Kas hädakaitse ?

[Baer]

Manurhin ennist väitis, et süüdi võib olla hoopis keegi saamatu riigiametnik. Sõdurite asemel võib järgmisel korral olla täiesti kõrvaline isik,oleks võinud ka sel korral olla. Mingi saamatu ametniku tegemata töö ometi seda tegelast vastutamast ei päästa.

[mutionu]

Kui teema pealkirja vaadata siis võiks, minu arust, selle teema kinni panna.
Sellele, misasi on hädakaitse, annavad vastuse erinevad kohtulahendid.
Foorumlane alban oli vist tegev juriidikas. Võibolla on tal aega leida mõned lingid, mis juhatavad vastavasisuliste materjalideni.

Kui pealkirja vaadata nö "diagonaalis" siis saab arutada erinevate olukordade üle, mis kah ... on suht mõtetu tegevus. Paljud meist ikka on, rahuajal, teist osapoolt vaadanud üle sihiku.

[surm]

Hakata veel ähvardama peale arusaamist kellega on tegu on ikka ääretu nahaalsus. Ma tunneks ennast palju kindlamalt kui sellised õppused minu ümbruses/maal toimuks.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Te olete sellest (suht nõmedast) keissist siin juba kaks ja pool teemalehekülge täis sodinud..

Samas minu arvates on antud keiss jumala lihtne - "päevakangelasest" maaka närvikava eripära ilmselt tõesti ei vasta relvaomamise (loe: psühhiaatri kontrolli läbimise) kriteeriumidele.. lihtsalt kogu tema käitumine selles nõmedas konfliktis (ja peale seda) vihjab ju selgelt mingile psüühilist laadi käitumis(-suhtlemis?)alasele hälbele

Muidugi üks teine variant on veel ka - maakas oli hilisõhtusel ajal lihtsalt kivasti purjus.. mis mõnevõrra seletaks sellist ebaadekvaatset relvaga kõvatamist (aga loomulikult ei vabanda).

[Walter2]

Muidugi üks teine variant on veel ka - maakas oli hilisõhtusel ajal lihtsalt kivasti purjus.. mis mõnevõrra seletaks sellist ebaadekvaatset relvaga kõvatamist

No see oleks ju kohe krim. asi ja relvad-load preffi hoiule ning ilmselt ka artiklis ära mainitud. Ilmselgelt ei viibinud ajakirjanik ise sündmuse toimumise ajal kohapeal ning need tagantjärgi vorbitud üllitised suuresti "külanaiste info" põhjal ei pretendeeri küll mingile tõele, sisaldades kindlasti ka kontekstist väljarebitud asjaosaliste lauseid.

[iFly]

Seesinane keiss on õpetlik näide sellest, kuidas külaonu paarikümmet sekundit pimedas pusimist ei jaksa targad mehed paari päevagagi ära lahata

Mina elan kah maal ja katsun sihukesi asju vältida. Naine on mul õnneks hea unega

[Kriku]

Ma tsiteeriks teema l6petuseks yhe akf-i postitust, mis mitu lehekylge tagasi teenimatult t2helepanuta j2eti.

Muidugi ei ole ka korrektselt t2histatud eramaal suvalise inimese suunas relvaga vehkimine 6igustatud, aga siin on v2ga kahtlane, kas tegevus yldse toimuski eravalduses.

Noh, ma ei tea.
Eramaa, eraomandus, relvadega inimesed, politsei olemasolu null.
Ma loen siit küll välja hoiatuse, mis on, minu arvates, õigustatud.
Eraomand on ikkagi eraomand.

Tsk-tsk-tsk. Artiklis ei ole tegelikult kuskil sõnu "eramaa" või "eraomandus". Sportilikust huvist veetsin praegu 10min google, google streetview' ja maaameti kaardiga ning arvan et leidsin üles nii peremehe, tema talu kui ka koha, kus artikli pildi järgi see veoauto seisis ning mulle tundub et tegu oli kas avaliku teega või siis hoopis teisel pool seda avalikku teed oleva kinnistuga. Google ütleb lisaks ka veel, et peremehel olla ennegi relvadega seotud probleeme olnud. Leitud nimed jätan praegu enda teada, igaks juhuks arvestan variandiga et ehk eksisin ja ei taha kellelegi varju heita, aga see kõik ei pruugi olla päris nii lihtne, et kohusetundlik peremees käis tukiga oma õuest ulakaid sõdureid peletamas.

[EOD]

Ehk kokkuvõtlikult - relv ei ole vehkimiseks, vaid reaalse ja äärmusliku vajaduse korral sihipäraseks kasutamiseks.
Ja kasutada tuleb relva sel juhul nii, et kohtus räägiks vaid kasutaja. Retsid on kahjuks reeglina oma kodu kaitsjast juriidikas pädevamad ja oskavad situatsiooni kohtus serveerida endale soodsas valguses.
Konkreetsel juhul kahjuks taluperemehe tegevus ei vastanud antud kriteeriumitele üheski punktis.
Omavalitsuse ametnike tegematajätmised loomulikult suurendasid võimalikku ohtu.

[Fucs]

Vägagi tuttav koht ja kohalike seas tuntud tegelased.

ViruAction.png (1.11 MiB) Vaadatud 4422 korda

Kahjuks pole teada, millises konkreetses maastikupunktis härra meie kaitseväelased "teolt tabas"....

Seal selles "reageerimisjuhtumis" ei ole midagi üllatavat, teades kodanike käitumismalle, hoiakuid ja iseärasusi.
http://www.ohtuleht.ee/417881/laane-vir ... kust-tahes


Aga see seletab ainult seda, miks keegi ühte või teistpidi reageeris ja mida ütles, ehk siis tagajärgi.
Kui põhjuseid otsida, siis tuleks veeretada üks kivi ka ilmselt teavitajate kapsaaeda.

Seal on olemas m.h. ka MTÜ Varangu Külaselts (reg.kood 80204320), kelle FB lehelt nt. teadet ei leia.

Haljala VV kodulehel on selline ülinapisõnaline ümmargune teade:

Eesti kaitsevägi teavitab 1. jalaväebrigaadi allüksuse harjutusest Haljala valla ja Vihula valla territooriumitel vahemikus 27-30.03 2017.

http://haljala.kovtp.ee/uudised-ja-teat ... _count%3D1

Taede on üles pandud ca 26 või isegi alles 27 märtsil...

Haljala VV FB lehel teadet ei ole.
https://www.facebook.com/Haljalavald/po ... 4553574988

valla leht "Haljala Valla Sõnumid" ilmub 1 kord kuus (11 x aastas, üks kuu, tavaliselt juulis, ei ilmu), kuu lõpus (kuu viimastel päevadel - veebiversioon ilmus nt. 30.03.2017; enne seda jaanuari oma 31.01 ja veebruari oma 27.02). Huvitav, mis kuupäeval EKV KOV-i siis teavitas ja mis kuupäeval leht trükki anti?


Vihula VV veebilehelt aga ei õnnestu seda teadet üldse kuidagi leida
http://www.vihula.ee/uudised-ja-teated

Vihula vallal puudub ka nt. FB leht.

valla leht "Vihula valla leht" ilmub samuti kord kuus ja analoogselt Haljalaga kuu lõpus (märtsi veebiversioon ilmus 29.03 ja vähemalt 20.03 uudised on lehte jõudnud).

****

Hea küll, see selleks.
Samas sa võid ju võimelda ennast oma kodulehtede, vheissbuukide ja vallalehtedega ogaraks, aga arvestama peab alati, et sellele vaatamata ei jõua teave alati kõikide elanikeni, kui just personaalset teavitust ei toimu. Et igasuguseid selliseid ja teistsuguseid olukordi ennetada või ära hoida, selleks teeks ettepaneku, et EKV võiks (kasvõi kaasates EKL kohalikke liikmeid) vähemalt päev-kaks ENNE õppuseid panna õppuste alal ja/või välispiiril nt. teede ristmikele väikesed infotahvlid teatega "Kaitseväe õppuste ala" koos kuupäevadega. Umbes sellised, nagu pannakse Kevadtormi ajal ristmikele üksuste paiknemise viidad - lihtne vineertahvel puidust vaiaga vms.
Pärast õppuseid korjatakse jälle viidad kokku ja asi vask.


****

Mis puudutab seadusandlust (mitte relvaseadust), siis eramaal viibimise sätestab alates 2015 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §32 ja edasi..

§32

(1) Teise isiku omandis oleval maatükil (edaspidi võõras maatükk) võib viibida üksnes omaniku loal.

(2) Luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest.

(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loa olemasolu ei eeldata mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimise puhul.

(3) Võõral maatükil viibides tuleb järgida seaduses sätestatud piiranguid ja maatüki omaniku õiguspäraseid nõudeid ning võimalikult suures ulatuses vähendada keskkonnahäiringute teket.

(4) Võõral maatükil viibides tuleb arvestada maatüki omaniku huve, eelkõige vältida omandi kahjustamist ja kodurahu häirimist.

§35

(2) Luba telkimiseks või muuks püsivamaks peatumiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe telkimist või muud püsivamat peatumist piirata, või kui tahe piirata viibimist ei ilmne muudest asjaoludest. Loa olemasolu ei eeldata kauemaks kui ööpäevaks.

(3) Telkimise ja muu püsivama viibimise korral selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb hoiduda väljapoole elumaja arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Avatud maastikul tuleb hoiduda elumajast vähemalt 150 meetri kaugusele.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid

3.1. Erinevalt enne KeÜS jõustumist kehtinud AÕS regulatsioonist, mis keelas viibida piiramata ja tähistamata kinnisasjal omaniku otsese loata päikeseloojangust päikesetõusuni, ei ole KeÜS regulatsiooni kohaselt võõral maatükil viibimine keelatud ka öisel ajal. Looduses viibija peab silmas pidama, et öisel ajal on maaomaniku kodurahu häirimise oht tavapärasest suurem, mistõttu tuleb tal oma käitumist vastavalt kohandada.

3.2. Maatüki piiramine ja tähistamine on maatükil viibimise keeluna arvestatav vaid juhul, kui sellest on selgelt aru saada, et omanik soovib võõraste maal viibimist piirata. Selget viibimiskeeldu ei saa välja lugeda näiteks lihtsast karjatarast, vanast lagunenud aiast või piirikivist.

3.3. Vaieldav on see, kuidas mõista laialdaselt kasutusel olevaid silte kirjaga „Eramaa”, „Eravaldus” või „X talu maa” – kas lihtsalt teavitusena selle kohta, et jõutud on eraõigusliku isiku maale või keeluna maal viibimiseks? Silte tuleks tõlgendada keskmise mõistliku inimese arusaamast lähtuvalt. Omaniku tahe võib selguda väljapandud sildi asukohast või muudest asjaoludest. Näiteks kui kaardil või maastikul tähistatud avalik jooksu- või matkarada jätkub ka „Eramaa” sildiga märgistatud alale, võib matkaja või sportija silti mõista lihtsalt teatena selle kohta, et edaspidi tuleks olla tähelepanelik ja hoolikas eraomaniku õiguste austamiseks. Olenevalt märgi asukohast ja kujundusest võib sama kirjaga sildist aga välja lugeda ka omaniku selge tahte tema maal lubatud tegevuste piiramiseks või võõraste maal viibimise täielikuks keelamiseks.

Vaidluste vältimiseks tuleks täielikku viibimiskeeldu väljendada võimalikult selgelt. See ei tähenda, et sildi toon peaks olema agressiivne ja ähvardav. Selgeks keelutähiseks on aga näiteks silt kirjaga „X talu maa. Võõrastel viibimine keelatud”, keelumärgi kujundusega silt „Eramaa” või maatükki piirav inimeste liikumise takistamise otstarbel rajatud aed või tara. Silmas tasub pidada ka seda, et liiklusseaduse kohased keelumärgid „Sõidu keeld” ja „Sissesõidu keeld” keelavad üksnes sõidukite liikumise, kuid ei laiene jalakäijatele. Maaomanik võib sildile lisada ka telefoninumbri, millele helistades saaks looduses viibija maaomaniku tahte välja selgitada ja vajadusel soovitud tegevusteks luba küsida.

3.4. Omanik võib piirdeid ja tähiseid paigaldada oma äranägemisel, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel võõraste maatükil viibimise talumise kohustus (nt veekogude äärsel kallasrajal). Tähiste puhul tuleb aga arvestada, et need oleksid paigutatud piisava tihedusega, kuna vastasel juhul ei saa maatükile saabujale ette heita sildi mittemärkamist ning viibimisloa olemasolu eeldamist.

3.5. Keeld maatükil viibimiseks võib olla ka tingimuslik, nt võib eraisik küll lubada enda metsas liikumist, kuid mitte seal marjade või seente korjamist (loodussaaduste kogumise kohta vt täpsemalt KeÜS § 34 kommentaari). Ka võib omanik keelata maatükil liikumise näiteks ratsa või koos koeraga.

3.6. Piiramata või keelumärgiga tähistamata maatükil viibimist võib omanik alati keelata ka ühekordse tahteavaldusega. Kuna sellisel juhul on maatükile saabuja olnud heauskne ning lähtunud seaduslikust eeldusest omaniku loa olemasolu kohta, ei ole omanikul mingit põhjust talle etteheiteid teha. Küll aga on omanikul õigus teada anda oma tahtest maal viibimist sedapuhku keelata ja looduses liikujal on kohustus seda soovi austada ning maalt lahkuda.

3.7. Omaniku loata kinnisasjal viibimine kujutab endast valduse rikkumist AÕS § 40 lg 3 tähenduses. Maatüki omanikul või valdajal on seega õigus kasutada keeldu eirava isiku vastu vajadusel omaabi, st oma valdust jõuga kaitsta (AÕS § 41). Seejuures ei tohi omanik aga ületada hädakaitse piire. See tähendab seda, et omaabi kasutades ei tohi omanik tekitada sissetungijale ebaproportsionaalset ja ülemäärast kahju. Valida tuleb sissetungijat kõige enam säästev ründe tõrjumiseks sobiv kaitsevahend. Võimaluse korral tuleks sissetungijalt alati esmalt suuliselt lahkumist nõuda. Ülemääraseks abinõuks on näiteks matkajate äraajamine koerte ja püssilaskudega. Omaniku omaabi korras osutatava ning hädakaitse piiridesse jääva vastupanu suhtes ei ole sissetungijal lubatud omakorda jõudu kasutada, sest omanik pole käitunud omavoliliselt ega õigusvastaselt.

3.8. KeÜS § 32 lg 2 kohaselt ei kehti viibimisloa olemasolu eeldus õuemaa osas. Võõraste viibimine õuemaal riivab olulisemalt maaomaniku privaatsust ja õigust kodu puutumatusele (PS § 33), mistõttu on põhjendatud maaomanikku enam kaitsev regulatsioon. Isegi juhul, kui omanik pole õuemaad piiranud ega keelumärkidega tähistanud, tuleb looduses liikujal eeldada, et omanik õuemaal viibimist ei luba. Ka õuemaal asuvale kaitstavale looduse üksikobjektile on juurdepääs lubatud üksnes kinnisasja valdaja nõusolekul (LKS § 15 lg 2), maaüksuse muudel osadel asuvaile looduskaitsealustele objektidele peab omanik seevastu juurdepääsu võimaldama.

3.8.1. Õuemaa on mõiste, mida kasutavad erinevad seadused nii maksustamis-, maamõõtmis- kui ka keskkonnavaldkonnas, kuid mille selget määratlust pole üheski õigusaktis antud. Looduses liikujale polegi oluline näiteks see, milline osa maaüksusest on katastrimõõdistamisel arvatud õuemaa kõlvikuks ja sel alusel maksustatud. Oluline on see, mida mõistlik inimene õuemaa all mõistab ja kuidas aru saada, millal on jõutud võõra maatüki õuemaale. Selles tähenduses saab lugeda õuemaaks maaomaniku aktiivses kasutuses oleva maa – hoonete jm ehitiste (nt välikamin, kasvuhoone, aiamaja) vahelise ja neid vahetult ümbritseva maa, samuti peenramaa, puuviljaaia, mesila jms. Õuemaa mõistet ei tohiks segi ajada õuealaga liiklusseaduse tähenduses.

3.9. KeÜS § 32 lg 2.1, mis lisati seadusele 2015. a märtsis tehtud muudatustega, täpsustab, et loaeeldus ei kehti mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil viibimise puhul. See tähendab, et ka piiramata ja tähistamata maaüksusel on väljaspool teid sõidukiga liikumiseks vajalik maaomaniku selgesõnaline luba. Väljaspool teid mootorsõidukitega liiklemine kahjustab suure tõenäosusega maaüksust ja on seetõttu lubamatu ka KeÜS § 32 lg 4 alusel. Samuti tulenes keeld sõita ilma maaomaniku loata sõidukiga (nii mootori kui ka muul jõul liikuva sõidukiga) juba enne KeÜS § 32 lg 2.1 jõustumist LS § 45 lg-st 13, maastikusõidukite puhul LS § 153 lg-st 1.

http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/4-ptk/2-jagu/pg-32

[Kriku]

K6ik 6ige, aga see ei puutu enam kuidagi h2dakaitsesse v6i relva kasutamisse. Ka siis, kui keegi tuleb 6ue peale, istub su kodutrepile maha ja s6imab sealt k6iki su kodakondseid mitteformaalset leksikat kasutades, v6id sa ta kyll omaabi korras kinnistult v2lja lohistada (kui j6ud yle k2ib), aga pyssiga 2hvardada ei v6i sina teda mitte.

[TTA]

http://m.postimees.ee/section/128/4123449
Huvitav kas sama vana?

[maksipoiss]

See nüüd olla Ohepalus juhtunud, eelmine Varangul.

[Haljazme]

http://www.postimees.ee/4126129/kaitsev ... se-piirini

Nii nõrga närvikavaga mehel küll ei tohi relvi olla !

[Kriku]

Juhtumit arutatakse "Kevadtormi" teemas ja loomulikult ei ole sel hädakaitsega vähimatki ühisosa.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 66#p513366

[Koba]

Tere
Teema ....kas ikka on hädakaitse?
Ise arvan, et mingil määral isegi on kuna isik juba näitas vahetu ründe näol tahet teha sulle kurja ja seejärel istus autosse ning siin jääb sulle sekundeid otsustada kas ta lõpetas ründe või soovib veel üle sõita ja lõpetada sinu piinad. Kuna prokurörile võib pärast öelda, et selgeltnägemisega ei tegele ja toimus rünne ja autosse isumisega polnud küll veel näha, et rünne on lõppenud.
Meil siin on nüüd aega seda läbi mõelda kas ka antud relvaomanikul...mine tea.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=79307666