Kas hädakaitse ?

[mx77]

arvestades eesti kohtute õiguspraktikat saab relva kasutamisel enesekaitseks olla vaid üks eesmärk - ründaja tapmine, soovitavalt ühe tabamusega, iga muu lõpuga lahendus on rünnatavale reegline väga ebameeldivate tagajärgedega.

Loll jutt suhu tagasi! Kuivõrd kohtuotsused on avalikud ja saadaval, siis palun lugupeetaval tuua loend kriminaalasjadest kus enesekaitset teostanud isik on süüdi mõistetud seetõttu, et ründaja jäi ellu vms. Eesti kohtupraktika ei ole enesekaitsjate suhtes vaenulik ja kui keegi väidab vastupidist, siis palun tuua konkreetsed kontrollitavad näited.

eesti kohtuotsused on avalikud küll, kuid sealt midagi otsida on pain in the ass (ei tea, kas meelega selliseks tehtud). aga neid keisse on siin ikka olnud, kus enesekaitseks relva kasutanu on sattunud kannataja rollist süüdimõistetu rolli. esimesena tuleb meelde see kaubamaja ristmiku juhtum.

[mx77]

Nii et ka isand mx on veendumusel, et enesekaitse mõte on sihilik tapmine?

ei, ei ole veendunud. enesekaitse eesmärk on ründe tõrjumine.
aga kui su koju tunginud noaga vehkinud narkar hiljem kohtus väidab, et tuli su juurde soola küsima ja vastutasusks tahtis sulle jupi vorsti noaga lõigata, siis oled sina jamas. eriti arvestades, et eesti kohus järgib väga pingsalt §28 lõige (2) sisu:
(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

Kui meil oleks mõni USA kodu puutumatuse paragrahviga sarnane seaduspügal ei oleks probleemi.

[alban]

eesti kohtuotsused on avalikud küll, kuid sealt midagi otsida on pain in the ass (ei tea, kas meelega selliseks tehtud). aga neid keisse on siin ikka olnud, kus enesekaitseks relva kasutanu on sattunud kannataja rollist süüdimõistetu rolli. esimesena tuleb meelde see kaubamaja ristmiku juhtum.

See kaubamaja ristmiku juhtum oli see kus üliagar abipolitseinik andis tina teda rünnanud taskuvargale (selle eest ta karistada minu mäeltamist mööda ei saanud), pani seejärel jooksu ja siis tulistas teda takistada püüdnud ilmsüütut turvameest (kes ei saanud aru kes on hea ja kes on paha), mille järel turvamees jäi invaliidiks ja selle eest mõisteti see abipolitseinik süüdi. Seega väide, et enesekaitseks relva tarvitanud mõistetakse selle eest süüdi, on jama. Süüdi mõisteti mees selle eest, et ta ei tegutsenud hädakaitses kui ta inimest (antud juhul süütut turvameest) tulistas.

[alban]

Kui meil oleks mõni USA kodu puutumatuse paragrahviga sarnane seaduspügal ei oleks probleemi.

Tutvu kehtiva kohtupraktikaga. Loe läbi terve otsus aga pööra erilist tähelepanu punktidele 14 jj, sealt saad ka vastuse oma kodu puutumatuse küsimusele.

http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,1,69,1 ... -1-1-17-04

Seadus ja kohtupraktika teevad hädakaitse piirid suhteliselt hästi selgeks. Ei ole vaja muretseda, et tegu on hämara alaga ja niikuinii jääd süüdi, ei jää kui korrektselt tegutsed. Süüdi jäävad need kes väljuvad hädakaitse piiridest ja muutuvad ise ründajaks.

[ants431]

...........................
Seadus ja kohtupraktika teevad hädakaitse piirid suhteliselt hästi selgeks. Ei ole vaja muretseda, et tegu on hämara alaga ja niikuinii jääd süüdi, ei jää kui korrektselt tegutsed. Süüdi jäävad need kes väljuvad hädakaitse piiridest ja muutuvad ise ründajaks.

Need piirid on juba seaduses kirjutatud ebamõistlikud või segased.
Ohvril ei pea olema selgeltnägija võimeid, et ründaja ründe ulatust täpselt ette näha. Oletame, et füüsiliselt tugev aga ilma relvata röövel nõuab
ohvrilt rahakotti. Kui ohver teda läbi tasku peidetud relvaga surnuks tulistab siis kuidas kohus otsustab?
Kas tohib surnuks tulistada isikut kes ei tahagi tappa vaid ainult korralikult peksa anda?

[alban]

...........................
Seadus ja kohtupraktika teevad hädakaitse piirid suhteliselt hästi selgeks. Ei ole vaja muretseda, et tegu on hämara alaga ja niikuinii jääd süüdi, ei jää kui korrektselt tegutsed. Süüdi jäävad need kes väljuvad hädakaitse piiridest ja muutuvad ise ründajaks.

Need piirid on juba seaduses kirjutatud ebamõistlikud või segased.
Ohvril ei pea olema selgeltnägija võimeid, et ründaja ründe ulatust täpselt ette näha. Oletame, et füüsiliselt tugev aga ilma relvata röövel nõuab
ohvrilt rahakotti. Kui ohver teda läbi tasku peidetud relvaga surnuks tulistab siis kuidas kohus otsustab?
Kas tohib surnuks tulistada isikut kes ei tahagi tappa vaid ainult korralikult peksa anda?

Kui sinult nõutakse rahakotti, siis ei tohi sa nõudjat läbi tasku surnuks lasta (millest üldse see kihk inimesi tappa?).

Kui keegi ähvardab sind vägivallaga, siis tõmba relv välja ja vasta, et sa kaitsed ennast. Kui ta ikka üritab sind rünnata, siis pead hoiatuslasu tegema. Kui ta sellele ei reageeri, siis võid pihta lasta (eelistatult mittefataalselt).

Kui keegi tuleb selja tagant ja paneb sulle tou ära ja sa suudad reageerida ja relva kasutada, siis võid kohe pihta lasta. Kõik sõltub konkreetse hetke asjaoludest ja praegu musvalget käitumisjuhist on raske anda.

Reeglid mida enesekaitse juures peab järgima on sellised:

-kaitsevahend peaks olema suhteliselt sarnane ründevahendile. See ei tähenda, et kui ründaja vehib rusikatega, siis sa relva kasutada ei tohi aga teatud juhtudel on jällegi relva kasutamine liialdus sellises olukorras;
- rünne peab olema vahetu ja oht reaalne. Kui naabrimees räuskab oma aias ning lubab su maha tappa ja sina oma maja aknast ta maha lased, siis pannakse sind tapmise eest kinni. Kui naabrimees tungib su tuppa ja vehib seal kaika/panni/kirka või muu ründevahendiga ja lubab su ära tappa, siis on tema tulistamine enesekaitseks lubatud;
- kaitsetegevus peab lõppema kohe kui rünne on lõppenud. See tähendab seda, et kui sind ründas kaikaga narkomaan, sa said kaika tema käest kätte ja narkomaan on selili maas, siis talle enam pähe tulistada ei tohi. See on jällegi tapmine, sest rünne oli selleks hetkeks lõppenud.

Minu soovitus on tulirelva kasutamist vältida nii palju kui võimalik. Kui adrenaliin on laes, siis võib olukord väga kergesti käest ära minna ja kaitsjast saab ründaja (see kaubamaja ristmiku juhtum) ning see toob kaasa kardetud negatiivsed tagajärjed. Seega proovi ründaja kahjutuks teha muude vahenditega ja alles viimases hädas kasuta relva.

[Lemet]

-kaitsevahend peaks olema suhteliselt sarnane ründevahendile. See ei tähenda, et kui ründaja vehib rusikatega, siis sa relva kasutada ei tohi aga teatud juhtudel on jällegi relva kasutamine liialdus sellises olukorras;

Ja siinkohal tuleb nimelt mängu relva kaliiber. Väikese kaliibriga relvaga pead sa sellise tegelase ellimineerimiseks minema ilmselgelt tapmise peale. Mis on hädakaitse piiride ületamine. Suurema kaliibriga relvast piisab lihtsalt tabamusest jäsemetesse, et seltsimees maha panna. Mis ilmselgelt on tulistaja jaoks väiksema riskiga letaalse lõpplahenduse suhtes. Minu arust loogiline.

[ants431]

Kui sinult nõutakse rahakotti, siis ei tohi sa nõudjat läbi tasku surnuks lasta (millest üldse see kihk inimesi tappa?).

Ants: Kas peab rahakoti vabatahtlikult loovutama?

Kui keegi ähvardab sind vägivallaga, siis tõmba relv välja ja vasta, et sa kaitsed ennast. Kui ta ikka üritab sind rünnata, siis pead hoiatuslasu tegema. Kui ta sellele ei reageeri, siis võid pihta lasta (eelistatult mittefataalselt).

Ants: See võrdub vabatahtlikult relva andmisega ründajale. Ründaja on ju füüsiliselt tugevam ja kiirem.

Kui keegi tuleb selja tagant ja paneb sulle tou ära ja sa suudad reageerida ja relva kasutada, siis võid kohe pihta lasta. Kõik sõltub konkreetse hetke asjaoludest ja praegu musvalget käitumisjuhist on raske anda.
Ants: Just nimelt, mustvalgelt on kerge juhiseid anda sellistele olukordadele mida praktikas ei esine.

Reeglid mida enesekaitse juures peab järgima on sellised:

-kaitsevahend peaks olema suhteliselt sarnane ründevahendile. See ei tähenda, et kui ründaja vehib rusikatega, siis sa relva kasutada ei tohi aga teatud juhtudel on jällegi relva kasutamine liialdus sellises olukorras;
- rünne peab olema vahetu ja oht reaalne. Kui naabrimees räuskab oma aias ning lubab su maha tappa ja sina oma maja aknast ta maha lased, siis pannakse sind tapmise eest kinni.

Ants: Nõus, et sellisel juhul tuleks laskja kinni panna kui räuskab omas aias. Aga kuidas on siis kui tuleb minu aeda minu nina alla ja vehib karusikaga minu nina suunas? Maha tappa ei lubagi vaid ainult mõned luud tahab puruks lüüa ja siniseid plekke ka tekitada?

Kui naabrimees tungib su tuppa ja vehib seal kaika/panni/kirka või muu ründevahendiga ja lubab su ära tappa, siis on tema tulistamine enesekaitseks lubatud;
Ants: Kui aga surnuks ei lase siis pärast kohtus seletab, et tahtis ainult rääkida.

- kaitsetegevus peab lõppema kohe kui rünne on lõppenud. See tähendab seda, et kui sind ründas kaikaga narkomaan, sa said kaika tema käest kätte ja narkomaan on selili maas, siis talle enam pähe tulistada ei tohi. See on jällegi tapmine, sest rünne oli selleks hetkeks lõppenud.

Ants: Nõus. Aga nii ilmsed näited ei aita probleemi lahendada.

Minu soovitus on tulirelva kasutamist vältida nii palju kui võimalik.

Ants: Loomulikult. Eeldan, et enamus ei tahagi tulirelva kasutada.

Kui adrenaliin on laes, siis võib olukord väga kergesti käest ära minna ja kaitsjast saab ründaja (see kaubamaja ristmiku juhtum) ning see toob kaasa kardetud negatiivsed tagajärjed. Seega proovi ründaja kahjutuks teha muude vahenditega ja alles viimases hädas kasuta relva.

Ants: Kas ründaja jääb passiivselt ootama kuni muid nõrgemaid vahendeid proovitakse?

[wolfgang]

Kätte on kole raske pihta saada ja jalas jookseb suur arter, mille läbi laskmine lõpeb surmaga üsna tihti ning, kui pole mahti sihtida siis ka keerukas tabada. Ikka kere peaks olema, kuhu lasta, et kindla peale välja minna. Loogiline oleks, et teed nii mitu pauku, kui silmnähtavalt mõjuma hakkab ja rünne lõpeb, ent kardetavasti lendab lastava lusikas nurka selle peale. Ja tõenäoliselt lähed kinni niiviisi teinuna, kuna prokuratuuri laua taga istudes võib tunduda, et ühest laksust oleks piisanud küll.
Samas hädakaitse seaduse kõvem leevendamine võib kaasa tooma hakata nt. pahaaimatult talusse vett küsima läinud matkasellide hukkumisi või trossi küsima tulnud, metsas kinni jäänud, automobilistide surmasid.

[alban]

Samas hädakaitse seaduse kõvem leevendamine võib kaasa tooma hakata nt. pahaaimatult talusse vett küsima läinud matkasellide hukkumisi või trossi küsima tulnud, metsas kinni jäänud, automobilistide surmasid.

See võtab ilusti kogu jutu moraali kokku ja kirjutan siia kahe käega alla!

[alban]

Aga Antsule: Üldjuhul kannatanutega konflikt areneb sõnavahetusest füüsilise vägivallani. Seega üldjuhul on relvaomanikul aega ja võimalust olukorras orienteeruda ja võimalikku ründajat korrale kutsuda viitega enesekaitsele. Juhtumid kus toimub ootamatu rünne ja sul ei ole muid võimalusi enesekaitseks või olukorra lahendamiseks, kui ainult relva kasutamine, on väga harvad.

Seega kainet ja rahulikku meelt.

[ants431]

Samas hädakaitse seaduse kõvem leevendamine võib kaasa tooma hakata nt. pahaaimatult talusse vett küsima läinud matkasellide hukkumisi või trossi küsima tulnud, metsas kinni jäänud, automobilistide surmasid.

See võtab ilusti kogu jutu moraali kokku ja kirjutan siia kahe käega alla!

Ants. Kahjuks on ka see õige. Järelikult peab väga hoolikalt kaaluma kellele võib anda relva luba. Pealegi on veel selline tegur nagu alkohol. Tõmmatakse nina täis ja siis on vaja ka vägevat meest mängida.
Tegelikult peaks kõigile tsiviil käibes olevatele relvadele olema külge ehitatud ja pitseeritud foto kaamera mis pildistab automaatselt juba päästiku puudutamisel ja ka lasu hetkel. Aitab hiljem tegelikku olukorda selgitada.

[Hydrazine]

Tegelikult peaks kõigile tsiviil käibes olevatele relvadele olema külge ehitatud ja pitseeritud foto kaamera mis pildistab automaatselt juba päästiku puudutamisel ja ka lasu hetkel. Aitab hiljem tegelikku olukorda selgitada.

Minuarust jama mõte, igasugune kaamera on lihtsasti lollitatav aga samas lisab mingile kontingengile eksitavat pseudo-turvatunnet. Relv olgu ikka nii nagu ta on, küll aga peaks tegema rohkem teavitustööd, et misasi on relv, millised võivad olla selle kasutamise tagajärjed, mis on hädakaitse, mis on hädaseisund jne. Kui kahe kõrva vahel tuul ulub, siis ei päästa süütut elu ka see kaamera. Vastavat haritusastet oleks pigem vaja inimkonna hulgas tõsta.

[ahtik]

koolitust jah vaja. relvaomanikule peaks tiiru külastamise kohustuslikuks tegema.

[ants431]

Tegelikult peaks kõigile tsiviil käibes olevatele relvadele olema külge ehitatud ja pitseeritud foto kaamera mis pildistab automaatselt juba päästiku puudutamisel ja ka lasu hetkel. Aitab hiljem tegelikku olukorda selgitada.

Minuarust jama mõte, igasugune kaamera on lihtsasti lollitatav aga samas lisab mingile kontingengile eksitavat pseudo-turvatunnet. Relv olgu ikka nii nagu ta on, küll aga peaks tegema rohkem teavitustööd, et misasi on relv, millised võivad olla selle kasutamise tagajärjed, mis on hädakaitse, mis on hädaseisund jne. Kui kahe kõrva vahel tuul ulub, siis ei päästa süütut elu ka see kaamera. Vastavat haritusastet oleks pigem vaja inimkonna hulgas tõsta.

Lasu hetkel tehtud pilt on hea asitõend tõe selgitamiseks ja jahutab maha maha mõlema poole emotsioone. Raskendab tunduvalt laus valetamist.