www.militaar.net

Läheb järjest ligemale.
Aga ikka - milline Peacemakeri konstruktsiooni omapära seda trikki võimaldab ja millised on laskuri järjestikused manipulatsioonid? Ajastus on loomulikult üks võtmesõna.

Ole ettevaatlik EOD, siin mõni hakkab oma tamasseriga katsetama ja ...
Äkki tavalistel revolvritel keerab trumlit ainult päästiku vajutamisel, kuid kuke liigutamisel mitte. Seepärast lööb nõel teisel korra lastud kapslit.

Esimene päästikule vajutades, teine lask päästikut all hoides ja samal ajal teise käega kiirelt üle kuke, seda tagasi tõmmates...?
Või siis päästikut ja kukke korraga tõmmates?

_________________
Shit stalo ludshe, shit stalo veseleje (J.V.Stalin)

Mahtus sisse.
Peacemakeri ja veel mõnede revolvrite omapära on selles, et trumli pööramine on seotud ainult kuke, mitte päästiku liikumisega, nagu enamusel tänapäeva revolvritel.
Laskuri tegevus:
Kabuurist relva haarates vinnastab relvakäe pöidlaga kuke. Suunab relva märgile ja vajutab päästikule. Päästiku jätab vajutatuks. Teise käe labaga tõmbab üle kuke. Trummel pöördub ja kukk lööb.
Käte tegevuse koordineeritusest sõltub, kas kõrv suudab kaht lasku eristada või mitte. Seda annab treenida.
Salooniduellidel võimaldas see tehnika tulistada dupletiga. Tõenäosus vastane maha saada suurenes. Tänapäeval on see relvašõude tõmbenumber.

Revolver on ülimalt töökindel?
http://gunstime.com/?p=905

Püstolid on töökindlamad?

Küsimus ei olnud ju mitte selles, kas püstolitega (ka) juhtub, vaid selles, et (väidetavalt) revolvritega ei juhtu.

Tõenäoliselt lendas trummel pooleks sellepeale, kui padrun ei olnud rauaga täielikult joondatud ehk meh. viga.

Ei näe sugugi sedamoodi välja.
Pakuksin, et:
1) Iselaetud padrunid, kus kasutati laadimisel valet (liiga kiiret) püssirohusorti või liiga rasket kuuli. Mõlemal juhul tõusis rõhk enne kuuli liikumahakkamist üle kriitilise ja püssirohi detoneerus. Omal ajal küllaltki levinud õnnetuste põhjus salaküttide hulgas, kes laadisid kõlbmatuks muutunud vintpüssipadrunid ümber haavlipüssidele mõeldud püssirohuga (ja tihti ka väga tugeva Gevelot´ tüüpi kapsliga).
2) Praakpadrun, milles oli liiga väike püssirohulaeng. Piisavat vajalikku rõhku kuuli liikumahakkamiseks ei saavutatud. Temperatuur tõusis, kuni püssirohule "tuli meelde", millest ta on valmistatud (püroksüliinist (nitrotselluloosist, paukpuuvillast - heal lapsel mitu nime)) ja laeng detoneerus.
Revolvri konstruktsiooniliste omapäradega pole kummalgi juhul tegu. Samadel põhjustel on ka muid relvi lõhki lastud.
3) Liiga tugeva laenguga, kaasaegsete padrunite kasutamine eelmise sajandi keskel toodetud relvas.

Ma vaatasin piltide järgi, et trummel oli raua suhtes nihkes. Aga see võis ka plahvatusejärgsest deformatsioonist tingitud olla.
Relv ise jah oli eelmise sajandi 50-test

Vana ja püstolile suunatud teema, aga kas keegi on kokku puutunud ka varjatud kukega revolvritega ning nende saadavusega Eestis?

Endale pakkus huvi Ruger lcr aga netimaailma järgi pidi raam järgi andma lõpuks.

Taktikalise laskmise keskus kunagi müüs, aga ka neilt leti pealt kadunud ning juurde ei pidanud tulema.

Varjatud kukega kvaliteetseid revolvreid toodab ka näiteks Taurus.
Soovitus on küll relvas kasutada juhendis näidatuis kraadi võrra nõrgemaid padruneid. Näiteks .38 SPL+P asemel .38 SPL. Seda eriti kerge raamiga revolvrites. Relv ise võib kesta, kuid tagasilööki on raske taluda.
Ruger on tuntud kvaliteetrelvade tootja, kuid ka selle firma revolvrites tasub eeltoodud põhjustel kasutada nõrgemaid padruneid.
Reaalsetel enesekaitsedistantsidel on .38 SPL piisav. .22 ja .32 kaliibrid jäägu sportlastele ja muidu relvahuvilistele.
Soomes on revolvrite valik suurem. Kuidas sealt relva osta, seletatakse prefektuuris ostuloa vormistamisel.

TLK rääkis paar aastat tagasi (just siis, kui viimane LCR minu nina alt ära osteti), et saaks juurde küll, aga ühe eksemplari hinnale lisandub samapalju või isegi mitmekordselt transa- ja asjaajamiskulu ning asi ei tasu ennast lihtsalt ära. Kümne eksemplari ostmisel oleks juba teised lood, aga üks tiir ei taha tänasel päeval neid lattu seisma osta.

Rugeri roostekindlusega on omaette küsimus. LCP (nende superkompakt-püstol) olevat ühe niiske ööga telgis rebasekarva läinud.

PS. Varjatud kukega revolvril on omad eelised muidugi. Näiteks saab läbi jopetasku lasta.