BUKi "hingeelu"

[Leo]

Peab tunnistama, et ma ei jaksanud väga syveneda, kui Soome ajakirjandus hollandlaste palvel BUKi testimisest kirjutas, sest see kinnitas ainult varem teadaolevat, kuid minu arust läks nii, et Soome vastas hollandi ametlike uurijate kysimustele, kuid lisaks oli veel teine uurimisryhm, kellele vastuseid ei antud. Venelaste arvamust BUKi plahvatuse tulemuste andmete jagamise kohta hollandlastega ei ole juttu olnud, kuid ilmselt salastatuse leping Venemaaga on pigem raketi juhtimisseadmete jne tehnilise kohta, see, et lohkelaeng plahvatab ja kildub, ei peaks uudis olema, hollandlased tahtsid pigem testida, milliseid auke ja lehvikuid see tekitab ja kuna Läänes peale Soome BUKe ei olegi, siis kysiti soomlastelt ja soomlased vastasid, sest see oli nende moraalne kohustus. Ei usu, et sellest Moskva poolt peale mossitamise mingeid muid probleeme tuleb, pole nagu midagi vigiseda, soomlased lasid hollandlaste palvel 1 voi moned raketid puruks, need samad raketid, mis seoses systeemi amortiseerumisega oleks nagunii mingil hetkel utiliseeritud.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.janes.com/article/64945/buk- ... an-service

[andrus]

M. Laari raamatus "Impeeriumi vastulöök" olev tekst 2008.a. Tu-22M allalaskmisest:

Alampolkovnik Koventsovi juhitud TU-22 M oli sisuliselt lendav laboratoorium. Selle ülesanne oli katta teiste pommitajate tegevust. Selle lennukiga oli võimalik avastada ja hävitada õhutõrjesüsteeme ja radareid. Vene lendurid tundsid selle lennukiga end Gruusia taevas täiesti muretult. Neile oli öeldud, et Gruusia õhutõrje on täielikult hävitatud. Grusiinidel oli asjast aga veidi teine arvamus.
Koventsov oli kutsutud teenistusse juba 8. augustil. 9. augusti öösel juhtis ta esimest rünnakut Phothile. Lennukid maandusid pärast edukat rünnakut probleemideta Engelsi lennuväebaasis, tankisid ja suundusid siis uuele ülesandele. Koventsov jõudis helistada naisele, ütelda, et kõik on korras, ta teeb veel ühe lühikese lennu ja tuleb siis koju. See jäi temast viimaseks elumärgiks. Grusiinid olid selleks ajaks jõudnud oma õhutõrjesüsteemid positsioonidele liigutada. Kolonel Tebuvaz Šergelia meenutab, et ta oli oma BUK-õhutõrjepatareiga juba 8. augustil rindele käsutatud. Patarei maskeerus ja jäi saaki ootama. Šergelia oli oma mehi hästi treeninud. Neil oli grusiinide kohta üks haruldane omadus – kannatus. Grusiinid lasid paaril väiksemal sihtmärgil minna. Siis aga tulid seitse pommitajat, mille eesotsas lendas Koventsovi juhitud lennuk. Grusiinidel võttis paar sekundit, et oma raketid lahinguvalmis seada. Kuna Koventsov lendas esimesena, võeti sihikule jut tema. Sel hetkel olid Vene pommitajad umbes 22 km kaugusel, kuskil Java kohal, lennates 8 km kõrgusel. Shergelia andis käsu ja esimene rakett lendas välja, minuti pärast ka teine. Lennukid hajusid laiali ja alustasid metsikut tantsu, püüdes Gruusia rakettide eest põigelda. Esimene rakett läks Koventsovi lennukist mööda ja vigastas ühte SU-25 rünnaklennukit. Teine rakett tabas aga märki. Shergelia mäletab rõõmu, mida tema sõdurid tundsid, kui vaenlaste lennuk taevast alla tuli. Alles hiljem sai ta teada, kui väärtusliku saagiga oli tegu.