Revolver-millist valida?

[ahtik]

Kuulge härrased - vastane on naabermaja nurga taga - millega te tegelete? Enesekaitse ja väikse revolvri teema ei ole see kohe kindlasti mitte.

[EOD]

Täiesti nõus, et naabermaja nurga taga või majast 50 meetri kaugusel võpsikus varitseva ründaja tõrjumiseks on paremaidki relvi, kuid neid ei pruugi võtta olla. Eriti kui peaks läbi minema seadus, et enesekaitserelv võib olla inimesel vaid üks ja seegi vaid püstol või revolver. Kui nüüd inimesel on vaja relva pidevalt kaasas kanda ja see ei saa varjatult kandmiseks suur olla...
Aga lohutuseks teadmine, et sealsamas nurga taga või võpsikus varitseva ründaja huvi edasi liikuda või võpsikus edasi passida kustutab ka kahetollise rauaga revolver.
Vaid lühike sihikuliin on "nöbinina" miinuseks. Kuuli algkiirus ei pruugi pikema rauaga revolvri omast eriti erineda, kuna kuuli maksimaalkiirus Vmax on suurem suudmekiirusest V0. Lühiraudsel revolvril aga on gaaside rõhk rauasuudmes, mis annab kuulile viimase tõuke, suurem. Kel kuuli kiiruse mõõdik olemas, võiks võrdluse andmed siia postitada.

[Kulibin]

Sihikuliini pikendamiseks kasutage laserit. Väga efektiivne on ristjoonelaser, täpp on halvasti nähtav.

[Black]

Lasersihikut võid enesekaitserelval kasutada sama palju kui summutit. Summutiga annaks ju ka muidu sihikuliini pikendada ja pikkusesse massi lisades käe värinat kompenseerivat inertsi suurendada.

Aga jah, see lingitud Fobuse kabuuri kumer plastlapakas käib ikka vöö alla, mitte soki sisse.

[KAAK]

Püstolile on teema tehtud,miks mitte ka revolvrile?

Milline siis on parim enesekaitseks,tiirus laskmiseks või võistlusteks?
Kõik muud head ja vead kah teretulnud.

[EOD]

Esmane on muidugi otstarve.
Enesekaitseks sobib "nöbinina". Soovitatavalt .38 SPL kaliibris, kuna sellele on saadaoleva moona valik suurim. Varjatud kukk on kiirelt haaramisel kasuks, kuid harjutanud laskurile mitte kohustuslik.
Kerge raamiga relva on mõnus kanda, kuid tagasilöök kipub valuläve ületama. SPL+P padruneid tasub kerges relvas samal põhjusel vältida, kuigi relva juhend võib nende kasutamist lubada.
Võistlusrelv võiks olla pikema rauaga. Kasvõi pikema sihikuliini pärast. Öeldakse, et 4" raud on liiga universaalne ja seega ei kõlba õieti millekski.
Tähtis on kvaliteedi/hinna suhe. Hea relva võib osta soodsalt, kuid mitte odavalt.
Ostetavat relva tasub lasta spetsialistil kontrollida.
Tiirus laskmiseks sobib reguleeritava sihikuga revolver, kaasaskandmiseks jälle mittereguleeritava sihikuga.
Üldiselt tugevama laengu puhul lähevad tabamused kõigil revolvritel allapoole. Pilu trumli ja raua vahel toimib kompensaatorina.
Muidugi on iga relva puhul mingeid eriomadusi, milliseid tasub arvestada.

[vtl]

Parim revolver on püstol, ilmselt sellepärast polegi senini oma teemat tehtud.

Nagu EOD eelnevalt ütles, kõik oleneb otstarbest.

Enesekaitseks? Välise kukega isendit on tülikam kanda ja riiete alt välja tõmmates võib takerduda. Sisemise kukega jääb sulle jällegi ainult DAO (double action only) ehk ainult pikk ja raske tõmme ehk pole seda täpsust, mis single actionis.
Kui Sa ei ole just treenitud laskur, siis võib juhtuda, et kriisiolukorras (kui pulss on 200, käed värisevad ja adrenaliin on laes), saavad need 5-6 padrunit väga kiiresti otsa. On Sul kohe käepärast lisapadruneid või isegi kiirlaadija?
Jah, revolvri eeliseks tuuakse tihtipeale seda, et padrunit saab kanda rauas ja saab kohe relva haarates paugutama hakata. Mis on jällegi lisaoht igapäeva-kandmisel. Käideldavus ja turvalisus on pöördvõrdelised asjad.
Üks huvitav varjatud kukega revolvri eelis on veel see, et saab mitu lasku järjest läbi tasku või riiete lasta (kus püstolikelk ei mahu liikuma).

Tiirus laskmiseks? Kui huvi ja tahtmist on, siis miks mitte.

Võistlemiseks? Ma isegi ei oskaks lambist öelda, milline klubi korraldab regulaarselt revolvriklassis võistlusi. Kas üldse keegi korraldab. Eks see selline friigiteema ole.

Aga et teemasse tagasi tulla siis millist valida? Kui ma peaksin enesekaitseks ainsa relvana just tingimata revolvri valima, siis tõenäoliselt võtaks .38 Ruger LCR-i. Tõsi, Eestimaalt on tänasel päeval seda uuena vist võimatu osta.
Ja kui tahaks midagi teistsugust, siis googelda sellist asja, nagu Chiappa Rhino.
Suvisel ajal päevasärgi rinnataskusse torkaks aga North American Arms mini-revolvri. .22LR kaliiber ei ole küll minu esimene valik, aga kui mul on lühikeste pükste ja t-särgi korral valida paljad käed vs. .22, siis ma valin siiski viimase. Tõenäoliselt on tegu maailma kõige väiksema 5-lasulise revolvriga üldse.
Kuidas see Reisile Sinuga moto kõlaski - "valik on sinu!"

[cedric]

Olen omanud kolme revolvrit, millest kaks tükki olid Ruger Speed Six kaliibris .357

Lühema, 2.7 tollise variandi omanik oleks hea meelega uuesti, aga ega kummagagi polnud midagi tarka eriti teha, kui minu omanduses olid, peale trumli keerutamise:)

Ruger GP100 paitab ka silma.

[vtl]

...aga ega kummagagi polnud midagi tarka eriti teha [...] peale trumli keerutamise:)

5 teadlast 6-st jõudsid järeldusele, et vene rulett on täiesti ohutu harrastus.

[EOD]

Parim revolver on püstol, ilmselt sellepärast polegi senini oma teemat tehtud.

Märkimata jäi, et ka revolver on püstol. Lihtsalt üks püstoli liikidest.
Ühelasuline püstol sobib laskespordi harrastamiseks. Väga täpne, kuid ümberlaadimine võtab kõvasti aega.
Mitmelasuline, mitteautomaatne revolver on ülimalt töökindel (muidugi sõltuvalt valmistuskvaliteedist), kuid vajab ümberlaadimiseks aega. Lisaks on miinuseks väiksem trumli maht, võtteldes poolautomaatpüstoli salve mahuga. Plussiks aga tõrkekindlus ja valmisolek avada tuli teise käe abita.
Poolautomaatpüstol on reeglina suurema salvamahuga, kuid tõrkealtim. Viletsa laskeoskuse kompenseerimine suure salvemahuga võib tiheasustuspiirkonnas viia reaalse vanglakaristuseni.

[vtl]

Parim revolver on püstol, ilmselt sellepärast polegi senini oma teemat tehtud.

Märkimata jäi, et ka revolver on püstol. Lihtsalt üks püstoli liikidest.

Reeglina defineeritakse püstolit kui käsirelva tüüpi just selle järgi, et raud omab ühte, rauaga integreeritud padrunipesa.

Mitmelasuline, mitteautomaatne revolver on ülimalt töökindel (muidugi sõltuvalt valmistuskvaliteedist),
[...] Poolautomaatpüstol on reeglina suurema salvamahuga, kuid tõrkealtim.

Argumendid (või õigemini müüdid) revolvri suuremast töökindlusest (võrreldes poolautomaatse püstoliga) pärinevad eelmise sajandi alguspoolelt. Revolvril on samuti liikuvaid mehaanilisi osi, mis nõuavad suurt täpsust ja võivad tõrkeid anda. Näiteks pöörlev trummel võib kinni kiiluda (ise näinud).

Viletsa laskeoskuse kompenseerimine suure salvemahuga võib tiheasustuspiirkonnas viia reaalse vanglakaristuseni.

Loomulikult. Keegi ei olegi propageerinud viletsa laskeoskuse kompenseerimist laustule andmisega ja seda veel tiheasustuspiirkonnas.
Samas kogenud korrakaitsjad on rääkinud kogemustest, kuidas kriisiolukorras on 15-ne salv tühjaks saanud nii, et sellest ise aru ei saanud, millal ja kuidas see toimus. Ja seda räägivad treenitud laskurid, kes on alati harjunud oma laske lugema.

Küsimus ongi selles, milleks Sa ette valmistad, kui enesekaitseks relva kaasa võtad. 1-2 padrunit on piisav ehk kellegi (ettekavatsetud) külmavereliseks tapmiseks, aga kui peaks sattuma olukorda, kus ründajateks on mitu automaatrelvadega varustatud terroristi (a'la Pariisi või Brüsseli sündmused) või veoautoga rahvahulka sõitja, siis pole 6-lasulise revolvriga suurt midagi teha.

[EOD]

Reeglina defineeritakse püstolit kui käsirelva tüüpi just selle järgi, et raud omab ühte, rauaga integreeritud padrunipesa.

Püstol on lühiraudsete, ühe käega laskmist võimaldavate laskurrelvade klassi üldnimetus. Püstolid võivad olla ühe- või mitmeraudsed, mitteautomaatsed, pool- või täisautomaatsed. Sealhulgas revolvrid. Kõik nad on ikka püstolid. Nagu musket, kaheraudne haavlipüss ja poolautomaatne vintpüss on kõik püssid, vaatamata erisustele.

Argumendid (või õigemini müüdid) revolvri suuremast töökindlusest (võrreldes poolautomaatse püstoliga) pärinevad eelmise sajandi alguspoolelt. Revolvril on samuti liikuvaid mehaanilisi osi, mis nõuavad suurt täpsust ja võivad tõrkeid anda. Näiteks pöörlev trummel võib kinni kiiluda (ise näinud).

Aga saigi ennist ju mainitud, et revolver peab olema kvaliteetne. On tõesti selliseid, milliseid ei taha kättegi võtta. Trummel võib muidugi ka korraliku revolvri puhul kinni kiiluda kui seda pole puhastatud ja raua tagaosale on tinast "krae" kasvanud.

Söötmishäireid revolvril ei esine ja padruni tõrke puhul piisab uuesti päästikule vajutamisest (ainus liigutus üldse, mis revolvrist tulistamisel vajalik).
Tõsine, vaid revolvrile omane probleem võib tekkida viitega süttiva padruni puhul kui trummel on lasu hetkeks jõudnud veidi pöörduda ja kuulil on edasiliikumine võimatu. Siis tõenäoliselt trummel lõhkeb. Selline viga on küll üliharuldane, kuid Eestis on üks revolver tõenäoliselt just seetõttu lõhki lastud.

Samas kogenud korrakaitsjad on rääkinud kogemustest, kuidas kriisiolukorras on 15-ne salv tühjaks saanud nii, et sellest ise aru ei saanud, millal ja kuidas see toimus. Ja seda räägivad treenitud laskurid, kes on alati harjunud oma laske lugema.

Nende kogenud korrakaitsjatega pole tõenäoliselt viidud läbi piisavalt Tactical reloading´u harjutusi.

[vtl]

Püstol on lühiraudsete, ühe käega laskmist võimaldavate laskurrelvade klassi üldnimetus. Püstolid võivad olla ühe- või mitmeraudsed, mitteautomaatsed, pool- või täisautomaatsed. Sealhulgas revolvrid. Kõik nad on ikka püstolid.

Jah ingliskeelsest kirjandusest on püstol kui käsirelva üldnimetus ühe variandina läbi käinud, aga meie seadusandluse järgi püstoli liigi- või soetuamisloaga revolvrit käidelda ei saa.
Igas mõttes oleks oluliselt selgem, kui ülenimetuseks on "käsitulirelv", mitte "püstol" ning revolvrit ei samastataks püstoliga üheskis kontekstis.

Aga saigi ennist ju mainitud, et revolver peab olema kvaliteetne. On tõesti selliseid, milliseid ei taha kättegi võtta. Trummel võib muidugi ka korraliku revolvri puhul kinni kiiluda kui seda pole puhastatud ja raua tagaosale on tinast "krae" kasvanud.

Söötmishäireid revolvril ei esine ja padruni tõrke puhul piisab uuesti päästikule vajutamisest (ainus liigutus üldse, mis revolvrist tulistamisel vajalik).
Tõsine, vaid revolvrile omane probleem võib tekkida viitega süttiva padruni puhul kui trummel on lasu hetkeks jõudnud veidi pöörduda ja kuulil on edasiliikumine võimatu. Siis tõenäoliselt trummel lõhkeb. Selline viga on küll üliharuldane, kuid Eestis on üks revolver tõenäoliselt just seetõttu lõhki lastud.

Küsimus on selles, millist laadi tõrge võib esineda.

Revolvritrummel võib kinni kiiluda, kui sinna vahele satub mustus või sodi (kasvõi liivatera), ekstraktorivarras kõverdub, padrunikest või sütik ulatub pesast kõrgemale välja ja saadki tõrke, mida on väga tülikas kui mõnel juhul võimatu "põllu peal" kõrvaldada.
Lisaks veel eelnevalt juba kirjeldatud olukord, kui padrunipesa ei joondunud täpselt rauaga. On viimase põhjuseks siis kulumine, mehaaniline takistus või mainitud viitsüüde. Kõik need tõrked teevad relva edasise kasutamise võimatuks.

Püstoli söötmishäire on reeglina ühe liigutusega kõrvaldatav ja seda õpetatakse lasketreeningu ühe osana. Pärast tõrke kõrvaldamist toimib püstol edasi.

Edit: ma ei taha sugugi vastu vaielda argumendile, et (korralik) revolver ON töökindel asi.
Lihtsalt (liigagi sagedasti kuuldud) põhjused revolvri eelistamisks püstolile just väidetavalt parema töökindluse tõttu ei ole täna SEE argument, millest peaks valikul lähtuma. Tõrkeid esineb mõlemal ja palju olulisem on see, kuidas neid (kasvõi moona valikuga) vältida ning vajadusel osatakse likvideerida.

[iFly]

See pärimus, et püstolil on igasugu tõrked aga vaat revolver - sellel on vaid trummel ja päästik ja midagi tõrkuda ei saa - on tänapäeval BS.

Päästiku ja kuke / trumli vahel on hulk peenikesi pudinaid (enamasti pääseb neile ligi parempoolse küljeplaadi eemaldamisega). Ma olen sellest osakonnast tõrke saanud, õnneks võistlustel. Ja selle eemaldamiseks läks palju aega.

Lisaks veel ajafaktor (trumli täitmine vs salvevahetus) ja trumli vs salve maht.

Revolvri suurim eelis mumeelest on Eesti ülitargast relvaseadusest tulenev privileeg vinnastamist mittevajava tukiga ringi käia (püstolil ei tohi olla padrunit pesas).

[vtl]

Revolvri suurim eelis mumeelest on Eesti ülitargast relvaseadusest tulenev privileeg vinnastamist mittevajava tukiga ringi käia (püstolil ei tohi olla padrunit pesas).

Selle vinnastamisega on nii ja naa ning sõltub revolvritüübist ju. Single actioni korral tuleb ikka kukk käsitsi taha tõmmata, kuigi jah, seda saab teha ühe käega. Samamoodi võib aga öelda, et püstolit saab ühe käega vinnastada vastu püksirihma või saapatalda.

Kui viimane barbaarne või ajakulukas tundub ja soov on peale kabuurist haaramist kohe (seaduslikult) püstolit paugutama hakata, siis võib hankida endale automatic holsteri, mis vinnastab kelgu ära püstolit alla vajutades.

http://automaticholsterusa.com/p/watch-it-in-action