www.militaar.net

Kokkuleppe küsimus kuhu tõmmata hädakaitse piir.
Tundub, et kaitsja peab sekundi jooksul otsustama
kas ründaja on hull või mitte, kas relv ründajal on ehtne
või puust ja häda talle kui eksib.
Kui palju ja mille eest ründaja vastutab kui
ainult nalja teeb? Mina pooldan suuremat
vastutust ründajale. Kui lastakse eksikombel maha
mõni relva maketiga bandiiti mängiv alaealine või
suure suuga ähvardaja siis olgu tegu õnnetu juhusega,
mitte hädakaitse ületamisega.
.

ants431 kirjutas:Tundub, et kaitsja peab sekundi jooksul otsustama
kas ründaja on hull või mitte, kas relv ründajal on ehtne
või puust ja häda talle kui eksib.

Ei ole õige:

Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

KarS § 31 lg. 1.

Kriku kirjutas:Ei ole õige:

Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

KarS § 31 lg. 1.

Õigus - kui mõni osta.ee kangelane stardipüstoliga ähvardab, on tal täielikult väljateenitud õigus saada kuul kerre/reide/kõhtu ilma hoiatuslasuta.

Mida teadjamad Lasnamäel Mustakivi sillal toimunud paugutamisest arvavad?

Meedia teab kindlasti vähe ja 6 lasku (1 hoiatuslask ja 5 tabavat, seehulgas 1 tabas pähe) pole kindlasti tavaline hädakaitse juhtum. Samas eelnenud rünnak rusikalöögiga oimukohta oleks alus tulirelva kasutada kui rünnak jätkus.

https://www.postimees.ee/6027833/lasnam ... hvrit-pahe

1983. aastal sündinud Artjom on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Talle määrati 2015. aastal tingimisi vanglakaristus selle eest, et lõi Tallinnas Club Prive ees jalaga kahel korral oma ametikohustusi täitvat vanemkonstaablit.

Ei mõista kuidagi seda paugutamist pahaks panna...või kui, siis vaataks süüdistava pilguga kohtuniku poole, kes vanemkondtaabli jalaga löömise eest tingimisi karistuse andis.

Karma tööd ma tegelikult silmas ei pidanud.

Kahjuks pole see antud raamides ka kuidagi kergendav asjaolu kannatanu suhtes, kes uurimise aja peab trellide taga mööda saatma.

Kui proportsionaalne tema hädakaitse oli, selgitab ehk õiglaselt välja juurdlus. Loodetavasti positiivse näitena kohtupraktikas tulevastele sarnastele juhtumitele.

Püüan aru saada kui mõistlik oli ütluste andmisest keelduda. Kas kaalutletud otsus, et emotsiooni pealt ei hakkaks juhtunut kirjeldama.

Mis seal arvata on? Kui seal hädakaitse seisundit üldse oli (mis on uurimise asi välja selgitada), on HK piire täiesti ilmselgelt ületatud.

Kriku kirjutas:Mis seal arvata on? Kui seal hädakaitse seisundit üldse oli (mis on uurimise asi välja selgitada), on HK piire täiesti ilmselgelt ületatud.

Kui ilmselge või mitte, selgitab samuti uurimine. Ründe jätkumise korral ning juhul kui näiteks pealask oli neist viimane ja rünnakut lõpetav, pole relvakasutaja hädakaitse piire ületanud. Uurijate asi on nüüd kokku panna, kas hädakaitset õigustav rünne rünne oli peatatud peale esimest või kuuendat lasku. Tabamus võib tähendada ka õrna riivamist, mis ajab sellise agressiivse loomuga (või purjus, või narkouimas) ründajat ainult rohkem hoogu.

Muidugi on meil ainult need andmed toimunust, mis on ajakirjanduses avaldatud, ja kõik järeldused tehakse siin vaid nende põhjalt. Uurimine selleks uurimine ongi, et kõikvõimalikud asjaolud välja selgitada.

Ajakirjanduses avaldatu põhjal oli ühelt poolt 1 rusikalöök ja teiselt poolt 1 hoiatuslask + 5 tabamust. Selle põhjal ei ole HK piiride ületamise teemal mingit mõtet arutada, sest need on nii kaugel selja taga, et ei paista teleskoobigagi kätte.

Teetöölisel omada isiklikku relva pole ka vist igapäevane nähtus, Lasnagorskis vist aga teisiti ei saagi?

Kriku kirjutas: Ajakirjanduses avaldatu põhjal oli ühelt poolt 1 rusikalöök ja teiselt poolt 1 hoiatuslask + 5 tabamust. Selle põhjal ei ole HK piiride ületamise teemal mingit mõtet arutada, sest need on nii kaugel selja taga, et ei paista teleskoobigagi kätte.

Kuidas nii? Toimus rünne relva omava isiku suhtes. Relva omav isik sooritas hoiatuslasu. Kui pärast seda rünne jätkub (mees on varasemalt rünnanud politseinikku, selline ei kardagi relva, vaid üritab selle sult käest ära võtta), siis on igasugune õigus ennast kaitsta, senikaua kuni rünne on lõppenud. 9mm kuul + adrenaliin ja šokk moodustavadki koosluse, kus läheb vaja rohkem kui 1-2 lasku.

Ma loodan, et siinkohal ei tehta vahet, kas hädakaitseseisund tekib relvaga teetöölisel või sularahavedajal.
Kes mis ohtu enda tervisele tunneb ja millal relva kannab, on relvaomaniku enda asi otsustada.

Meedias tekkis küsimus ka, kas tööandja oli relvakandmisest teadlik.
Ei pea teadlik olema. Kui siseeeskirjas keelatud ei ole, on lubatud. Ongi kõik.

Hädakaitseseisundi hindamisel on praeguse info põhjal küsimus selles, kas ka esimene sihitud lask oli põhjendatud. Seejärel, kas ülejäänud 4.
Aga loomulikult on see puhas teoreetiline mula, mis ei ole kuidagi tõendatud.

Walter2 kirjutas:Teetöölisel omada isiklikku relva pole ka vist igapäevane nähtus, Lasnagorskis vist aga teisiti ei saagi?

Oot... Aga miks? Teetööliste hulgas võib olla kaitseliitlasi...igasugust seltskonda. Ja Lasnamäel, hilisõhtul teetöölisena ma võtaks ka mingi enesekaitsevahendi kaasa...tõenäoliselt küll pipragaasi.

Kuperjanov kirjutas:9mm kuul + adrenaliin ja šokk moodustavadki koosluse, kus läheb vaja rohkem kui 1-2 lasku.

Pigem on seal IMHO teemaväline küsimus, kas üleliigsed lasud võisid olla adrenaliini tulemus.

Kui esimene lask oli hädakaitse ja viimane lask lõpetas rünnaku, siis pole oluline, mitu lasku sinna vahele jäi. Ehk siis kui esimene lask ei lõpetanud rünnakut, ei saa me rääkida ÜLELIIGSETEST laskudest enne seda kui rünnak oli peatatud. Kas oli vaja 6 lasku teha, seda selgitab muidugi uurimine.
Lihtsalt selle pildi põhjal, mida meedia praegu on maalinud, jääb mul mulje, et päris emotsiooni pealt ei tulistatud. Fakt on, et rünnak toimus ja kinnitamata fakt on, et löödi kannatanut rusikaga oimukohta.