www.militaar.net
http://www.militaar.net/phpBB2/

Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=41&t=3638
44. leht 50-st

Autor:  ostius [ 16 Sept, 2019 12:09 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Pole just õnnetus, pigem tõrge.

Ostsin Zala Arms ümberlaetud Para moona. Tiirus aga hakkas relv tõrkuma ning tuli viia relvasepa juurde, kes padrunipessa kinni kiilunud padruni välja kangutas. Mõõtis padruni üle ja oletas, et hülss on kunagi varem püstolkuulipildujast läbi lastud ja seetõttu välja veninud. Kuid enne ümberlaadimist polnud hülssi normaalsuurusesse tagasi pressitud. Kodus kontrollisin laskemoona üle: võtsin püstolilt raua välja ning hakkasin sellesse padruneid sobitama. Uued Para padrunid vajusid ainuüksi gravitatsiooni toimel kenasti padrunipessa, nii et hülsi serv kerge kõlksuga vastu raua ranti käis. Zala ümberlaetud moonast vajus samasuguse kõlksuga padrunipessa ca kolmandik. Ülejäänud kiilusid padrunipessa kinni. Kinnikiilunuid proovisin näpuga sügavamale vajutada; läksid küll, kuid pärast tuli näpitstangidega välja tõmmata.

S.t. Õppige teiste vigadest. Ärge Zala Arms ümberlaetud moona ostke. Need paar senti koonerdamist lähevad kalliks maksma.

Autor:  vtl [ 16 Sept, 2019 15:33 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

ostius kirjutas:
Pole just õnnetus, pigem tõrge.

Ostsin Zala Arms ümberlaetud Para moona. Tiirus aga hakkas relv tõrkuma ning tuli viia relvasepa juurde, kes padrunipessa kinni kiilunud padruni välja kangutas. Mõõtis padruni üle ja oletas, et hülss on kunagi varem püstolkuulipildujast läbi lastud ja seetõttu välja veninud. Kuid enne ümberlaadimist polnud hülssi normaalsuurusesse tagasi pressitud. Kodus kontrollisin laskemoona üle: võtsin püstolilt raua välja ning hakkasin sellesse padruneid sobitama. Uued Para padrunid vajusid ainuüksi gravitatsiooni toimel kenasti padrunipessa, nii et hülsi serv kerge kõlksuga vastu raua ranti käis. Zala ümberlaetud moonast vajus samasuguse kõlksuga padrunipessa ca kolmandik. Ülejäänud kiilusid padrunipessa kinni. Kinnikiilunuid proovisin näpuga sügavamale vajutada; läksid küll, kuid pärast tuli näpitstangidega välja tõmmata.


Zala Arms ON OHTLIK!
Kuna teema on väga oluline, siis teen erandi ja kopeerin (anonüümselt) siia paar kirja klubilistist:

"Eile õnnestus Zala Arms 9 x 19 (150 gr) padruni kuul rauda kinni lasta. Asi juhtus xxx võistlusel, nii et ei olnud tore kogemus. Õnneks peatus kuul rauas nii, et järgmist padrunuit ei laadinud. Käepäraste vahenditega sai kuuli kohapeal rauast välja (tegemist on tinakuuliga). Elik võistlustele seda moona ei soovitaks."

"Tõstan aastavanust teemat. Täna nägime yyy sarnast asja, nagu zzz. kirjutas.
Nnn lasi esimese lasu, tundis, et midagi on imelikku ja õnneks nägi, et märklehte auku ka ei tekkinud. Hea, et oli lähedalolev märk. Igaks juhuks ei põrutanud kohe järgmist laksu otsa. Asja lahates selgus, et kuul oli rauda nii kinni jäänud, et tükk aega tagus teist pärast haamriga välja. Oleks teine pauk otsa läinud, siis ilmselt oleks raud lõhki olnud.
Järgmises stages juhtus tal ka midagi veidrat, tühjakslaadimisel jäi padrun pesasse kinni ja ei tahtnud enam välja tulla.
Moon oli siis kõigi poolt armastatud hall Zala Arms (9x19)."

Põhjuseid, miks seda juhtub, on palju lahatud. Ühed pakuvad, et liinil puudub pädev kontroll. Teised räägivad, et kvaliteet sõltub partiist ja sellest, kui pohmas liinioperaator parasjagu on. Kolmandad väidavad, et kuulil puudub "crimp" ehk kest ei ole ümber kuuli tihedalt kokku surutud. Nüüd veel väljaveninud kestade jutt, mis tundub ka üsna loogiline.

Igatahes resumee on selline, et kui kuul on rauda kinni jäänud ja seda kohe märkamata teine pauk otsa lasta, siis on raud (ja suure tõenäosusega ka laskuri käed) lõhki.

ostius kirjutas:
Ärge Zala Arms ümberlaetud moona ostke. Need paar senti koonerdamist lähevad kalliks maksma.


Tegelikult pole asi isegi mitte kokkuhoius, vaid selles, et Zala jms. sportmoona laengud hoitakse minimaalse power-faktori alumise piiri peal, et tagasilöök oleks väiksem ja relva sihikupilt tagastuks võimalikult kiiresti. Ehk sellise moona eesmärk on ainult papi sisse augu tegemine.
Sportlastele meeldib, aga reaalses elus pole sellise moonaga midagi teha.

Autor:  Kriku [ 20 Okt, 2019 11:24 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Kaitseväele üritati ülemäära ohtlikke mabulaid tarnida ja pärast vaieldi tükk aega kohtus: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=87805219

Lõpp hea, kõik hea.

Autor:  trs [ 20 Okt, 2019 14:11 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Tore oleks muidugi, kui ostetakse kvaliteetset nodi, mille puhul saab eeldada, et toimub paki peal kirjas oleval moel ja ajal, aga kuni ründegranaadile pole kuskil hiinas "white smoke" peale trükitud, siis mingist erilisest ohust antud juhul rääkida ei saa. Pigem tavaline vähempakkumise rõõm. On ka tehasest 1 ja 0.5 seki viitega suitsu. Lollile on ka priimus ja labidas ohtlik kätte anda.

Autor:  Leo [ 20 Okt, 2019 16:28 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Ilmselt valmistaja lihtsalt tootis saasta ja hiljem hakkas vaidlema. See on kirjade järgi saksa firma, mis valmistab suurel hulgal pürotehnikat ja nende Eesti esindaja on endine EKJ pioneeriohvitser, nii et vaevalt siin teadlikult üritati aborigeenidele praaki pähe määrida. Samas osal nende toodangust on isegi märge, et viiteaeg 1,5 sek, nii et see ei peaks tulema üllatusena, iseasi, ku KJ just nimelt nõudis pikema viiteajaga suitsugranaate. Ma ise eelistaks ka sellist 4-5 sekundit 1-1,5 sekundi asemel.

Autor:  vtl [ 20 Okt, 2019 17:17 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

trs kirjutas:
...On ka tehasest 1 ja 0.5 seki viitega suitsu. Lollile on ka priimus ja labidas ohtlik kätte anda.


Valikuline lugemisoskus?

”Kontrollimine filmiti ja mõõtmise tulemusel selgus [...] üks roheline suitsugranaat süttis aktiveerimise hetkel“

Ei ole ohtlik?
Kui ainuüksi kontrolli käigus selline eksemplar ette sattus, siis mõelge veidi, kui ebaühtlane pidi see partii olema?

Autor:  Kriku [ 05 Nov, 2019 12:00 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Ajateenija jala all plahvatanud granaat viis ohvitseri süüpinki.
Martin Laine, reporter
Tsiteeri:
Ajateenija jalge all plahvatanud miinivälja eest vastutanud tegevväelast võib ähvardada vanglakaristus. Allohvitser süüd ei tunnista.

«Ma ei taha, et ta vangi läheb,» kostis eile nukralt tunnistajapingist 20-aastane Lars, kelle ajateenistusest sai mullu kevadel elumuutev traagika. Ta vaatas vargsi süüpingis õnnetu näoga istuva tegevväelase Railand Kase (45) poole. Kask on kaitseväe ohutusohvitser. Mullu aprillis pidi ta vastutama selle eest, et Harjumaal Kuusalu vallas keskpolügooni laskeväljal oleks sõduritel turvaline olla. Kuid siis kärgatas plahvatus ning nende elu muutus.

51 vedelevat granaati

Tol päeval vedeles polügoonil vähemalt 51 potentsiaalset taparelva, mis võisid iga hetk seal askeldavate noormeeste jalge all õhku lennata.

Need 40-millimeetrise läbimõõduga granaadid olid jäänud sinna laskeharjutustest. Kuna see ala on soine, samblane ja seetõttu pehme, siis ei pruugi lõhkekehad maha kukkudes plahvatada. Ideaalis otsitakse sellised granaadid üles ja tehakse kahjutuks, kuid paraku ei õnnestu neid alati leida.

Kuna mängus on sõna otseses mõttes elud, on eksituste tagajärjed ja võimalikud karistused karmid. Kasest võib nüüd saada kriminaalkorras karistatud mees. Prokurör Toomas Tomberg süüdistab teda ametialases hooletuses, mille eest maksimaalne karistus on kaks aastat vangistust. See on paragrahv, mida kohtab Eesti kohtupraktikas harva. «Oluline hooletus ei eelda tahtlust, piisab vaid ettevaatamatusest,» selgitas prokurör.

Viimane selline juhtum leidis aset aastal 2006, kui üks Sakala maleva vaneminstruktor (kohtulahend jätab nime saladuseks) mõisteti kuriteos süüdi, sest polügoonilt läks kaduma viis granaati. See lohakuse juhtum päädis kuuekuuse tingimisi karistusega.

Selles loos loeb prokuratuur kannatanuteks kõiki, kes mullu 23. aprillil konkreetsele polügooni alale harjutama sattusid. Terve jagu snaipreid ning neid juhendanud veebel – kokku kuus meest. Prokuröri selgitust mööda pidanuks ohutusallohvitser Kask andma korralduse lahinglaskmise alguseks maa-alad üle vaadata, kuid seda ei tehtud. Kuigi oht, et nimetatud alal võivad olla ka demineerimata granaadid, oli tegelikult teada, ei määranud ohvitser ka liikumispiiranguid. «Ohvitser täitis oma kohustusi pealiskaudselt,» selgitas prokurör. «Kase tegevus tekitas olulise kahju. Ohus olid elud. Ühe ajateenija puhul oht ka realiseerus.»

Elumuutev vigastus

Lars kõnnib nüüd juba ise, kuid ei saa sörkidagi, rääkimata jooksmisest või hüppamisest rääkimata. Endisele esiliiga korvpallurile on see elumuutev vigastus. Võrreldes karkude ja ratastooliga on praegune olukord siiski parem.

Mullu kevadel Kuperjanovi staabikompanii kaasteenijatega laskeväljal teravmoonaga märke tulistades oli tal ajateenistuse lõpuni jäänud kuu. Aeg-ajalt võib pärast laskeharjutust juhtuda, et sihtmärgitagune ala läheb intensiivsest paugutamisest lihtsalt põlema. Nii seekord läkski. Poistega harjutust läbi viinud veebel küsis raadio teel luba, et ala kustutama minna. Sellega oli suhteliselt kiire, sest leek hakkas levima juba üsna laia ala peale. Luba saadud, teadsid kõik, mis edasi teha. Veebel ees, läksid snaiprid leekide poole. Larsile anti aga korraldus tagasi pöörata, et haarata mahajäänud kott. Nii jäi ta korra teistest maha.

Ilmselt ei kuulnud ta läbi kõrvatroppide sedagi, kuidas eesolevad kaasteenijad maast õhkimata granaadi leidsid. Kuid teiste sõdurite poole kõndides märkas temagi midagi maas vedelemas. «Läikiv ja hall, kuid aru ei saanud, mis see on,» selgitas ta.

Karmist õnnetusest ja traumast on tema mälu tollest päevast tuhmunud. Kohtu ees sattus ta ütluste andmisel tihti hätta. Kuid nii nagu ilmselt iga ajateenija, mäletab ta üht põhitõde kaitseväest hästi: «Ära käpi, ära näpi, ära topi!» Ta otsustas minna ümber maas vedeleva metallist jublaka, kuid paraku sattus tema teele teine samasugune. Granaat lendas õhku esimese puudutuse peale.

«Kõigepealt läksid kõrvad lukku, siis sain aru, et kukun. Kui olin vaevu aru saanud, mis juhtus, jõudis pärale ka valu,» meenutas ta hetki, millest on pidanud viimase aasta vältel korduvalt uuesti jutustama. Tema jalg ei liikunud, sest see oli üldse vaevu alles. Vigastusteks olid arvukad luumurrud ning jalast oli väljas pirakas tükk. Õnnetus ähvardas ta jalast ilma jätta, kuid arvukate operatsioonide järel õnnestus see siiski päästa.

Eile kohtusse kohale tulnud snaiprijagu hakkasid hooga grillima süüdistatava esindajad, Küllike Nammi advokaadibüroo vandeadvokaat Kristiina Lee ja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul. Kokkuleppemenetlusest ei tulnud midagi välja, sest allohvitser Kask süüd ei tunnista. «Oleme arutanud eri alternatiive, kuid paraku pole neist midagi välja tulnud. Läheme üldmenetlusse. Tuleb pikk kohtupidamine. Kuulame teid täna üle,» selgitas prokurör poistele.

«Kui sa seal enda väitel sörkisid, kas seda saab nimetada ohutuks liikumiseks?» nõelas Lee peaaegu jala kaotanud noormeest. Advokaatide kaitseversioon on nimelt see, et poisid panid oma elu ise ohtu. «Kellelgi pole täpset ülevaadet, kas, kui palju ja kus lõhkekehad asuvad,» selgitas Tuul, miks ohvitser tema hinnangul süüdi pole. «Tegemist oli nii-öelda UKSO-alaga ehk lõhkemata lõhkekehade alaga. See on elementaarne, et kui on selline ala, siis on seal viibimine ka keelatud. Railand Kask on pandud vastutama, kuid polnud seal kohalgi. Ta ei saa tagada ohutust, kui kaitseväelased ise ohutust rikuvad.»

Nii vaieldakse veel pikalt. Kohtukalendrisse on märgitud 15 istungit. Need hakkavad toimuma nüüd iga paari päeva tagant ning nii detsembri keskpaika välja.

Autor:  sadist [ 02 Dets, 2019 12:35 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Suht-koht Darwini auhinna vääriline juhtum:

https://www.ohtuleht.ee/985203/omatehtu ... nikule-elu

Autor:  Kriku [ 05 Dets, 2019 16:32 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Relvaga juhtunud õnnetus vist küll, aga mitte selline, mida tavaliselt silmas peetakse: https://kodustiil.postimees.ee/6842605/ ... kingi-avas

Autor:  Walter2 [ 05 Dets, 2019 16:39 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Kriku kirjutas:
Relvaga juhtunud õnnetus vist küll, aga mitte selline, mida tavaliselt silmas peetakse: https://kodustiil.postimees.ee/6842605/ ... kingi-avas

22LR on hea kaliiber algajale laskurile. :mrgreen:

Autor:  Zuslik [ 30 Dets, 2019 14:31 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Eelmine aasta Kuperjaanovi pataljoni ajateeniaga Keskpolügonil juhtunu jätkuks https://www.postimees.ee/6860925/prokur ... vangistust

Autor:  EOD [ 30 Dets, 2019 21:28 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Zuslik kirjutas:
Eelmine aasta Kuperjaanovi pataljoni ajateeniaga Keskpolügonil juhtunu jätkuks https://www.postimees.ee/6860925/prokur ... vangistust

Ühesõnaga - rööpaseadja määratakse süüdlaseks.
Allohvitseril ei olnud käsku viia läbi ala lausdemineerimine. Selleks puudusid ka aeg, vahendid ja väljaõppinud personal. Tema tagas ohutust konkreetse harjutuse läbiviimisel ja võimalik, et samblasse kukkunud lõhkemata püssigranaatide olemasolust polnud üldse teadlik.
Et uudishimulik ajateenija igasuguseid huvitavaid asju näppima hakkab, see on kahjuks noore mehe loomuses. :cry:

Autor:  Zuslik [ 30 Dets, 2019 23:59 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Kõige suurem jama on tegelikult see , et ajateenijad (ja ka kaitseliitlased) kes ei ole saanud eelnevalt korralikku instruktaazi saadeti sihtmärgi alale toimetama . See pois oli õnnetu juhus, sest ta ise midagi ei näppinud vaid astus sammu selja taha ja granaat jäi kanna alla. Üks mu enda töömees oli aega teenimas samas pundis ja ei olnud neile keegi sõnu peale lugenud, et iga sammu mis astud tuleb hoolega jälgida, et mitte midagi kahtlast jala alla ei jääks. Pool aastat hiljem pidin sel ise toimetama ja mehed moogiga sihtmärgi alale märklaudu kokku korjama viima. Nagu autoga seisma jäin pidin kamraade hakkama manitsema, et ülepeakaela laiali ei tormataks (sest nii huvitav ju mida 90mm-sed kahurid korda saatnud) ja hoolega jalgeesist jälgitaks ning ei läinud viite minutitki kui esimest 40mm-st granaati märgati, loomulikult sai kõik leitu märgistatud ja kompaniise teatatud kuid kõigest pool aastat peale õnnetust olid seal jälle samad tugevat kontaktpinda vajavad mabulad maas. Vähemalt suvel käisid seal tõsised ehitustööd ja tundus, et sihtmärgi alani ehitati korralikku teed ja tulevikus ei tule trampida kanarbiku ja liiva sees ringi ning kuhu istud või astud on paremini jälgitav.

Autor:  Borja [ 31 Dets, 2019 10:35 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

EOD kirjutas:
Zuslik kirjutas:
Eelmine aasta Kuperjaanovi pataljoni ajateeniaga Keskpolügonil juhtunu jätkuks https://www.postimees.ee/6860925/prokur ... vangistust
Ühesõnaga - rööpaseadja määratakse süüdlaseks.
Allohvitseril ei olnud käsku viia läbi ala lausdemineerimine. Selleks puudusid ka aeg, vahendid ja väljaõppinud personal. Tema tagas ohutust konkreetse harjutuse läbiviimisel ja võimalik, et samblasse kukkunud lõhkemata püssigranaatide olemasolust polnud üldse teadlik.

Nõus ülalöelduga.
Keegi võiks kaitse advokaate siiasamasse foorumiteemasse faktikesi noppima suunata - selmet niigi vigasaanud sõdurit tema vigasaamises süüdistada(-selgelt ebaõnnestunud kaitsetaktika mu arust) :|

Postitatud 17.mai 2019:
Borja kirjutas:
Probleemsed kohad tolles keissis on:

-- KV keskpolügoonil tema kitsuse tõttu samahea kui ei olegi nn "UXO-ala" (elik siis tavakasutaja jaoks NO-GO ala) - ainult tinglikult võib selleks pidada sihtmärgialasid nr 1 ja 2 (SM1 ja SM2), sest need on keskpolügooni neljast sihtmärgialast ja neljast laskeväljast ainsad, kuhu on lubatud kaudtuli..
-- mõlemad nimetet sihtmärgialad haakuvad tihedasti keskpolügooni kesksete laskeväljadega ning reaalne piir nende vahel ilmselt samahea kui puudub..
-- kõigil mainitud neljal sihtmärgialal ja neljal laskeväljal on kaitseväe koduka andmetel tänaseni lubatud polügooni liivasamblapinnasele vastunäidustet 40mm püssigranaatide semmimine..
-- lõhkematajäänud püssigranaatide arvestamise süsteem keskpolügoonil ilmselt kriitikat ei kannata ja/või on see formalistlik..
-- keskpolügooni tingliku UXO ala regulaarne puhastamine näikse kaitseväele ka ülejõu käivat - niisama kui ka selle ala selge piiritlemine // eraldamine jalaväepõhiste lahinglaskmiste sihtmärgiala(de)st..
-- ja kõige lõpuks panevad ka USAst pärit(-olid vist?) püssigranaadid ullu keeldudes kategooriliselt iselikvideerumast - nagu nad seda lõhkematajäämise korral tegema peaksid..

Minu arust peaks ju siililegi selge olema, et antud juhul kannab kaitsevägi TERVIKUNA KOLLEKTIIVSET VASTUTUST - ning kohtualusele allohvitserile paistab hetkel tõesti vaid närune rööpaseadja roll.......

Autor:  Kriku [ 31 Dets, 2019 11:22 ]
Teema pealkiri:  Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

Kriminaalvastutusele EKV-d siiski võtta ei saa, selleks tuleb sealt üksikisikud välja noppida. Mitte et jutt rööpmeseadjast vale oleks.

44. leht 50-st Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
http://www.phpbb.com/