TangoViktor kirjutas:Parandage mind kui ma eksin, aga kas igasugusele ründele ei peaks olema sarnases suuruses kaitse. A´la stiilis, et kui nagu antud juhul toimus ründe tõrje relvaga, siis tegelikuses on relva kasutamine siinkohal üleliigse jõu kasutamine, mis omakorda ületab hädakaitse piire. Aga samas kui põhjendada, et ta nägi relva ja üritas relva minult võtta, siis on jällegi relva kasutamine õigustatud hädakaitse eesmärgil.
Mida tähendab "ründele peaks olema samas suuruses kaitse"?
Et kui Sind torgitakse väikese, 10cm pikkuse noaga, siis pead kaitsma ennast sama pika noaga, pikk kokanuga on juba liiast?
Tegelikult defineeritakse hädakaitse piiride üleamist, kui seda teostatakse vahenditega, "mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele".
Ehk kui Sind loobitakse lumepalliga, siis ilmselt ei ole relvaga enese kaitsmine õigustatud. Aga füüsilise kallaletungiga võib olla asi teistsugune. Kui keegi, kes on sinust füüsiliselt ilmselgelt üle, tuleb sulle kallale, võib ta põhjustada eluohtlikke vigastusi (nt. koljuluumurd) ning lisaks võtta enda valdusesse ka sinu legaalse relva. Sellises olukorras võiks minu meelest relva kasutamine enese kaitseks olla igati õigustatud.
Antud juhtumi korral on kaks raskendavat asjaolu - esiteks ennast relvaga kaitsnud tüüp tulistas teist pähe. Seda käsitletakse õigusemõistmisel kui mittesäästvat ja otseselt inimese tapmisele suunatud tegevust. Torsosse tulistamine oleks ilmselt leebem tundunud.
Teiseks - tüüp tulistas vist 6 lasku ehk süüdistaja hinnangul ilmselgelt liiga palju. Samas võib hädakaitset teostada niikaua, kuniks rünne on kindlalt peatatud ja võib-olla peale esimest lasku rünne veel jätkus. Vaidlemist jätkub ilmselt.