www.militaar.net

ostius kirjutas:Pole just õnnetus, pigem tõrge.

Ostsin Zala Arms ümberlaetud Para moona. Tiirus aga hakkas relv tõrkuma ning tuli viia relvasepa juurde, kes padrunipessa kinni kiilunud padruni välja kangutas. Mõõtis padruni üle ja oletas, et hülss on kunagi varem püstolkuulipildujast läbi lastud ja seetõttu välja veninud. Kuid enne ümberlaadimist polnud hülssi normaalsuurusesse tagasi pressitud. Kodus kontrollisin laskemoona üle: võtsin püstolilt raua välja ning hakkasin sellesse padruneid sobitama. Uued Para padrunid vajusid ainuüksi gravitatsiooni toimel kenasti padrunipessa, nii et hülsi serv kerge kõlksuga vastu raua ranti käis. Zala ümberlaetud moonast vajus samasuguse kõlksuga padrunipessa ca kolmandik. Ülejäänud kiilusid padrunipessa kinni. Kinnikiilunuid proovisin näpuga sügavamale vajutada; läksid küll, kuid pärast tuli näpitstangidega välja tõmmata.

ostius kirjutas:Ärge Zala Arms ümberlaetud moona ostke. Need paar senti koonerdamist lähevad kalliks maksma.

trs kirjutas:...On ka tehasest 1 ja 0.5 seki viitega suitsu. Lollile on ka priimus ja labidas ohtlik kätte anda.

Ajateenija jalge all plahvatanud miinivälja eest vastutanud tegevväelast võib ähvardada vanglakaristus. Allohvitser süüd ei tunnista.

«Ma ei taha, et ta vangi läheb,» kostis eile nukralt tunnistajapingist 20-aastane Lars, kelle ajateenistusest sai mullu kevadel elumuutev traagika. Ta vaatas vargsi süüpingis õnnetu näoga istuva tegevväelase Railand Kase (45) poole. Kask on kaitseväe ohutusohvitser. Mullu aprillis pidi ta vastutama selle eest, et Harjumaal Kuusalu vallas keskpolügooni laskeväljal oleks sõduritel turvaline olla. Kuid siis kärgatas plahvatus ning nende elu muutus.

51 vedelevat granaati

Tol päeval vedeles polügoonil vähemalt 51 potentsiaalset taparelva, mis võisid iga hetk seal askeldavate noormeeste jalge all õhku lennata.

Need 40-millimeetrise läbimõõduga granaadid olid jäänud sinna laskeharjutustest. Kuna see ala on soine, samblane ja seetõttu pehme, siis ei pruugi lõhkekehad maha kukkudes plahvatada. Ideaalis otsitakse sellised granaadid üles ja tehakse kahjutuks, kuid paraku ei õnnestu neid alati leida.

Kuna mängus on sõna otseses mõttes elud, on eksituste tagajärjed ja võimalikud karistused karmid. Kasest võib nüüd saada kriminaalkorras karistatud mees. Prokurör Toomas Tomberg süüdistab teda ametialases hooletuses, mille eest maksimaalne karistus on kaks aastat vangistust. See on paragrahv, mida kohtab Eesti kohtupraktikas harva. «Oluline hooletus ei eelda tahtlust, piisab vaid ettevaatamatusest,» selgitas prokurör.

Viimane selline juhtum leidis aset aastal 2006, kui üks Sakala maleva vaneminstruktor (kohtulahend jätab nime saladuseks) mõisteti kuriteos süüdi, sest polügoonilt läks kaduma viis granaati. See lohakuse juhtum päädis kuuekuuse tingimisi karistusega.

Selles loos loeb prokuratuur kannatanuteks kõiki, kes mullu 23. aprillil konkreetsele polügooni alale harjutama sattusid. Terve jagu snaipreid ning neid juhendanud veebel – kokku kuus meest. Prokuröri selgitust mööda pidanuks ohutusallohvitser Kask andma korralduse lahinglaskmise alguseks maa-alad üle vaadata, kuid seda ei tehtud. Kuigi oht, et nimetatud alal võivad olla ka demineerimata granaadid, oli tegelikult teada, ei määranud ohvitser ka liikumispiiranguid. «Ohvitser täitis oma kohustusi pealiskaudselt,» selgitas prokurör. «Kase tegevus tekitas olulise kahju. Ohus olid elud. Ühe ajateenija puhul oht ka realiseerus.»

Elumuutev vigastus

Lars kõnnib nüüd juba ise, kuid ei saa sörkidagi, rääkimata jooksmisest või hüppamisest rääkimata. Endisele esiliiga korvpallurile on see elumuutev vigastus. Võrreldes karkude ja ratastooliga on praegune olukord siiski parem.

Mullu kevadel Kuperjanovi staabikompanii kaasteenijatega laskeväljal teravmoonaga märke tulistades oli tal ajateenistuse lõpuni jäänud kuu. Aeg-ajalt võib pärast laskeharjutust juhtuda, et sihtmärgitagune ala läheb intensiivsest paugutamisest lihtsalt põlema. Nii seekord läkski. Poistega harjutust läbi viinud veebel küsis raadio teel luba, et ala kustutama minna. Sellega oli suhteliselt kiire, sest leek hakkas levima juba üsna laia ala peale. Luba saadud, teadsid kõik, mis edasi teha. Veebel ees, läksid snaiprid leekide poole. Larsile anti aga korraldus tagasi pöörata, et haarata mahajäänud kott. Nii jäi ta korra teistest maha.

Ilmselt ei kuulnud ta läbi kõrvatroppide sedagi, kuidas eesolevad kaasteenijad maast õhkimata granaadi leidsid. Kuid teiste sõdurite poole kõndides märkas temagi midagi maas vedelemas. «Läikiv ja hall, kuid aru ei saanud, mis see on,» selgitas ta.

Karmist õnnetusest ja traumast on tema mälu tollest päevast tuhmunud. Kohtu ees sattus ta ütluste andmisel tihti hätta. Kuid nii nagu ilmselt iga ajateenija, mäletab ta üht põhitõde kaitseväest hästi: «Ära käpi, ära näpi, ära topi!» Ta otsustas minna ümber maas vedeleva metallist jublaka, kuid paraku sattus tema teele teine samasugune. Granaat lendas õhku esimese puudutuse peale.

«Kõigepealt läksid kõrvad lukku, siis sain aru, et kukun. Kui olin vaevu aru saanud, mis juhtus, jõudis pärale ka valu,» meenutas ta hetki, millest on pidanud viimase aasta vältel korduvalt uuesti jutustama. Tema jalg ei liikunud, sest see oli üldse vaevu alles. Vigastusteks olid arvukad luumurrud ning jalast oli väljas pirakas tükk. Õnnetus ähvardas ta jalast ilma jätta, kuid arvukate operatsioonide järel õnnestus see siiski päästa.

Eile kohtusse kohale tulnud snaiprijagu hakkasid hooga grillima süüdistatava esindajad, Küllike Nammi advokaadibüroo vandeadvokaat Kristiina Lee ja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul. Kokkuleppemenetlusest ei tulnud midagi välja, sest allohvitser Kask süüd ei tunnista. «Oleme arutanud eri alternatiive, kuid paraku pole neist midagi välja tulnud. Läheme üldmenetlusse. Tuleb pikk kohtupidamine. Kuulame teid täna üle,» selgitas prokurör poistele.

«Kui sa seal enda väitel sörkisid, kas seda saab nimetada ohutuks liikumiseks?» nõelas Lee peaaegu jala kaotanud noormeest. Advokaatide kaitseversioon on nimelt see, et poisid panid oma elu ise ohtu. «Kellelgi pole täpset ülevaadet, kas, kui palju ja kus lõhkekehad asuvad,» selgitas Tuul, miks ohvitser tema hinnangul süüdi pole. «Tegemist oli nii-öelda UKSO-alaga ehk lõhkemata lõhkekehade alaga. See on elementaarne, et kui on selline ala, siis on seal viibimine ka keelatud. Railand Kask on pandud vastutama, kuid polnud seal kohalgi. Ta ei saa tagada ohutust, kui kaitseväelased ise ohutust rikuvad.»

Nii vaieldakse veel pikalt. Kohtukalendrisse on märgitud 15 istungit. Need hakkavad toimuma nüüd iga paari päeva tagant ning nii detsembri keskpaika välja.

Kriku kirjutas:Relvaga juhtunud õnnetus vist küll, aga mitte selline, mida tavaliselt silmas peetakse: https://kodustiil.postimees.ee/6842605/ ... kingi-avas

Zuslik kirjutas:Eelmine aasta Kuperjaanovi pataljoni ajateeniaga Keskpolügonil juhtunu jätkuks https://www.postimees.ee/6860925/prokur ... vangistust

EOD kirjutas:

Zuslik kirjutas:Eelmine aasta Kuperjaanovi pataljoni ajateeniaga Keskpolügonil juhtunu jätkuks https://www.postimees.ee/6860925/prokur ... vangistust

Ühesõnaga - rööpaseadja määratakse süüdlaseks.
Allohvitseril ei olnud käsku viia läbi ala lausdemineerimine. Selleks puudusid ka aeg, vahendid ja väljaõppinud personal. Tema tagas ohutust konkreetse harjutuse läbiviimisel ja võimalik, et samblasse kukkunud lõhkemata püssigranaatide olemasolust polnud üldse teadlik.

Borja kirjutas:Probleemsed kohad tolles keissis on:

-- KV keskpolügoonil tema kitsuse tõttu samahea kui ei olegi nn "UXO-ala" (elik siis tavakasutaja jaoks NO-GO ala) - ainult tinglikult võib selleks pidada sihtmärgialasid nr 1 ja 2 (SM1 ja SM2), sest need on keskpolügooni neljast sihtmärgialast ja neljast laskeväljast ainsad, kuhu on lubatud kaudtuli..
-- mõlemad nimetet sihtmärgialad haakuvad tihedasti keskpolügooni kesksete laskeväljadega ning reaalne piir nende vahel ilmselt samahea kui puudub..
-- kõigil mainitud neljal sihtmärgialal ja neljal laskeväljal on kaitseväe koduka andmetel tänaseni lubatud polügooni liivasamblapinnasele vastunäidustet 40mm püssigranaatide semmimine..
-- lõhkematajäänud püssigranaatide arvestamise süsteem keskpolügoonil ilmselt kriitikat ei kannata ja/või on see formalistlik..
-- keskpolügooni tingliku UXO ala regulaarne puhastamine näikse kaitseväele ka ülejõu käivat - niisama kui ka selle ala selge piiritlemine // eraldamine jalaväepõhiste lahinglaskmiste sihtmärgiala(de)st..
-- ja kõige lõpuks panevad ka USAst pärit(-olid vist?) püssigranaadid ullu keeldudes kategooriliselt iselikvideerumast - nagu nad seda lõhkematajäämise korral tegema peaksid..