www.militaar.net

Kas teil kellelgi on midagi juhtunud relvade käsitsemisel, mida võib lugeda õnnetuseks ja millest teistel midagi õppida oleks? Pööran tähelepanu sellele, et ma ei looda nuhkida midagi sellist millega politseil midagi peale oleks hakata, vaid üldiselt, siirast huvist.

Üks kena juhus, mis meelde jäänud.
90-ndate alguse karmid ajad Eesti Vabariigis. Riik Kaitseliitu ei salli, maffia möllab. Vene sõjavägi möllab omapäi. Kaitseliidu staabid nagu revolutsioonifilmist nähtud Smolnõi. (Seda nii fooniks, või nii, et asjasse sisse elada.)
Istun mina kaitseliidu staabis ja sirvin usinasti pabereid, et ikka oma panus kaitseliidu bürokratiseerimisse anda (kangesti asjaliku näoga muidugi, sest ka igat masti ja igas kaliibris päälikke istus seal minu ümber hulgi), kui kõrvalkambrist, kus parajasti noorkaitseliitlastele relvaõpet läbi viidi, tume müts käis. Läksin siis vää-ääega rahulikult sinna kaema, et mis mehepojad siis seekord hakkama said. Ja mis mina nägin? Auk laes, tuba krohvitolmu täis, klassi ees punnsilmil instruktor, PM käes ja kümmekond paari särasilmi, mis adrenaliinipuhangust pealuust välja kukkumas olid. Noo-oo jah! Eks instruktor siis näitas tähtsal moel relva lahti võtmist, kuid kui asja palju tehtud on siis muutub inimene pikapeale rutiinliigutustes hooletuks ja - unustas salve alt võtta. Kontrollvinnastus ja kontrolllask kõrgustesse. Aga pihta keegi ei saanud ja - hea, kui oma vigadestki õpitakse.
Nii see on. Ning on neid juhuseid teisigi. Kes teeb, sel juhtub. Kes ei tee, sellel ei juhtugi midagi ja ei saagi kunagi juhtuma.
Eks ma siis iga järgmine kord pane

oma vigadest õpitakse. esimest korda lasketiirus, blondiin ja nõrguke nagu ma olen, sain lukukoja kaanega pikki kulmu. Lihtsalt olin ise relva halvasti kokku pannud. Olen kuulunud, et sama õnnetus on tabanud ka märksa vilunumaid aga kiirustavaid kujusid.

Värske seeru, relva puhastamist alustades tegi kontroll lasu. Ja käis pauk. Kõrval olnud tüübil riivas kuul otsa esist, kulmude vahelt. Tüüp olevat pikka aega käinud mööda kompaniid ja küsinud kõigilt vastu tulnutelt, et kas ta on ikka elus.

Täiesti pealt nähtud juhtum, politseinik hakkas oma vööd peale panema, kui kabuurist kukkus välja Makarov ning käis kõmakas. Vend näost valge, vaatasringi kas kõik elavad. Elasid !!!
Kahjudeks lõhutud vormi püksid (kuul läbis püksisääre 2-hest kohast jalga puutumata), purustatud televiisor ja rikutud ripplae plaat.

Väga õnnelik õnnetus.

Meistersportlane püstolilaskmises, kes küll tehnilise poolega eriti sina peal polnud, võttis PSM-i lahti ja pani kokku nii, et üks vedruke läks valetpidi. Tulejoonel salv sisse, kelk taha ja nii kui lahti laskis, nii pauk käis. Õnneks oli relv ikka õigele poole pööratud.
Inimene ostis Glock 19. Lasi paar pauku ja pani püstoli karpi tagasi seda kontrollimata. Glocki karbi sees aga selline pulgake, mis päästikukaitse sisse käib... Õnneks keegi pihta ei saanud, kuigi minut varem oli inimene just seal istunud, kuhu kuul lendas.
Rühmaülem eksperimenteeris. Võttis läbipuuritud padrunipesaga AK-47, teisest automaadist luku ja tulistas. Tagajärjeks küll vaid lukukoja kaane vahetus.
AK-74 tõrkus. Selgus, et üks entusiast oli selle täielikult lahti võtnud ja kokkupanemisel automaatpäästiku vedru kõveraks väänanud. See vedru aga hoiab kõiki telgi lukukoja küljes paigal. Õnneks vajus välja ka kuke telg ja relv lihtsalt ei töötanud. Halvimal juhul oleks lasknud automaatrežiimis padrunite lõppemiseni. Kui siis veel laskja oleks ehmunud ja relva käest lasknud...
AKS-74U ei laadinud ümber. Kest tuli käsitsi välja tõmmata. Selgus, et uudishimulik ajateenija oli kuuli lahti loksutanud ja püssirohi oli väidetavalt maha pudenenud. Kuna padrunid arvel, pani kuuli tagasi ja padruni teiste hulka. Laskmisel jäi kuul rauda kinni.
Samasugune asi PM püstoliga lõppes relva mahakandmisega, kuna raud oli keskelt paisunud ja isegi kelku ei saanud tagasi tõmmata, et relv lahti võtta ja raud vahetada.
Toodi mulle pihutäis väliselt korralikke TT padruneid. Laskmisel käis klõps ja umbes kolme sekundi pärast pauk. Ja nii kõigi padrunitega. Huvitav just see, et kõik olid ühtmoodi riknenud.
Sarnane lugu 12 GA haavlipüssiga. Nimelt sain sõbralt iselaetud padruni. Laskmisel oli pauk kahtlaselt kõva ja Winchesteri poolautomaadi lukk koos rauaga jäi taha kinni. Kui lahti sain, selgus, et püssirohi oli detoneerunud, papphülss eest tolmuna välja lennanud ja deformeerunud kübar lukku kinni kiilunud. Au Ameerika relvameistritele, padrunipesa sai kontrollitud ja siseindikaatoriga üle mõõdetud. Isegi väikseimat väljavenimist polnud. Viletsal püssil oleks tõenäoliselt padrunipesa lõhkenud.
Kõik juhused pole küll nii õnnelikud olnud.

Juhtus mul siis selline lugu, et laskeharjutustel AK-4-dega. Jõudsin siis vist umbes 2-3 lasku teha lamades, kui relval esines tõrge. Tõstsin siis parema jala "üles" ja ootasin instruktorit. Instruktor siis tuli, võttis mult relva ja kükitas mu kõrvale, et relva kontrollida, mina lamasin samal ajal maas. Instruktor siis pusis natuke aega ja korraga käis kõmakas ja kuul maandus sinna samasse minu nina ette umbes paarikümne sentimeetri kaugusele. Ma täpselt ei mäleta, aga nii mina kui ka instruktor olime lihtsalt sõnatud.

Venemaal mingis sõjakoolis oli loeng miinidest. Õppejõud oli tirinud kaasa ehtsa tankitõrjemiini. Oli siis rääkinud, et kui inimene tankitõrjemiini peale astub, ei juhtu midagi ja asunud oma sõnade tõestuseks miini otsas trampima. Miin aga plahvatas.

jah sellist jama võis ikka juhtuda

mul tuttav mees rääkis et oli sapöör

ja roodukomandor tegi näidis miini lõhkamist

pörast seda kui ta koos miiniga õhu lendas olid kolmel seal juures olnud sõduril sineli tükid silmas

aga komandörist oli järel ainult saapatald ja kella riismed

poisikesena tegime susspüssid. Üks toru oli selline põidla jämune. Sisse panime jahika rohtu. Probleem oli selles, et tegime süütamis sälgu liiga kaugele ja vilt tropp sulges selle. Rohi jäi taha poole. Üritasime seda süüdata, asjatult. Loobusime ja sõber sülitas peale et enam ei hõõguks. Veerand tundi hiljem käis pauk, sest vilt hõõgus veel sees. Toru oli siis veel sõbra näppude vahel. Õnneks "pardi haavlid" lendasid maha.

1980 aasta kevad Valga Gümnaasiumo lasketiirus. Viis poissi tulejoonel spordikatega. Mina seisan paar meetrit tagapool ja juhendan. Korraga keerab teine rada ennast ringi ja hakkab midagi küsima. Annan käskluse,relv maha. Ei midagi. Röögatan veelkord ja pauk. Kuul läks meetrijagu mööda vent torusse. Nüüd tassin iga ohutustehnika jutu ajal noored laskurihakatided seda auku vaatama.

Koolivend SOR-s 1994.aasta suvel: ametlik versioon rääkis püstolist, mille päästeriiv ei pidanud ja poiss sai kuuli oimukohta.

Tegelik: who knows. Küsida pole 11 aastat enam kelleltki.

A.

kükitan kodus ja igavlen. igavusest kougin püstoli algelementideks ja nühin ja õlitan jne. saabub külla sõber. aitab nühkida. aitab õlitada. paneme taas kokku. asun seejärel ise suitsu kallale. sõber uurib relva. eemaldab pideme...klõps-klõps...tõmbab kelku, klõps...jne. no samuti relvadega sina peal. usaldan. äkki kõmakas. kannatanuteks lauatelefon mis läks mahakandmisele, lauaplaat, tooliplaat, toolijalg ja sein, kuhu kuul jäädavalt kadunuks jäi. ise istusin sellesama tooli peal (edit: pihta ei saanud õnneks - istusin teise ääre peal ja 10-15cm jäi kintsust puudu)

teine dramaatiline lugu oli seoses K98'ga jõe ääres, millest kuskil varem kirjutasin.

krt, kui ikka asjadega tegeled, siis vot tuleb ette - pole midagi parata

Aspelund kirjutas:Koolivend SOR-s 1994.aasta suvel: ametlik versioon rääkis püstolist, mille päästeriiv ei pidanud ja poiss sai kuuli oimukohta.

Tegelik: who knows. Küsida pole 11 aastat enam kelleltki.

A.

miks kõik pidevalt kardavad, et iga enesetapp õnnetusjuhtum on kindlasti mingi kinnimõtsitud vandenõu? relvad kuluvad ja lähevad rikki, inimesed on ise hooletud. juhtub.

Tean vähemalt 2 juhtumit, kus ametliku versiooni järgi enesetapuna kirja läinud surmad olid tingitud 95% tõenäosusega hooletust ümberkäimisest tehniliselt mittekorras relvaga.

Palju aastaid tagasi laskis ennast üks Elva piirkonnas elav meeskodanik maha. Kirja läks enesetapp.
Mõni aeg hiljem omandas selle püstoli (Ungaris toodetud FN M1935 koopia) üks kaitseliitlane.
Relv toodi kohe remonti, sest uus omanik avastas selle töös tõsiseid tõrkeid.
Pärast relva koost võtmist torkas esmalt silma, et ta sisemuses on ohtralt mingit punakaskpuuni plöga, mis pole mitte värske rooste...
Asja lähemalt uurides selgus, et tegu on ilmselt verega.
Võtan omanikuga ühendust, pärin asja kohta... siis selgub, et tegu eespool mainitud enesetapja relvaga... olla vedelenud tükk aega laiba juures vereloigus.
Tegelik remondi põhjus oli aga see, et keegi soss-sepp oli teinud päästmist kergemaks ja oskamatult viilinud kuke hammast.
Päästik oli tõesti ohtlikult kerge, kuid kõigele lisaks oli valminud tõeline iselaskja - pärast relva nõuetekohast vinnastamist vabanes kukk 5-10 sekundi möödudes iseeneslikult.
Tegin ligemale sada katset - vinnastasin püstoli, panin ta lauale ja võtsin stopperiga aega... 5-10 sekundi vahemikus käis kuke klõps.
Seega võib arvata, et eelmine omanik ka nii endale kuuli pähe sai.

Midagi taolist pole ma hiljem näinud.

Palju kordi olen kokku puutunud selliste "kergeks tehtud päästikuga" püstolitega, millise vinnastamisel löögimehhanism jääb vinna senikaua kui relva kelk jõuab eesmisse asendisse - sellest põrutusest piisab kuke või löökuri vabanemiseks.

ProPatria