Punatäpp VS Hologramm sihik

[USP]

Kas keegi kasutab märkilaskmiseks oma püstolil/revolvril aimpoint või hologrammsihikut?
Kuidas hindate selliste sihikute praktilist kasu käsitulirelval? Kuivõrd hõlbustab sihik kiiret sihtimist? Kas kellegil on isiklikke kogemusi (Tõnul ehk )?

[Reinhold]

Küsid ehk veel, kas hõlbustab relva kiiret haaramist ? Minu kogemus ütleb, et aimpoint sihiku korral kaotab ajaliselt, küll ainult murdosa sekundist, aga ohuolukorras on see pikk aeg.
Jäägu igasugu sihikud ikka pikema maa tarvis, kui seda on 50m. Aga maitse üle ei vaielda.

[mardo]

aga tee lihtne katse, kummal juhul on parem tulemus, kas kollimaatoriga või ilma ... aseta siluettmärklaud 15 m kaugusele ... kukerpall ette ja siis sulle sobivast asendist hästi kiirelt 3-4 lasku (ilma nende vahel uuesti sihtimata) ... ennustan, et pihta saad aint esimese
ja anna meile teada.

[ictta]

lähemalt kui 15 meetrit, pole siluettmärklauda laskmiseks üldse sihikut vaja

[mardo]

ja üle 5 m olevate subjektide tulistamine on tapmiskatse ... ongi rahu maapeal

[janno8]

äkki ikka alla 5m ???

[mardo]

pidasin silmas tegevust, mida oleks raske seletada hädakaitsena ... sest alla 5 m noaga relvastaud isik on ohtlik, kui relv alles kabuuris

[tonu adrik]

Sõnal "praktiline" on mitu tähendust. Mida silmas pead ? Kui soovid seda sihikut enesekaitserelvale peale kruvida, kas tema kandmine varjatult on seejärel veel praktiliselt teostatav ? ilmselt mitte. Loomulikult on tehtud eri mõõtu seda tüüpi sihikuid, kuid püstolitele kruvitakse reeglina peale sellised mis võimaldavad katta võimalikult laia ala, s.t. mõõtmetelt need sihtimisvidinad just kõige väiksemad pole. On muidugi olemas küllaltki väiksemõõtmelised Docteri poolt tehtavad punatäpid, ja need oleks ehk ka kasutatavad relva varjatult kandmisel, aga tahavad kõvasti harjutamist saada, sest inimesel võtab reeglina aega kuni ta "läbi lukuaugu" miskit pilti teravana seletama hakkab. Seepärast on punatäpid püstolitel reeglina kasutusel ikka võistlusspordis, eeskätt IPSC laskmisel. No ja muidugi jahipidamisel - kontinendil, kus see legaalne.

Mis aga nn. puusalt tulistamisesse (aka instinktiivlaskmine) puutub, siis üle paari-kolme meetri kaugusele ma seda küll teha ei soovita. 15 meetrit ilma sihikuteta on ilmselge optimism, nagu ka "vana hea luuavarre- käepideme-püstoli" Mauser 7,63mm kaliibris sihikule kantud 1000 meetrit. Reaalses elus oled vastutav iga kuuli eest mille välja lased, ja kui olud vähegi võimaldavad (suuremad distantsid seda üldjuhul teevad), tuleb esmalt varjuda, ja alles siis lasta.

Enamik enesekaitselaskmisi toimub max 3 meetrilt, omakorda 50% sellest 1 meeter. Siin teid punatäpp (ega miski muu sihik) ei aita. Kui relv on kabuuris, jõuab nt. noaga relvastatud tüüp teieni ca 8 meetri kauguselt suurusjärgus 1,5 sek, ja alustab suskamist. Kui järgmine kord tiiru lähete, proovige järgi, kui siva te kabuurist oma relva kätte saate, ja esimese tabava lasu nt. 3 meetri kaugusel olevasse märki. Proovige. Saate isegi aru, et kiirelt laskmine on võistlustel tore ja kasulik, aga reaalses elus läheb vaja ka ilma relvadeta lähidistantsi käsivõitluse oskusi. Ja loomulikult ei tohi paigal seista, vaid pidevalt liikuda. Aga see juba teine teema, ja enesekaitse-või.mitte - see hoopis suur omaette teema.

Punatäpi juurde tagasi tulles on IPSC laskmisel kõige kiiremad vennad Open divisjonis. Eranditult kõigil relvadel (püstolitel siis) on seal punatäpid peal, reeglina nende "torude" läbimõõt suurusjärgus 45-50mm - sest kui "suurde tünni" vaadata, siis hoomate märke kiiresti ja ümbritseval ala peale selle säilitades nn. 3D võimekuse-vaate. Lastakse loomulikult mõlemad silmad lahti. Nagu ka reaalses elus. Kleepekasilmad jäägu täpitoksimiseks olümpiavõitjatele.

[tonu adrik]

Sõnal "praktiline" on mitu tähendust. Mida silmas pead ? Kui soovid seda sihikut enesekaitserelvale peale kruvida, kas tema kandmine varjatult on seejärel veel praktiliselt teostatav ? ilmselt mitte. Loomulikult on tehtud eri mõõtu seda tüüpi sihikuid, kuid püstolitele kruvitakse reeglina peale sellised mis võimaldavad katta võimalikult laia ala, s.t. mõõtmetelt need sihtimisvidinad just kõige väiksemad pole. On muidugi olemas küllaltki väiksemõõtmelised Docteri poolt tehtavad punatäpid, ja need oleks ehk ka kasutatavad relva varjatult kandmisel, aga tahavad kõvasti harjutamist saada, sest inimesel võtab reeglina aega kuni ta "läbi lukuaugu" miskit pilti teravana seletama hakkab. Seepärast on punatäpid püstolitel reeglina kasutusel ikka võistlusspordis, eeskätt IPSC laskmisel. No ja muidugi jahipidamisel - kontinendil, kus see legaalne.

Mis aga nn. puusalt tulistamisesse (aka instinktiivlaskmine) puutub, siis üle paari-kolme meetri kaugusele ma seda küll teha ei soovita. 15 meetrit ilma sihikuteta on ilmselge optimism, nagu ka "vana hea luuavarre- käepideme-püstoli" Mauser 7,63mm kaliibris sihikule kantud 1000 meetrit. Reaalses elus oled vastutav iga kuuli eest mille välja lased, ja kui olud vähegi võimaldavad (suuremad distantsid seda üldjuhul teevad), tuleb esmalt varjuda, ja alles siis lasta.

Enamik enesekaitselaskmisi toimub max 3 meetrilt, omakorda 50% sellest 1 meeter. Siin teid punatäpp (ega miski muu sihik) ei aita. Kui relv on kabuuris, jõuab nt. noaga relvastatud tüüp teieni ca 8 meetri kauguselt suurusjärgus 1,5 sek, ja alustab suskamist. Kui järgmine kord tiiru lähete, proovige järgi, kui siva te kabuurist oma relva kätte saate, ja esimese tabava lasu nt. 3 meetri kaugusel olevasse märki. Proovige. Saate isegi aru, et kiirelt laskmine on võistlustel tore ja kasulik, aga reaalses elus läheb vaja ka ilma relvadeta lähidistantsi käsivõitluse oskusi. Ja loomulikult ei tohi paigal seista, vaid pidevalt liikuda. Aga see juba teine teema, ja enesekaitse-või-mitte - see hoopis suur omaette teema.

Punatäpi juurde tagasi tulles on IPSC laskmisel kõige kiiremad vennad Open divisjonis. Eranditult kõigil relvadel (püstolitel siis) on seal punatäpid peal, reeglina nende "torude" läbimõõt suurusjärgus 45-50mm - sest kui "suurde tünni" vaadata, siis hoomate märke kiiresti ja ümbritseval ala peale selle säilitades nn. 3D võimekuse-vaate. Lastakse loomulikult mõlemad silmad lahti. Nagu ka reaalses elus. Kleepekasilmad jäägu täpitoksimiseks olümpiavõitjatele.

[USP]

Taaskord suur tänu põhjaliku ja ammendava vastuse eest!

[kaur3]

James E. Ryan and Robin Adler of the Department of Justice Studies and Sociology at Norwich University ran a comparative pistol project with the purpose of examining the effectiveness of traditional pistol iron sights versus Trijicon’s RMR red dot optic sight. The study, which consisted of 27 students split into two roughly equal groups, shows that the group who used pistols (Glock 19s for the purpose of the study) equipped with the RMR showed statistically superior “hits on paper” and accuracy when compared to the traditional iron sight group. The full study can be read in .pdf form by clicking the image above.

http://soldiersystems.net/blog1/wp-cont ... Sights.pdf

[kaur3]

Pros and Cons of Red Dots on Pistols

http://www.thefirearmblog.com/blog/2014 ... Newsletter

[TangoViktor]

Tervist.

Tahtsin veidikene rääkida kaasfoorumlastega sihikute ostmisest ja teie kogemusest. Kasutan hetkel EKV poolt antud aimpoint punatäppi, aga tunnen, et mingil hetkel see võetakse käest ära ning otsin endale isikliku. Olen googeldanud ja leidnud, et pigem vastab minu soovidele hologramm. Soov lasta suvalistest asenditest kuni 100m peale. Ehk siis parallax free võiks olla kuni 100m. Täpsus 3 MOA-d on maa ja ilm minu jaoks (ak4 originaal on vist 5moa).
Siit tulebki mu küsimus - oskade omast kogemusest soovitada vastupidavat halogrammsihikut, mis vastaks eelpool toodud nõuetele ning oleks piisavalt tugev, et ei läheks esimese kukkumise pealt paigast ära ning oleks ilmastikutingimustele vastupidav. Suurendust pigem väldiks.
hinnapiir oleks kuni 400 eurot. Ei rohkem, ei vähem.

[Medusa]

Riik ostis Aimpoint Comp M4S mudeli, 2 MOA täpiga. Punatäpp, nagu hologi, on parallaksivaba. Aimpointi eelis on patarei kestvus, see mudel oma AA tüübiga töötab mitu aastat. Kui kord aastas patareid vahetada, on see piisav. Holosihiku laserelement võtab rohkem voolu ja seega saab patareisid tihedamini vahetada. Külma ilmaga annab see vahe eriti tunda.

Hea punatäpp teeb samu asju, mis hea holosihik, kui räägime suvalistes asendites laskmisest, niikaua kui täppi näed, on õige sihtimispunkt olemas. Siin tasub muidugi juba hakata nullimiskaugust valima, tavalise 100m asemel kasutatakse pigem 50/200 või 25/300 tüüpi lahendusi. Eotechi eelis on nn niitrist, väga väike täpp ja 65 MOA ring ümber, kiire ja intuitiivne. Aga punatäpp ei ole üldse mitte halvem, maitse asi rohkem.

Levinumad on Eotech (aga sellel on nullihoidmisega probleeme suurema temperatuurikõikumise korral), Aimpoint, Mepro, ka Vortex. selle 400€ rahaga on üks variant Eotech, Aimpointid kipuvad kallimad olema, kui just kasutatut ei saa, Mepro on ka sellest pisut üle, Vortex on allapoole. Mina olen oma Aimpointiga rahul, aga mul on Micro.

[TangoViktor]

olen proovinud lasta nii oma punatäpiga, et panen suvalises asendis täpi sihtmärgile, aga auk on ikkagi teises kohas.