meil s6jav2es juhtus yhel minu ryhma kuulipilduril nii,et oli laskmine ja kuidagi lendas hylss nii,et l6i silma kinni. seda p2ris korralikult.
6nneks j2i silm p2he ja sinikas paranes.
Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Mul töö juures staažikam kolleeg rääkis, kuidas kunagi võetud tööle uus valvur. Teine valvur õpetanud siis uuele mehele kõike mis tarvis ja et meil on relvastatud valve, siis loomulikult näitas relva ka (tol ajal oli relvaks .12 cal. poolautomaat-sileraudne). Näidanud siis, et vot nii paned padrunid sisse, nii tõmbad padruni rauda, kaitseriiv käib siit maha ja kui nüüd päästikule vajutada, siis... Mees sattus vist seletamisega nii hoogu, et järgmisel hetkel käiski KÕMM!!! ja jäme kartetšilaeng lendas otse teise mehe nina eest seina. Kõige huvitavam kogu loo juures on see, et valvuri kabinet asub kontorihoones ja tol päeval olevat teistes kabinettides olnud vist enam-vähem kõik ülemused kohal ja mitte keegi neist seda pauku ei kuulnud 
. Keegi ei tulnud vaatama ega uurima, et mis juhtus. Valveruumi uks olevat paugu hetkel olnud kinni ja ju siis tänu sellele see pauk kuidagi sealsamas väikeses ruumis ära sumbus... Sein parandati vaikselt ära, puuduoleva padruni asemele hangiti kuskilt ruttu uus ja nii see asi jäigi.
. Keegi ei tulnud vaatama ega uurima, et mis juhtus. Valveruumi uks olevat paugu hetkel olnud kinni ja ju siis tänu sellele see pauk kuidagi sealsamas väikeses ruumis ära sumbus... Sein parandati vaikselt ära, puuduoleva padruni asemele hangiti kuskilt ruttu uus ja nii see asi jäigi.Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Lugu juhtus umbes 1989 aastal Vastseliinas toimunud KL õppusel. Ööbisime Vastseliina koolimajas ja tegime ümbruskonnas õppust. Ainsaks "päris" relvaks oli raketipüstol mida korrapidaja oma vööl sai kanda. Korrapidajad aga teadupärast vahetuvad. Ja iga korrapidaja on pisut omamoodi 
. Mingit erilist instruktaaži keegi raketipüstoli ja raketi kohta loomulikult ei teinud, sest kõik oli niigi selge -see on signaalpüstol ja selle sees on signaalrakett. Mõte nii vingest asjast ajas noored kaitseliitlased mõistagi elevile, ja pani nad aeg-ajalt efektse liigutusega signaalpüstolit kabuurist välja tõmbama, et sellega siis mööduvaid kamraade sihtida ja midagi eriti pädevat ütelda. Kõigil oli lõbus ja püstoli olemasolu lisas tublisti ka kindlustunnet meie võitlusvõimesse, sest oli ilmselge, et sellise võimsa raketipüstoliga oleks käkitegu punastesse auke põletada.
Kuid üks korrapidaja arvas, et jutt raketist on ilmselge liialdus. Ta vajutas ka päästikule. Õnneks pööras ta relvaraua enne vajutamist seina suunas. Oli tore vaadata kuidas rakett vilisedes ja sädemeid pritsides seinast lakke ja siis uuesti seina ja põrandasse põrkas.
Korrapidaja oli sündmuste nii kiirest arengust ilmselgelt shokis, ega suutnud terve minuti isegi korralikult rääkida. Seevastu olid teised kaitseliitlased liigagi jutukad ja närvilised...
Kokkuvõttes jälle üks õnnelik õnnetus.
. Mingit erilist instruktaaži keegi raketipüstoli ja raketi kohta loomulikult ei teinud, sest kõik oli niigi selge -see on signaalpüstol ja selle sees on signaalrakett. Mõte nii vingest asjast ajas noored kaitseliitlased mõistagi elevile, ja pani nad aeg-ajalt efektse liigutusega signaalpüstolit kabuurist välja tõmbama, et sellega siis mööduvaid kamraade sihtida ja midagi eriti pädevat ütelda. Kõigil oli lõbus ja püstoli olemasolu lisas tublisti ka kindlustunnet meie võitlusvõimesse, sest oli ilmselge, et sellise võimsa raketipüstoliga oleks käkitegu punastesse auke põletada. Kuid üks korrapidaja arvas, et jutt raketist on ilmselge liialdus. Ta vajutas ka päästikule. Õnneks pööras ta relvaraua enne vajutamist seina suunas. Oli tore vaadata kuidas rakett vilisedes ja sädemeid pritsides seinast lakke ja siis uuesti seina ja põrandasse põrkas.
Korrapidaja oli sündmuste nii kiirest arengust ilmselgelt shokis, ega suutnud terve minuti isegi korralikult rääkida. Seevastu olid teised kaitseliitlased liigagi jutukad ja närvilised...
Kokkuvõttes jälle üks õnnelik õnnetus.
Mini-Uziga kaks juhtumit seoses relva puhastamisega pärast laskmist, mõlemad leidnud aset siseruumides:
1) võitleja puhastas relva ja ennäe, kuul oligi laes;
2) Narvast pärit võitleja, kes vihkas kogu oma näruse hinge põhjani Eestit ja eestlasi, puhastas relva ja justkui imeväel õnnestus tal relva puhastamisel tabada kuuliga oma parema käe nimetissõrme. Järgnesid nädalad laatsaretis ja hullumajas ning ca 2 ndl enne kaasajateenijate sundteenistuse loomupärast lõppu arvati ka tema tegevteenistuseks mittekõlbulikuna reservi.
1) võitleja puhastas relva ja ennäe, kuul oligi laes;
2) Narvast pärit võitleja, kes vihkas kogu oma näruse hinge põhjani Eestit ja eestlasi, puhastas relva ja justkui imeväel õnnestus tal relva puhastamisel tabada kuuliga oma parema käe nimetissõrme. Järgnesid nädalad laatsaretis ja hullumajas ning ca 2 ndl enne kaasajateenijate sundteenistuse loomupärast lõppu arvati ka tema tegevteenistuseks mittekõlbulikuna reservi.
-
Supervisor
- Uudistaja
- Postitusi: 9
- Liitunud: 04 Sept, 2007 7:50
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Sõber oli tulejoonel ja hoidis Margolinit käes toru allasuunatud. Mingil hetkel käis pauk ja tema kinga sees oli ümmargune auk. Liigutab mees siis hädiselt jalga - kuul põrandas - king aga juba kahtlaselt niiske...
Võttis siis värisevi käsi kinga ja soki jalast - kuul oli läbi jooksnud täpselt suure ja järgmise varba vahelt. kaks riba nahka kadunud ja king auklik.
nii et üks üsna õnnelik õnnetus.
Võttis siis värisevi käsi kinga ja soki jalast - kuul oli läbi jooksnud täpselt suure ja järgmise varba vahelt. kaks riba nahka kadunud ja king auklik.
nii et üks üsna õnnelik õnnetus.
1) Veel 1 lugu mille mulle minu suurtükiväe tulejuhist isa mulle pajatas. olla nemad olnud kusagil Kasasthani stepis suurõppustel. Nemad olid oma haubitsatega positsioonil ja neid pidi ründama jalavägi koos tankidega. Tankidessant nagu tollal öeldi. kava nägi ette, et tankid ja jalavägi pidi neist jagu saama. Loogiline ju kah.
Kuid ühe haubitsa mehed leiavad, et nii on ikka kuidagi ebaõiglane, et mis sõda see on, kui jalavägi neist nii labaselt üle jookseb. Et nii ikka ei saa! Et olukorda enda kasuks kallutada, viskasid mehed torusse pool ämbrit kartuleid ning andsid siis reipalt tankidessandi pihta tuld.
Jalavägi kadus tankidelt nagu võluväel ning nende rünnak jäigi toppama. Tankistid ei saanud aga midagi aru ja plõgistasid segaduses ilma jalaväeta edasi. Pärast oli sellest palju pahandust ja algatati kõva uurimine, kes tulistas ja miks tankid on kartuliplöga täis ja miks jalaväelased pihta said. Ja üleüldse -et mis kuradi diversioon see selline oli? Aga midagi teada ei saadud...
2) Teine lugu on kah justkui õnnetusest aga rohkem emotsionaalsest õnnetusest.
Isa rääkis, et nende haubitsapatarei komandör oli alguses olnud eriline siga ja nöökis mehi ilma erilise põhjuseta. Keeras kuidas jaksas. Lasi mehi kartsa pista jmt.
Ühesõnaga komandörile oli vaja kätte maksta. Aga kuidas seda teha?
Loomulikult igaaastastel suurõppustel, kus kõik haubitsapatareid pidid oma laskeoskuseid temonstreerima. Vastavalt tulemustele leidsid ka patareide komandörid äramärkimist.
Isa siis (kuradi fashist!) andis patareile pisut valesid koordinaate. Just nii palju valesid, et päris kaugelt üle ei lastud, aga pihta kah ei saadud. Paugutati nagu suudeti aga pihta midagi ei läinud.
Pärast õppuseid oli patarei komandör ilmselt sõnumist aru saanud ning meestesse lugupidavamalt suhtuma hakanud. Nagu ma aru sain, oligi see nagu rohkem tulejuhtide ja komandöri omavaheline nagistamine...
Kuid ühe haubitsa mehed leiavad, et nii on ikka kuidagi ebaõiglane, et mis sõda see on, kui jalavägi neist nii labaselt üle jookseb. Et nii ikka ei saa! Et olukorda enda kasuks kallutada, viskasid mehed torusse pool ämbrit kartuleid ning andsid siis reipalt tankidessandi pihta tuld.
Jalavägi kadus tankidelt nagu võluväel ning nende rünnak jäigi toppama. Tankistid ei saanud aga midagi aru ja plõgistasid segaduses ilma jalaväeta edasi. Pärast oli sellest palju pahandust ja algatati kõva uurimine, kes tulistas ja miks tankid on kartuliplöga täis ja miks jalaväelased pihta said. Ja üleüldse -et mis kuradi diversioon see selline oli? Aga midagi teada ei saadud...
2) Teine lugu on kah justkui õnnetusest aga rohkem emotsionaalsest õnnetusest.
Isa rääkis, et nende haubitsapatarei komandör oli alguses olnud eriline siga ja nöökis mehi ilma erilise põhjuseta. Keeras kuidas jaksas. Lasi mehi kartsa pista jmt.
Ühesõnaga komandörile oli vaja kätte maksta. Aga kuidas seda teha?
Loomulikult igaaastastel suurõppustel, kus kõik haubitsapatareid pidid oma laskeoskuseid temonstreerima. Vastavalt tulemustele leidsid ka patareide komandörid äramärkimist.
Isa siis (kuradi fashist!) andis patareile pisut valesid koordinaate. Just nii palju valesid, et päris kaugelt üle ei lastud, aga pihta kah ei saadud. Paugutati nagu suudeti aga pihta midagi ei läinud.
Pärast õppuseid oli patarei komandör ilmselt sõnumist aru saanud ning meestesse lugupidavamalt suhtuma hakanud. Nagu ma aru sain, oligi see nagu rohkem tulejuhtide ja komandöri omavaheline nagistamine...
On üks selline vana ütlus, et suurtükivägi on lahinguväljade kuninganna - ja jalavägi siis vastavalt kuningas. Vale puha, minu enda kogemus on näidanud, et kogu mängu valitsevad tulejuhid. Au neile, olgu siis toruks miinipilduja või tõsine, nii vähemalt 150 mm toru.kelguga poiss kirjutas:1) Veel 1 lugu mille mulle minu suurtükiväe tulejuhist isa mulle pajatas. olla nemad olnud kusagil Kasasthani stepis suurõppustel. Nemad olid oma haubitsatega positsioonil ja neid pidi ründama jalavägi koos tankidega. Tankidessant nagu tollal öeldi. kava nägi ette, et tankid ja jalavägi pidi neist jagu saama. Loogiline ju kah.
Kuid ühe haubitsa mehed leiavad, et nii on ikka kuidagi ebaõiglane, et mis sõda see on, kui jalavägi neist nii labaselt üle jookseb. Et nii ikka ei saa! Et olukorda enda kasuks kallutada, viskasid mehed torusse pool ämbrit kartuleid ning andsid siis reipalt tankidessandi pihta tuld.
Jalavägi kadus tankidelt nagu võluväel ning nende rünnak jäigi toppama. Tankistid ei saanud aga midagi aru ja plõgistasid segaduses ilma jalaväeta edasi. Pärast oli sellest palju pahandust ja algatati kõva uurimine, kes tulistas ja miks tankid on kartuliplöga täis ja miks jalaväelased pihta said. Ja üleüldse -et mis kuradi diversioon see selline oli? Aga midagi teada ei saadud...
2) Teine lugu on kah justkui õnnetusest aga rohkem emotsionaalsest õnnetusest.
Isa rääkis, et nende haubitsapatarei komandör oli alguses olnud eriline siga ja nöökis mehi ilma erilise põhjuseta. Keeras kuidas jaksas. Lasi mehi kartsa pista jmt.
Ühesõnaga komandörile oli vaja kätte maksta. Aga kuidas seda teha?
Loomulikult igaaastastel suurõppustel, kus kõik haubitsapatareid pidid oma laskeoskuseid temonstreerima. Vastavalt tulemustele leidsid ka patareide komandörid äramärkimist.
Isa siis (kuradi fashist!) andis patareile pisut valesid koordinaate. Just nii palju valesid, et päris kaugelt üle ei lastud, aga pihta kah ei saadud. Paugutati nagu suudeti aga pihta midagi ei läinud.
Pärast õppuseid oli patarei komandör ilmselt sõnumist aru saanud ning meestesse lugupidavamalt suhtuma hakanud. Nagu ma aru sain, oligi see nagu rohkem tulejuhtide ja komandöri omavaheline nagistamine...
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Meil sai üks vasakukäeline laskur jaoülema abi AK-4 hülsi otse silma. 10% nägemisteravuse kaotust. Ja tüübi teine silm oli juba ennem veits timmine. Nii et ajateenistuse lõpuks oli siis pime.pulkvedis kirjutas:meil s6jav2es juhtus yhel minu ryhma kuulipilduril nii,et oli laskmine ja kuidagi lendas hylss nii,et l6i silma kinni. seda p2ris korralikult.
6nneks j2i silm p2he ja sinikas paranes.
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9122
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
See tuletab meelde, et meie sõjalise algõpetuse õpetaja Võru tehnikumis (olgu muld talle raske) rääkis meile kunagi sarnase legendi käsigranaadi tööpõhimõtte demonstreerimisest kursantidele mingi ohvitseri poolt, kes oli Suure Isamaasõja kangelane. Et kuidas ohvitser oli siis lahingugranaadi peal jahvatanud, et "näed, et siit tõmbad splindi välja ja kui nüüd lingi niimoodi lahti lased, siis käib 3 sek. pärast pauk". Siis vahtis hetke seda lahtist linki, keeras klassile selja ja surus granaadi omale kõhtu. Pärast tuli klassi sisustus ilmselt välja vahetada.Manurhin kirjutas:Mul töö juures staažikam kolleeg rääkis, kuidas kunagi võetud tööle uus valvur. Teine valvur õpetanud siis uuele mehele kõike mis tarvis ja et meil on relvastatud valve, siis loomulikult näitas relva ka (tol ajal oli relvaks .12 cal. poolautomaat-sileraudne). Näidanud siis, et vot nii paned padrunid sisse, nii tõmbad padruni rauda, kaitseriiv käib siit maha ja kui nüüd päästikule vajutada, siis... Mees sattus vist seletamisega nii hoogu, et järgmisel hetkel käiski KÕMM!!! ja jäme kartetšilaeng lendas otse teise mehe nina eest seina. Kõige huvitavam kogu loo juures on see, et valvuri kabinet asub kontorihoones ja tol päeval olevat teistes kabinettides olnud vist enam-vähem kõik ülemused kohal ja mitte keegi neist seda pauku ei kuulnud
Ristiisa rääkis mulle huvitava jutu. Ta oli väike poiss, kui veel Siberis elasid. Naaber oli eriline türbel ning käis puid varastamas, puud lihtsalt kadusid pidevalt riidast ära. Ristiisa paps võttis jahipüssi padruni, tegi kasehalu sisse vastava suurusega augu ning asetas halu riita tagasi. Naabrimees käis öösel jälle vargil ning ühel päeval käis pauk ära 
Enam ei varastanud...
Enam ei varastanud...Külmavereliselt ja vapralt kaitseb eestlane oma kodumaad!
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9122
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Seda sigadust on isegi tehtud sõbra onule poisikesena. Õnneks oli meil piisavalt oidu, et pisike laeng panna ja seegi oli must püssirohi. Aga ahju tegi ikka tühjaks. Pärast kui sellest hiljem juttu tuli, ütles, et ta pole nii puhast ahju enne näinudUku kirjutas:Ristiisa rääkis mulle huvitava jutu. Ta oli väike poiss, kui veel Siberis elasid. Naaber oli eriline türbel ning käis puid varastamas, puud lihtsalt kadusid pidevalt riidast ära. Ristiisa paps võttis jahipüssi padruni, tegi kasehalu sisse vastava suurusega augu ning asetas halu riita tagasi. Naabrimees käis öösel jälle vargil ning ühel päeval käis pauk ära
Uskumatud jobud
andke mulle andeks mu otsekohesus, aga (jättes kõrvale kõik legendid ja muinasjutud) tundub, et osad foorumikasutajad on idioodid. "lasin oma jala PMiga läbi", "lasin sõbrale õhupüssist jalga" jne.
kurat, kui sa ei tea, misasi on relva OHUTU käitlemine, siis pead relvadest kilomeetri kauguselt mööda käima!
kurat, kui sa ei tea, misasi on relva OHUTU käitlemine, siis pead relvadest kilomeetri kauguselt mööda käima!
No sõltub kirjutajate enesehinnangust - kui ärpleva tooniga, siis on parandamatud, kui arusaavalt, siis ei tohiks nooruslolluste kirjeldajate peale pahandada! Ehk keegi õpib midagi kasulikku, mitte kellegi teise või enda vigastamist?kurat, kui sa ei tea, misasi on relva OHUTU käitlemine, siis pead relvadest kilomeetri kauguselt mööda käima!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist