www.militaar.net

http://www.irconnect.com/noc/press/page ... l?d=161575




Sedalaadi kola hakkab vaikselt kogu relvastust muutma. Ballistiliste rakettidega strateegiliste objektide hävitamine ei ole enam nii lihtne. Samuti lennukite pealt pommitamine. Kuna tegemist on solid state kraamiga (ehk siis pooljuhtlaseritega), siis on ilmselt ka lasu maksumus väike.

Kellaverele oleks hädasti paari sellist vaja.

Läheb vast ikka natuke aega nendega
http://nextbigfuture.com/2009/01/solid- ... k-for.html
hinnalipiku nullide arv on ka teadmata.

Juba täna saab kasutada merendusest tuntud volframipritsi
http://www.youtube.com/watch?v=cgpQBZF2sZQ

see "volframprits" on üks muhe jubin. Antieverything gun

_________________
Fortes fortuna adjuvat

Muhe jubin küll aga eks sellelgi ole omad puudused. Vahepeal käisid jutud, et see võetakse madala tabamistäpsuse tõttu lausa relvastusest maha ja asendatakse tõrjerakettidega.

miks ta madala täpsusega on?

Kui Phalanxi tõugu riistadel mingi probleem on, siis täpsem on öelda selle kohta tabamistõenäosus või tabamissuutlikkus, eriti suurel distantsil.

Probleem on selleks, et kui kaugel oleva raketi suhtes tuleb laskesuunda korrigeerida, siis hakkab kuulipudru vihk ujuma. Umbes nagu siis kui aiakastmisvoolikust pika maa peale vette lasta ja pihustit paremale-vasakule loksutada.

Raketi paremus seisneb selles, et rakett võib küll väljalaskmisest tabamiseni olla aeglsem võrreldes kuuliga aga selle distants on suurem ja mis kõige olulisem, selle saab mahuliselt kildplahvatama panna. Kuulivihk on üsna kitsas.

Ehk siis tõde on see, et lühidistantsil alla 3-400 meetrit pluss/miinus Phalanx ja sealt edasi kuni mõni kilomeetrit rakett. Mach 2-ga lendava raketi puhul on küsimus ju sekundites.

Toodud artiklist ei suutnud leida viidet pooljuhtlaseritele (semiconductor). "Solid state" tähendab, et tahke keha on laserelemendiks. Viimane võib tähendada nii klassikalist kristalli/legeeritud klaasi vms kui ka, tõsi, pooljuhte.

PS: Madalal atmosfääris on, seni avaldatud, laserrelvadel omad probleemid, seega Kellavere peab veidi veel ootama.

_________________
Per aspera ad astra!

Tõsi ta on. Mybad. Muide. Ilmselt paigaldatakse ka F-35-le mingi enesekaitselaser. Küll mitte esimses väljalaskes vist, kuid pisut hiljem. Mis muudab igasugused rakettidel põhinevad õhutõrjesüsteemid mõttetuteks.

Pikemas perspekiitivis on seda plaanitud küll, aga esialgu võtavad need laserid enda alla terve veoautotäie ruumi ning on ikka veel veidi nõrgad (~100KW). Nii et, ennem kui hävituslennukitel laserid sissetulevaid rakette hävitama hakkavad läheb ikka küll veel mingi kümme aastat aega.

100kW on õhutõrjerakettide jaoks täiesti piisav (tegelikult igasuguste lõhkepeaga juhitavate rakettide jaoks). Suurus on küll praegu probleemiks.

Kusjuures kui seda pilti vaadata, siis ei tundu selline miniaturiseerimine sugugi enam nii kiire kulgema, kui ma varem mainisin



Siin tuleb ikka terve saalitäis ühe GAU-22 alasse ära mahutada. See on kõvasti mööndusi tehes 2.11m x 256 mm x 292 mm = 1,577 m^3 (relv ei ole ju kastikujuline ja esiosa on oluliselt väiksem kui maksimaalsed mõõtmed). Sellist ruumikokkuhoidu on minuteada suudetud saavutada ainult elektron-arvutite puhul ning sealgi võttis see siiski aega hea mitukümmend aastat. Selle eelduseks oli kahe revolutsioonilise tehnoloogia leiutamine (milliseid võib eelmisel sajandil kokku lugeda ühe käe sõrmedel). Esimene neist oli transistor ja teine räni-kiip.

Ei ole asi nii hull. YAL 1A on keemiline laser ca. megavatise võimsusega. Kui vaatad minu postituse esimest pilti, siis seal on 100kw võimsusega tahkekiirguriga laser. Ka viimane on selgelt liiga suur, kuid protoüübi suuruse vähendamine on juba insener-tehniline, mitte teaduslik ülesanne.

Sama suurusjärgu võimsusega laseriga lasti 80-datel Airborne Laser Laboratory poolt viis Sidewinderit alla. Siis oli selle transportimiseks vaja KC-135-t.

YAL-1A näol on, tõsi, tegu kemolaserite alla kuuluva gaas-dünaamilise laseriga(GDL). Eesti keeles on kunagi pakutud ka terminit jugalaser(Henn Käämbre), mis iseloomustab päris hästi selle tööpõhimõtet. Pros-cons: väga võimas, kogukas, pigem madala kasuteguriga laser. Mõõtude/kaalu vähendamine, sama võimsuse juures, on päris tõsine ülesanne. Sellepärast otsitaksegi alternatiive tahkislaserite, sh ka pooljuhtlaserite hulgast.

Üks kiire ülevaade HEL'idest nt:
http://www.ausairpower.net/APA-DEW-HEL-Analysis.html

_________________
Per aspera ad astra!

Niimoodi saab tulevikust sammhaaval tänapäev:
http://boeing.mediaroom.com/index.php?s=43&item=817

_________________
Per aspera ad astra!

Katsed ka lendavate sihtmärkidega:
http://boeing.mediaroom.com/index.php?s=43&item=941

Viimases "Combat Aircraft"'is (Volume 10 Number 6) on samal teemal uudisnupp, kus märgitakse, et käib ettevalmistus raketitõrje katsetuseks.

_________________
Per aspera ad astra!