli autosse taandunud, kas ta võinuks ka auto uksed sulgeda ja politsei kutsuda või ära sõita ja politsei kutsuda? Kas ta sooritas lasu enesekaitseks või pärast ründe lõppu kättemaksuks? Kui ta oleks kohe peksmise ajal relva haaranud ning tule avanud, siis oleks olukord teistsugune.

Loos on muidugi veel nüansse: on ka väidetud, et ta võis olla narkojoobes.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=82894951
https://www.postimees.ee/4512553/vahi-a ... arkojoobes

[vtl]

Loo uurimine alles algas, ajakirjanduse põhjal ei saa mingeid lõplikke järeldusi teha ja tõe selgitab välja kohus. Aga siiski, lugu on õpetlik...
Jutt siis Taavi Sõnajala poolt relva kasutamisest ööklubi "VS" ees Tallinnas...

Ma ei taha konkreetsest loo kohta midagi arvata, kuna tegu on a) avaliku elu tegelas(t)ega, kelle kohta on ühel ja teisel poolel oma eelarvamused olemas; b) ajakirjandus tegeleb aktiivselt juba mainekujundusega ühelt ja teiselt poolelt; c) selget infot tegelikult ei ole.

Aga niisama spekuleerides.
1) KUI tegelane sai auto juurde minna ja sealt relva võtta, vinnastada ning sihtida, siis tõenäoliselt oli selleks hetkeks hädakaitse seisund lõppenud ning tegu oli sisuliselt kättemaksuks tulistamisega;
2) Samas hädakaitse-olukorraks kvalifitseerub ka teisele isikute suhtes toimuva ründe tõrjumine. Ehk kui üks tüüp sai autosse jooksu, aga mahajäänud sõpru pekstakse baaris/ukse juures edasi, on täielik õigus võtta relv ja minna sõbrale appi;
3) Auto EI OLE relva hoiukoht ehk lohaka hoidmise tõttu riskib tüüp niikuinii relvaloast ilmajäämisega.

[Dr.Sci]

...
3) Auto EI OLE relva hoiukoht ehk lohaka hoidmise tõttu riskib tüüp niikuinii relvaloast ilmajäämisega.

Vaieldav. Pigem hoida autos korralikult ära panduna kui kanda avalikus kohas.

[Haljazme]

...
3) Auto EI OLE relva hoiukoht ehk lohaka hoidmise tõttu riskib tüüp niikuinii relvaloast ilmajäämisega.

Vaieldav. Pigem hoida autos korralikult ära panduna kui kanda avalikus kohas.

Mida siin vaielda on ? Autos ei ründa sind keegi, kui kanda, siis kaasas
Lisaks auto tõesti ei ole piisavalt kindel koht ...

[vtl]

...
3) Auto EI OLE relva hoiukoht ehk lohaka hoidmise tõttu riskib tüüp niikuinii relvaloast ilmajäämisega.

Vaieldav. Pigem hoida autos korralikult ära panduna kui kanda avalikus kohas.

Relvaseadus §45-46 sätestavad et relva tuleb hoida elukohas või määratud aadressil olevas hoiukohas, mis on PPA-s registreeritud. Auto sinna alla ei kvalifitseeru. Isegi ühe relva korral, mil relvakapp ei ole nõutav, ei saa rääkida "kohast, mis on kõrvalistele isikutele raskesti avastatav ja kättesaadav".

Järelikult on autos oleva relva näol tegu relva KANDMISEGA.

ReS §50 ütleb, et relva ja laskemoona tuleb kanda viisil, mis välistab selle kadumise või sattumise teise isiku valdussse. Arvestades seda, et autosse sissemurdmine võtab aega mõnikümmend sekundit, ei kvalifitseeru järelvalveta auto kuidagi neile tingimustele.

Me võime veel diskuteerida selle üle, kas relva autos hoidmine vastaks §54-55-le (relva ja laskemoona edasitoimetamine). Selleks peaks relv olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda selle kohest kasutuselevõttu ning ikkagi tuleb järgida §50 nõudeid.

[vtl]

Vaieldav. Pigem hoida autos korralikult ära panduna kui kanda avalikus kohas.

Ja oponeeriks viimasele väitele veel - kui ei soovi avalikus kohas relva kanda, siis pigem pane korralikult koju kappi (nagu seadus ette näeb), kui et jätad järelvalveta autosse. Mis sellest (turvalisuse otstarbel) soetatud relvast üldse kasu on, kui seda kaasas pole?

Praegune arutelu on hea näide selle kohta, et kui tüüp oleks ründe ajal kohe relva välja võtnud, oleks asi hädakaitse alla läinud. Aga kui tal oli aega autoni minna ja sellega tagasi minna, siis tekib juba kohtutagi hulgaliselt küsimusi.

[Kriku]

Praegune arutelu on hea näide selle kohta, et kui tüüp oleks ründe ajal kohe relva välja võtnud, oleks asi hädakaitse alla läinud. Aga kui tal oli aega autoni minna ja sellega tagasi minna, siis tekib juba kohtutagi hulgaliselt küsimusi.

Just täpselt. See tundub olevatki käesoleva loo kõige suurem iva. Kui relva kannate, siis kandke seda.

[Walter2]

Kui ööklubi kvalifitseerub avaliku kohana siis sinna relvaga ei minda, samuti ei tea ma kedagi kes antud kohas midagi ei tarbiks. Vahet pole kas relv on kaasas või autos - mõlematpidi pead kaine olema.

[Dr.Sci]

Kui ööklubi kvalifitseerub avaliku kohana siis sinna relvaga ei minda, samuti ei tea ma kedagi kes antud kohas midagi ei tarbiks. Vahet pole kas relv on kaasas või autos - mõlematpidi pead kaine olema.

Ei vaidle vastu. Ööklubisse relvaga ei minda ja ka seaduse järgi pole auto see koht kus relva hoida. Ehk siis jama on igatpidi kaelas, ka hädakaitsega ei tundu tegemist olevat - ainuke kergendav asjaolu ongi see et jättis relva esialgu (seadusvastaselt) varjule autosse, mitte ei kandnud avalikus kohas.
Kuid kui suudab ära tõestada et relv oli autos tühjakslaetud, lahtivõetud ja ära pakendatud viisil mis ei võimaldanud kohest kasutuselevõttu (defineerige "kohene kasutuselevõtt" ajalises määrangus) siis ehk ei saagi relvaseaduse rikkumise eest karistada, küll aga tahtlikus relvastatud rünnakus...

[Kriku]

Sündmuste kirjeldust lugedes äärmiselt ebatõenäoline.

RS rikkumisi on siin hulgem, aga isiku jaoks on kõige olulisem ikka see, mis kriminaalasjast saab. Kui ta pääseks sellest loost relvaloa kaotuse ja trahviga RS rikkumise eest, siis oleks pidu taevani.

[Walter2]

Kui ekspertiis mingi joobe tuvastab on jama majas.