Juhtumeid püütakse seletada nii imerelva katsetuste kui ka luuretempudega, ent ükski teooria ei sobi.
Havannas toimub midagi kummalist. USA ja Kanada diplomaadid jäävad üksteise järel haigeks. Nad kaebavad iiveldust, peavalu, ninaverejooksu või kõrvade vilistamist. Osa kannatanuid on kaotanud kuulmise, osal diagnoositi ajuturse, osal on tõsiseid mäluprobleeme. Arvatakse, et Kuuba pealinnas resideerivad diplomaadid on langenud mingit sorti relva ohvriks, aga ühtegi sellist relva ei teata olemas olevat. Samuti jääb segaseks, kes on rünnaku taga. Välismaalaste tervisehädad on ehtsad ja ohvreid tekib üha juurde. Seetõttu hoiatas USA välisminister Rex Tillerson pühapäeval, et diplomaatide kaitseks võidakse alles 2015. aastal taasavatud saatkond uuesti sulgeda.
Seletamatud tervisehädad tabasid esimesi ohvreid mullu novembri lõpus, kuid saatkonnatöötajatel kulus nädalaid, enne kui nad mõistsid, et tegu on millegi süstemaatilisega. Riigidepartemangu juhtkond kuulis sellest veelgi hiljem. Alles 17. veebruaril jõudis Kuuba valitsuseni USA ametlik kaebus arvatavate rünnakute kohta. Meedia sai toimuvast teada alles augusti alguses. Viimastel andmetel on kannatada saanud vähemalt 21 USA diplomaati ja mõned Kanada saatkonna töötajad. Enamik intsidente on toimunud diplomaatide kodudes, osa ka Havanna hotellis Capri.
Esimesena langes kahtluse alla mõistagi Kuuba valitsus. USA saatkonna töötajaid on riigis varemgi ahistatud: tüüpiline näide on tööpäeva keskel korterisse sissemurdmine ja seal asjade ringipaigutamine. Tõsiste kehavigastuste tekitamine on aga samm märksa kaugemale. Ootamatult mõjus ka diktaator Raúl Castro käitumine, kellest eeldati süüdistuste ülbet tagasilükkamist, nagu Kuubas sellisel puhul kombeks.
Seekord kohtus Castro isiklikult USA suursaadikuga ja kinnitas, et tema valitsus pole rünnakutega seotud, tunneb nende pärast suurt muret ega oska ka öelda, kes rünnakuid korraldab. Omal algatusel lubas ta, et ameeriklased võivad saata FBI Kuubale asja uurima, mis on juba täiesti pretsedenditu. Kohtumist kommenteerinud diplomaadid ütlesid AP-le, et Castro abivalmidus mõjus rabavalt. FBI uurijaid lendasidki Havannasse, sama tegi ka Kanada kuninglik ratsapolitsei. Tagasi läksid nad sama targalt.
Tõsi on, et Castrol pole diplomaatide ründamiseks motiivi. Kui esimeste ohvrite sümptomid ilmnesid, oli Barack Obama veel president ja kahe riigi suhetes kestis pingevabadus, millest mõlema diplomaadid püüdsid enne Donald Trumpi võimuletulekut viimast võtta.
Fidel Castro vari?
Juhtunu taga võiks olla ka mõni Kuuba jõuorganite omapäi tegutsev tiib või rakuke. Olgu see kokkusattumus või mitte, igatahes suri novembris, kui Trump USA valimised võitis ja diplomaatide tervisehädad algasid, Kuuba endine juht Fidel Castro, kes venna alustatud lepituspoliitikat heaks ei kiitnud. Võib-olla puhkes seejärel kulisside taga režiimisisene võimuvõitlus, mille üks tagajärg oli ameeriklaste ahistamine?
Sellelgi seletusel on mitu puudust. Esiteks paistab Raúl Castro oma julgeolekujõude päris hästi valitsevat, teiseks on samasuguste sümptomitega haiguslehele jäänud ka mitu Kanada diplomaati. Ja alati Kuubaga hästi läbi saanud Kanadat pole julgeolekul erilist põhjust ahistada – kui seda tehtaks, siis lihtsalt jälgede segamiseks. Kui põhieesmärk oleks USA ja Kuuba omavahel tülli ajada, poleks sellisel segaduse külvamisel vähimatki mõtet.
Müstiline on seegi, mis ohvritega täpselt juhtus. Osa kannatanuid meenutas, nagu oleksid nad sattunud mingisse tugevasse ja nähtamatusse energiavoogu, mida võis tajuda ainult üksikutes paikades. Paar sammu eemale astudes kadusid ka sümptomid. Osa ohvreid kuulis krabinat või vilinat, teised ei kuulnud midagi. Võiks oletada, et tegu on helišokirelvaga, mida kasutavad tänapäeval paljude riikide politseijõud. Kuid sümptomid ei vasta päriselt ei infra- ega ultraheli mõjule, vähemasti pole seni avalikult teada heliseadmeid, millega tekitataks selliseid efekte.
Veel üks teooria ütleb, et Kuuba võis katsetada mõnd uudset pealtkuulamisviisi, millega kaasnes ootamatu kõrvalmõju. Ent kui tegu olnuks eksitusega, oleks USA kaebustele ilmselt reageeritud. Tasub märkida, et pärast Castro teavitamist olevat seletamatud juhtumid mõneks ajaks lõppenud, ent algasid hiljem uuesti. Kui asi augustis avalikuks tuli, kinnitas USA välisministeerium, et probleemid on juba lahendatud. Peagi pidi valitsus oma sõnad tagasi võtma, sest juhtumid jätkusid.
Kui eeldada, et Havannas proovitakse mõnd uut imerelva, võib kahtlustada, et selle taga on hoopis mõni USA-vaenulik välisriik, näiteks Põhja-Korea.
Kui oletada, et Havannas katsetatakse mõnd uut imerelva, võib kahtlustada, et selle taga on hoopis mõni USA-vaenulik välisriik. Näiteks Põhja-Korea, kelle puhul diplomaatiliste normide räige eiramine eriti ei üllataks. Või Kuuba lähedane liitlane Venezuela, kelle suhted USA-ga on viimasel aastal järsult halvenenud. Või Hiina või Venemaa, kelle salajases arsenalis võib olla igasuguseid ennenägematuid seadmeid.
Ent jällegi: Kuuba on politseiriik ja USA diplomaate jälgitakse pidevalt. Raske on ette kujutada, et välismaalased suudaksid nii suurt operatsiooni kohaliku julgeoleku eest salajas hoida. Nii et süüdi on ikkagi Kuuba enda luure? „Tõsi on see, et me ei tea, kes või mis seda kõike põhjustab,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Heather Nauert eelmisel nädalal. „Sellepärast uurimist alustatigi.”
Pakutud seletused
Infraheli. Madala helisagedusega helilaine seletaks tasakaaluhäireid, iiveldust ja kuulmise kadu. Ent ohvrite sõnul algasid nende tervisehädad pärast seda, kui nad olid sattunud tajutavate piiridega energiavihku. Teadaolevalt pole infrahelilaineid võimalik nii täpselt suunata.
Ultraheli. Ka ülikõrge heli võib tervist kahjustada, kuid selleks tuleks ultraheliseade suruda otse vastu ohvri nahka, kaugemalt pole võimalik kedagi ultraheliga mõjutada. Nii ultra- kui ka infraheliga on veel üks probleem: ajuturset need ei tekita, ent osal diplomaatidel täheldati just seda.
Elektromagnetlained. Neid saab suunata ja kauge vahemaa taha saata, seinad neid samuti ei takista. Selliseid laineid tekitavaid seadmeid kasutatakse tavaliselt elektronseadmete saboteerimiseks, aga kahjulikult mõjuvad need ka inimestele, kes võivad lainete mõjul hakata imelikke hääli kuulma. Ent kui elektromagnetlaine on nii tugev, et võib inimest vigastada, kaasneb sellega põletus. Ükski ohver põletust ei kurtnud.