www.militaar.net

Tervitused!

Kuna relvahuvilised koos, siis arvan et siin foorumis võib ka mu hiljuti valminud projekt huvi pakkuda. Sai üks kena Sig Sauer graveeritud, kulla panustega, uute käepidemetega ja karp ka lisaks. Graveeringud võtsid kokku ~320h kanti, käepidemed ja karp siis veel ekstra. Graveeringute temaatika idee töötasime välja koostöös kliendiga, tuli omajagu sünge. Päästiku ja muud "klõpsakad" kuldas juveliir.











Paar pilti protsessist ka

Kulla panuse "kastike" ette valmistatud


Panus lõpetatud, lihvitud ja ümbritsevad kontuurid lõigatud


Kuld ja ornamentika varjutatud


Küsimused ja kommentaarid teretulnud. Vastan niipalju kui tean ja oskan.

Rohkem pilte ja natuke kirjeldust protsessist ning lõpptulemus

Viljo

Ilus on küll.

Väga ilus, minu tagasihoidliku ja piiratud kunstimeelt riivab vaid see võõrkehana mõjuv tehaselogo. Ok, ma saan aru, et need seeria ja muud numbrid peavad olema. Töö on igatahes võimas. Seoses sellega väike küsimus. Graveeringute madalad osad on oksiiditud, nagu aru saan, kas need kõrged heledad osad on haljas poleer, või on kroomitud ? Kas Te teete kah nn. musta kroomi ?
Lugupidamisega Arvo

Edit: Need pildid kaunistaks siinset relvateemat. Palun modedel kaaluda ringitõstmist.

Logodega on keeruline lugu tõesti. Eks teoorias saaks nad maha ka, aga lihtne see ei ole, nad on ikka sügavad.

Sig'i enda poolt graveerida lastud püstolitel ei ole nt ühtegi kirja ega logo peal, täiesti puhas pind. Isegi seerianumbrid on vist kuskile mujale tehtud kui tavaliselt. Mis nii viga...

Graveeringute madalad osad on tegelikult täidetud värviga ning muu pind on "relv ise" - see oli roostevaba Sig, niiet muud õnneks muud ei olnudki vaja teha, jäi nagu oli loodud. Graveeritavad pinnad lihvisin üle ja tasandasin, tehasest tulnud viimistlus ei olnud just kõige parem.

Sinetamisega olen natuke tegelenud (näiteks see ammune STI Trojan), aga siiani on õnnestumine olnud 50:50. Lähiajal tuleb üks S&W revolver teha, selle jaoks katsetan praegu "rooste sine" protsessi. Näis kuidas läheb, praegu on lootust küll.

Väga kaunis tulemus, silm lausa puhkab.
Kui palju selline graveerimistöö maksta võib?

Neid logosid saab edukalt täis keevitada, TIG ja väike vool. Pärast tuleks muidugi teha termiline järeltöötlus. Relvad ei ole valmistatud klassikalises mõistes roostevabast, st. Kroomniklist. Viimane ei ole karastatav ja seega suht pehme. Relvade puhul on käigus erinevad kroomi ja titaani sisaldusega terasesordid. Pealekeevitus inertgaasi keskkonnas iseenesest lihtne. Keerukaks teeb protsessi sama koostisega panusmaterjali hankimine. Kui metallikoostis ei ole sama, jääb koht peale poleerimist näha. Oksiidimise puhul võivad jääda samuti toonierinevused. Huvitava tulemuse saab, kui graveeritud pind sulatada hõbedat täis ja peale lihvi-poleeri relv oksiidida.
Kas sepatööd kah teed ? Mul üks närviline kunde soovib nuga. Vajan selleks klaverikeeli, aga ei suuda neid hetkel kusagilt hankida ... Ja mu töökojas on kuradi külm ja issias kah vaevab ...

Meistril tasuks kiigata seda lehte.: http://www.goldn.co.uk/gold-silver-pen- ... y-powered/
Meisterlike manuaalgraveeringute väärindamiseks, eriti relvade puhul, võiks uurida muidugi asja mida nimetatakse black rhodium. Tegemist on väga kauni ja samas erakordselt kulumiskindla pinnakattega.

Nendest pliiatsiga kuldamisasjadest olen teadlik, aga nagu ikka, igal asjal oma koht ja aeg. Graveeringude kuldosad teeks ikka "nii nagu peab", paks, korralik ja vastupidav



Logode täiskeevitamine oleks küll hea variant. Mul on üks roostevaba Sig järge ootamas, kui sealt saaks logo ära... Aga kes ütleb mis terasest see kelk tehtud on? Sig ise vaevalt seda infot tahab jagada.

Kas sepatööd kah teed ? Mul üks närviline kunde soovib nuga. Vajan selleks klaverikeeli, aga ei suuda neid hetkel kusagilt hankida ... Ja mu töökojas on kuradi külm ja issias kah vaevab ...

Vahepeal tegin sepatööd ka, aga siis läks asi sujuvalt graveeringutele ja nüüd see on peamine. Isa mul muidugi teeb nuge ja mõõke, sepistab ka kui vaja. Võin tema käest küsida... Mille jaoks klaverikeeli vaja?

Meisterlike manuaalgraveeringute väärindamiseks, eriti relvade puhul, võiks uurida muidugi asja mida nimetatakse black rhodium.

Igasuguste pinnakatete häda on see, et nad hakkavad graveeringu detailsust kaotama. Võiks muidugi katsetada kuidas jääb, aga kui on 10+ joont mm kohta, siis on nad üsna madalad ja peened, niiet võivad ka üsna kiiresti kaduma hakata.

Kelgu materjali proovi magnetiga, kui võtab, siis soovitan AISI308 panustraati, saab Anapolist . Kui ei ole kavas mingeid elektrokeemilisi erinippe, ei tohiks näha jääda. TIG puhul alusta kirjast veidi eemalt hästi väikese vooluga, lisa ampreid ja lõpetamisel samuti vaikselt amprid maha. Vajalik jalgpedaali olemasolu. Üldiselt peaks iga TIG keevitaja selle ära tegema. Ma ise pole proovinud, aga mul üks sõber lasi kokku mõned zhiletiterad ja tulemuseks oli pisike maja. Eriti imponeeris mulle majakese katuseharja õmblus. Niipalju siis TIG võimalustest. Mul on küll olemas pisike põleti selle töö jaoks, aga arvan, et leiad ligemalt kellegi.
Klaverikeeli vajan noa valmistamiseks sepakeevituse teel. Tegelikult saab E-bays-t osta toorikuid üsna odavalt, aga ma ei ole nende tugevusega rahul.

Meister ise endale suurt reklaami ei tee, tuleb siis aidata Igatahes, eilse Pealtnägija loos vilksatas korra ka mainitud P226 läbi.
http://menu.err.ee/v/uudised/inimesed/e ... eerimisega