Kas hädakaitse ?

[vtl]

Mina isiklikult ei oota huviga isegi mitte idika maha laskmist.

Ega minagi otseselt kellegi surma ei soovi, aga alljärgnev pealkiri oleks küll distiplineeriv:
Õhtuleht: "Püstolimaketiga vehkinud tüüp lasti maha, laskja mõisteti õigeks."

[Kriku]

Esimesel jõulupühal sai õnnetult surma Kloostri valla Ranna küla Odi talus elutsev Voldemar Breier, 24 a vana. Nõnda kirjutab 1932. aasta 28. detsembri Päewaleht.

Põgenedes kallaletungijate eest Breier läks varju kohaliku kaupluse omaniku Johanna Kuuskmanni korterisse. Breier tahtis hirmutada tagaajajaid Kuuskmanni jahipüssist. Püssiomanik tahtis takistada Breierit tema kavatsustes. Seejuures rüseluses püss läks lahti ja laeng surmas Breieri.

Koha pealt kuuleme juhtumi kohta järgmist: Breier viibis esimese jõulupüha õhtul Kiriku-Kõrtsi talus jõulupuul. Teel koju minnes Breierile kippusid kallale kolm kohalikku riiukukke, kes pikemat aega varitsesid Breieri väljumist talus. Mingisuguse vana viha pärast riiukuked tahtsid peksa Breierit. B. põgenes noormeeste eest kaupluse omaniku J. Kuuskmanni majja, mis asetses umbes 100 sammu eemal. Riiukuked jäid varitsema ka Kuuskmanni maja lähedusse. Breier tegi korraks katset väljuda, kuid riiukukkede kallaletung peletas Breieri uuesti Kuuskmanni majja.

Siis Breier haaras seinalt kaupmehe püssi ning tahtis sellega hirmutada maja läheduses varitsevaid riiukukkesid. Johanna Kuuskmann hakkas aga kartma, et Breier võib-olla surmab mõne varitseja ning tahtis võtta püssi Breieri käest. Tekkinud rüseluses laeng läks aga lahti ning tugev haavlilaeng tungis Breierile kõhtu. Haavlid purustasid ka Breieri reie tuiksoone.

Veerand tundi hiljem B. jäi meelemärkuseta olekusse tugeva verevoolu tagajärjel. Umbes tunni aja pärast saabus surm.

https://sobranna.postimees.ee/6483386/j ... 1530278500

Rahulikke jõule ja vana-aasta lõppu kõigile!

[Kriku]

Lasnamäel Mustakivi sillal inimest näkku tulistanud teetööline astus kohtu ette. Tema ohver jäi pimedaks.

Fotodel on hästi näha kohtualuse spetsiifiline oksad-laiali kõnnak. Mitte et see kuidagi asjasse puutuks, aga lihtsalt hea näide inimtüübist.

[AMvA]

Lasnamäel Mustakivi sillal inimest näkku tulistanud teetööline astus kohtu ette. Tema ohver jäi pimedaks.

Fotodel on hästi näha kohtualuse spetsiifiline oksad-laiali kõnnak. Mitte et see kuidagi asjasse puutuks, aga lihtsalt hea näide inimtüübist.

Suht madalalaubaline kah

[herman30]

Meil siin maal õeldakse et on apelsinid kaenlas kui tüüp niimoodi kõnnib.

[vtl]

Lasnamäel Mustakivi sillal inimest näkku tulistanud teetööline astus kohtu ette. Tema ohver jäi pimedaks.

Ma ei taha siin osapooli valida, kuna ajakirjanduses olev info on nagu ta on. Võimalik, et mõlemad tülis osalejad olid mölakad.

Aga kogu selles loos on mõned väga õpetlikud detailid, mis näitavad ära praegused relvakuritegude õigustmõistmise põhimõtted:

"Kaitsja Sadekov esitas kohtule taotluse üle kuulata Dmitri Udras, kes on tulirelvade ekspert ja laskeinstruktor. Kaitsja seisukohalt on Udrase kaasamine oluline selgitamaks teoreetiliselt eksperdina, kuidas relva käsitleda, kuidas füüsiliselt Lasnamäel eskaleerunud olukorras tulistada olnuks võimalik ning kuhu tulistaja sihtima pidanuks. Prokurör eksperdi kaasamist vajalikuks ei pidanud, tuues välja tõiga, et süüdistataval oli tulistamise hetkel kehtiv relvaluba ning ta oli läbinud selle saamiseks nii praktilise kui teoreetilise koolituse tulirelva käsitlemiseks."

/relvaloa koolitusel tuubitakse küll relvaseadust pähe, aga ei õpetata ilmtingimata seda, kuhu tulistaja suhtima pidanuks. Ehk tulirelva käsitlemise oskus ja reaalne hädakaitsesituatsiooni lahendamine on siiski kaks eri asja./

"Lisaks taotles kaitsja kohtult ohvri karistusregistri kaasamist kohtupidamisse, iseloomustamaks ohvrit ja tema võimalikku provotseerivat käitumist. Prokurör ei pidanud seda vajalikuks, sest ohvril ja süüdistataval puudus tulistamisele eelnevalt omavaheline tutvus ning tulistaja ei võinud olla teadlik ohvri kriminaalsest minevikust. "Kui isik on varem karistatud, kas see annab õiguse teda tulistada?" püstitas prokurör küsimuse. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust ning ohvri eelnevat karistusregistrit sellesse kohtupidamisse ei kaasata."

/seega vägivaldse mineviku ja kommentega ründaja on justkui puhas poiss, kuna rünnatav ei võinud tema minevikust teada???/
väljavõte 03.08.2018. Delfi artiklist:
"...Olemasolevatel andmetel lõi kannatanu kahtlustatavat oimu piirkonda, mille järel võttis kahtlustatav enda nimele registreeritud püstoli Glock ning tulistas õhku ja seejärel kannatanu suunas..."

[vtl]

Meil siin maal õeldakse et on apelsinid kaenlas kui tüüp niimoodi kõnnib.

Arbuusid siiski

[Kriku]

seega vägivaldse mineviku ja kommentega ründaja on justkui puhas poiss, kuna rünnatav ei võinud tema minevikust teada???

Probleem on. HK sõltub ikka eeskätt ründest, mitte ründajast, kuid mingi mõju ründaja isikul paratamatult ju on. Seda esiteks hinnangule ründe ohtlikkusele (eespool toodud näide relvaga lapsest) ja teiseks rünnatava hinnangule ründaja kavatsuste suhtes. Kohtuniku repliigi järgi mina saan aru, et tema lähtub vähemalt antud kaasuses ainult kummagi poole tegevusest.

Arbuusid siiski

Oleneb, kui kõrgel kaenla all

[TangoViktor]

Parandage mind kui ma eksin, aga kas igasugusele ründele ei peaks olema sarnases suuruses kaitse. A´la stiilis, et kui nagu antud juhul toimus ründe tõrje relvaga, siis tegelikuses on relva kasutamine siinkohal üleliigse jõu kasutamine, mis omakorda ületab hädakaitse piire. Aga samas kui põhjendada, et ta nägi relva ja üritas relva minult võtta, siis on jällegi relva kasutamine õigustatud hädakaitse eesmärgil.

[vtl]

Parandage mind kui ma eksin, aga kas igasugusele ründele ei peaks olema sarnases suuruses kaitse. A´la stiilis, et kui nagu antud juhul toimus ründe tõrje relvaga, siis tegelikuses on relva kasutamine siinkohal üleliigse jõu kasutamine, mis omakorda ületab hädakaitse piire. Aga samas kui põhjendada, et ta nägi relva ja üritas relva minult võtta, siis on jällegi relva kasutamine õigustatud hädakaitse eesmärgil.

Mida tähendab "ründele peaks olema samas suuruses kaitse"?
Et kui Sind torgitakse väikese, 10cm pikkuse noaga, siis pead kaitsma ennast sama pika noaga, pikk kokanuga on juba liiast?

Tegelikult defineeritakse hädakaitse piiride üleamist, kui seda teostatakse vahenditega, "mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele".
Ehk kui Sind loobitakse lumepalliga, siis ilmselt ei ole relvaga enese kaitsmine õigustatud. Aga füüsilise kallaletungiga võib olla asi teistsugune. Kui keegi, kes on sinust füüsiliselt ilmselgelt üle, tuleb sulle kallale, võib ta põhjustada eluohtlikke vigastusi (nt. koljuluumurd) ning lisaks võtta enda valdusesse ka sinu legaalse relva. Sellises olukorras võiks minu meelest relva kasutamine enese kaitseks olla igati õigustatud.

Antud juhtumi korral on kaks raskendavat asjaolu - esiteks ennast relvaga kaitsnud tüüp tulistas teist pähe. Seda käsitletakse õigusemõistmisel kui mittesäästvat ja otseselt inimese tapmisele suunatud tegevust. Torsosse tulistamine oleks ilmselt leebem tundunud.

Teiseks - tüüp tulistas vist 6 lasku ehk süüdistaja hinnangul ilmselgelt liiga palju. Samas võib hädakaitset teostada niikaua, kuniks rünne on kindlalt peatatud ja võib-olla peale esimest lasku rünne veel jätkus. Vaidlemist jätkub ilmselt.

[Kriku]

Kolmandaks on ta ise kõva kikkpoksija.

[vtl]

Kolmandaks on ta ise kõva kikkpoksija.

Nagu ma juba ise enne kirjutasin - ma ei taha valida siin pooli.

Aga antud juhtumi tähendus on laiem. Minumeelest EI OLE OKEI, kui mingi töll tuleb ja annab tänaval mulle heast peast molli. Ohver ju ei tea, kas ründaja tahtis ainult ühe "pai" teha või plaanis ta teist vaeseomaks koomasse peksta.

Kui kurikaelteni jõuaks sõnum, et tavakodanik võib ennast sellise rünnaku peale relvaga kaitsta, siis võib-olla mõeldaks kaks korda, enne kui tüli norima minnakse. Aga praegusel juhul võib juhtuda, et suurem süüdlane on üldse rünnatu - miks tal üldse tööpostil (tänaval, öisel ajal!) relv kaasas oli, tulistas liiga palju laske (mitu tohib?) ja valesse kohta (jah, on sul aega sihtida ja valida), ise veel kikkpoksija (miks ta relvakasutamise asemel hoopis vastu ei löönud?) ja kohtumaja koridoris käib ka imelikult agressiivselt, käed puusas

Aga ma ei taha kaitsta ühtegi konkreetset inimest siin, vaid pigem tavakodaniku õigust sihtotstarbeliseks relvakasutuseks, mis relvaloal kirjas ehk "enese ja vara kaitseks".

[Kriku]

Ei, muidugi ei ole okei, kui kellelegi tänaval molli antakse. Aga hädakaitse seisund ja selle piiride ületamine on ju kaks erinevat asja.

[vtl]

Ei, muidugi ei ole okei, kui kellelegi tänaval molli antakse. Aga hädakaitse seisund ja selle piiride ületamine on ju kaks erinevat asja.

Kui võõras agressiivne mees peaks tulema ja tänaval näkku lööma, siis mis peaks olema selline hädakaitse, mis piire ei ületa?

Ma ei ole täiskasvanueas kunagi kakelnud, ausalt öeldes ma ei teagi, kuidas peaks ennast sel juhul kaitsma, viimased rüselemised pärinesid põhikooli ajast ja ka siis ei olnud initsiaator mina. Ma pole täna sellises füüsilises vormiski, et vastu hakata tänavakaklust valdavale kriminaalile.

Gaas? Ebakindel ja ei pruugi mõjuda narkojoobes tüübile.
Nuga? Eeldab lähikontakti ja ka sellega võib teise inimese ära tappa.

Ok, Sa räägid, et "ta (laskja) oli ise kõva kikkpoksija". Parafraseerides prokuröri, osapooltel puudus eelnev omavaheline tutvus, ehk kust pidi lööja teadma, kas rünnatav suudab ennast kaitsta või kukub esimese löögi peale maha?

[Kriku]

Ei, muidugi ei ole okei, kui kellelegi tänaval molli antakse. Aga hädakaitse seisund ja selle piiride ületamine on ju kaks erinevat asja.

Kui võõras agressiivne mees peaks tulema ja tänaval näkku lööma, siis mis peaks olema selline hädakaitse, mis piire ei ületa?

Tulirelva kasutamine võib piiridesse mahtuda, olenevalt olukorrast. Aga nagu sa isegi märkisid, võib seda mitmel eri moel teha.

Ok, Sa räägid, et "ta (laskja) oli ise kõva kikkpoksija". Parafraseerides prokuröri, osapooltel puudus eelnev omavaheline tutvus, ehk kust pidi lööja teadma, kas rünnatav suudab ennast kaitsta või kukub esimese löögi peale maha?

Ma ei saa aru, kuidas see asjasse peaks puutuma, mida lööja teadis. Küsimus on, kas kohtualune oli võimeline ennast adekvaatselt kaitsma tulirelva kasutamata?