www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Okt, 2019 11:00

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1 postitus ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: loe seda kindlasti!
PostitusPostitatud: 17 Dets, 2004 4:03 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Mai, 2004 16:36
Postitusi: 1523
Asukoht: Dorpat
Postitan autori vaikival nõusolekul veel pisut harivat materjali.

* * *

Relva omamine ja vajadusel
ta kasutamine on tõeliselt vaba
inimese võõrandamatu õigus.





0 H U T U S N Õ U D E D
TULIRELVADE JA LASKEMOONAGA ÜMBERKÄIMISEL.


Teine, täiendatud trükk.



Tartu 1999



TULIRELVA KÄSITSEDA ALATI NII, NAGU OLEKS TA LAETUD!
Seetõttu:


1. Ära suuna ilma tungiva vajaduseta relva suuet ühegi elusolendi ega materiaalsete väärtuste suunas!

2. Relva mittelaetuses veendu alati isiklikult (ja visuaalselt)!

3. Kui võtad relva kätte mõneks muuks otstarbeks kui laskmine, laadi ta eelnevalt tühjaks!

4. Kui pole kavatsust tulistada, ära hoia sõrme relva päästikul!

5. Ära plõksuta relva tühjalt!

6. Hoia relva kukkumise eest!

7. Väldi võõrkehi relva rauaõõnes!

8. Laskeharjutusi tee vaid selleks ettenähtud laskeradadel!

9. Väldi relva ja laskemoona sattumist kõrvaliste isikute kätte!

10. Tulirelv ja alkohol ei sobi kokku!




OHUTUSNÕUDED TULIRELVADE JA LASKEMOONAGA ÜMBERKÄIMISEL.

TULIRELVAD JA LASKEMOON PEIDAVAD ENDAS ESMAPILGUL MITTETAJUTAVAT OHTU.

ILMA VAJADUSETA RELVA MITTE KÄTTE VÕTTA

Iga relvaomanik peab oma relva hästi tundma (nii käsitsemisvõtteid kui ka tehnilist külge), samuti peab ta olema veendunud relva korrasolekus.
Relva eest tuleb hästi hoolitseda ja temasse suhtuda mõningase aukartusega, siis ei vea ta omanikku alt.

OHUTUSNÕUDEID TULEB ÕPPIDA SENI, KUNI NENDE JÄRGIMINE MUUTUB REFLEKTOORSEKS.

Tulirelvaõnnetuste peamiseks põhjuseks on kas valed relva käsitsemisvõtted, tehnilist laadi põhjused või mõlemad korraga.

I. VALED RELVA KÄSITSEMISVÕTTED.


1) Relva kätte võttes käsitseda seda nii, nagu oleks ta laetud.

2) Relva võib pidada alles siis mittelaetuks, kui käsitseja on isiklikult veendunud, et padrunipesas ega -pidemes pole padrunit.
Kunagi ei tohi usaldada oma mälu ega teiste kinnitusi selle kohta, et relv on laadimata.

3) Ilma tungiva vajaduseta ei tohi käsitsemisel (ega kandmisel) kunagi suunata relva suuet inimese ega mõne elusolendi suunas, ka siis, kui ollakse absoluutselt kindel, et relv on laadimata.
Laadides ja tühjendades hoida relvasuuet ohutus suunas. ERANDID: sõjategevus, kurjategija kahjutukstegemine või konvoeerimine, inimest ründava või haavatud looma hukkamine jne.

4) Mitte jätta laetud relva järelevalveta.
Relv tuleb tühjendada, kui ta jäetakse kohta, kust keegi teine võib ta kätte saada. Eriti ohtlik on tulirelva sattumine laste kätte.

5) Kunagi ei tohi võtta relva kas paadist, autost või maast, hoides teda seejuures rauast ja suudmega enda poole.

6) LAETUD püssi või automaadi päraga ei või kedagi lüüa, kuna relva suue võib jääda lööja poole.

7) Tühjenda laetud püstol alati, kui see on kätte võetud mõneks muuks otstarbeks kui laskmine.
Püstolil ja revolvril on võrreldes püssiga oma väiksemate mõõtmete ja kandmisviisi tõttu suur oht sattuda hooletul käsitsemisel ja kandmisel suudmega relvaomaniku enda poole.

8 ) Padrun viia padrunipessa vaid vahetult enne laskmist või olukorras, kus on vajalik relva silmapilkne kasutamine.

9) Kui pole kavatsust tulistada, siis sõrme relva päästikul parem mitte hoida.
Sõrm hoida sirgelt päästikukaitse küljel.

10) Soovitav on, et hüppamisel üle kraavi, aia jt. takistuste, samuti liikumisel läbi tihniku, roomamisel, liiklusvahendile minekul, rahva kogunemiskohtades jne. poleks relval padrun rauas.
NB! ALATI VEENDUDA SELLES VISUAALSELT!
Automaatrelval eraldada seejuures kõigepealt magasin!

11) Relva tuleb hoida kukkumise eest, kuna nii võib järgneda lask, samuti võib rikneda või mustuda relva mehhanism või puruneda puit- või plastmassdetailid.
Eriti kardab põrutusi optilise sihikuga relv.
Vältimaks relva kukkumist kandmisel, tuleb hoolikalt jälgida relvarihmade korrasolekut ja kinnitust.
Laetud püssi ega automaati ei või asetada seina või puu najale, kust ta võib libiseda ja põhjustada õnnetuse.
Samuti ei või laetud relva kunagi asetada maha, kuna talle võidakse peale astuda.

12) Vältida võõrkehi relva rauaõõnes (tropid, muld, vesi, lumi, hangunud määre talvel, eelmise lasu kuul jne. ), kuna need võivad põhjustada raua paisumist või lõhkemist.
NB! Enne laadimist veendu, et rauaõõs on vaba igasugustest võõrkehadest! Enne laskmist puhasta rauaõõs ka liigsest määrdest.

13) Laskeharjutusi võib teha vaid selleks ettenähtud laskeradadel.
Silmas pidada, et kuul võib rikošeteeruda mitte üksnes tasaselt ja kõvalt pinnalt, vaid ka võrdlemisi järsu tõusuga kaldpinnalt ning veepinnalt.
Arvestada, et püstolist (või revolvrist) ja väiksekaliibrilisest sportrelvast lastud kuul on ohtlik kaugusel kuni 1000 m, vintpüssist lastud kuul aga kauguseni kuni 5000 m.
Mitte minna laskeharjutust läbi viima üksinda!
Õppelaskmisel kanda kuulmiskahjustuste vältimiseks kõrvaklappe või -troppe ja silmade kaitseks kaitseprille.

14) Kunagi ei tohi tulistada hääle või aimatava liikumise suunas, kui sihtmärk pole täielikult nähtav või piisavalt äratuntav.

15) Laskeasend olgu korrektne, et relva tagasilöök või automaatrelva liikuvad osad ei vigastaks laskurit (tasakaalu säilitamine, automaadi lukukäepide, poolautomaatpüstoli kelk, automaatrelvast väljaheidetavad kestad jne.).

16) Revolvrist tulistamisel paiskub püssirohugaas ja kuulimaterjali osakesed trumli ja vintraua vahelisest pilust välja külgsuunas.
Seda asjaolu tuleb arvestada laskuri enda ja ta kõrval seisjate ohutuse seisukohalt (erandiks on Nagant'-süsteemi revolvrid).

17) Kui laskmisel tekib viivitus, tuleb relv kaitseriivistada, sõrme mitte hoida päästikul, vaid sirgelt päästikukaitse küljel.

18 ) Padrunitõrke puhul relva mitte kohe ümber laadida, kuna võib järgneda hilinenud lask (isegi kuni 5 sekundi möödudes), seejuures hoida relvasuuet ohutus suunas.

19) Pärast laskmise lõppu relv viivitamata tühjendada ja selles isiklikult veenduda.

20) Lahingurelva ja -laskemoona kasutamine õppeotstarbel on RANGELT KEELATUD.
Jälgida, et õppelaskemoona hulka poleks sattunud lahingupadruneid.
Tõrkepadrunite kasutamine õppepadrunitena on KATEGOORILISELT KEELATUD!

21) Relva ja laskemoona hoida nii, et kõrvalised isikud neid kätte ei saa.
Eriti ohtlik on tulirelva sattumine laste kätte.
Keelatud on oma relva teisele isikule laenata.
Tulirelva lubatakse hoida alalises elukohas (eluruumis) seina või põranda külge kinnitatud metallkapis, milline on suletav tugeva lukuga. Nõutav kapi seinapaksus on vähemalt 4-5 mm.
Siledaraudset jahipüssi lubatakse hoida ka raudplekiga ülelöödud kapis või nn. lukustatud nagis. Relvakapp peaks asuma vähe silmatorkavas kohas.
Tulirelva tuleb hoida tühjakslaetuna. Laskemoona on lubatud hoida relvaga samas kapis eraldi lukustatavas lahtris. Gaasirelva võib hoida ka lukustatavas laekas.
NB! Vajaduse korral võib tulirelva hoida enda juures käeulatuses.
KEELATUD on hoida relva ja laskemoona suvilas, garaažis, kuuris või autos sel ajal, kui seal ei viibita.

22) Tulekahju korral tuleb päästa esmajärjekorras relvad ja laskemoon, et võimaldada ohutut tulekustutamist.

23) Tulirelvad ja alkohol (ega teised joovastavad ained) ei sobi kokku.



II. TEHNILIST LAADI PÕHJUSED.

Iga relvaomanik peab oma relva hästi tundma ja olema veendunud selle korrasolekus.
Enne tundmatu relvasüsteemi kasutuselevõttu on soovitav tutvuda vastava kirjandusega või konsulteerida spetsialistiga.

Korralik puhastamine, niiskuse eest kaitsmine ja õigeaegne pisirikete kõrvaldamine tagavad relvamehhanismi laitmatu töö. Mitte kasutada relvi ja laskemoona, mille tarvitamiskõlblikkuse kohta puuduvad kindlad andmed.

NB! RELVAMEHHANISMI TÕRKE KORRAL TULEB RELV ESMALT TÜHJAKSLAADIDA JA ALLES SEEJÄREL ASUDA VIGA KÕRVALDAMA!

Meeles pidada, et vea kõrvaldamisel on vaja reeglina mõistust, mitte jõudu.

Tulirelvaõnnetuste tehnilised põhjused võivad olla seotud:

· relva konstruktsiooniga,
· relvamehhanismi kulumise või purunemisega,
· relvaomaniku enda tegevusega.

1. Relva konstruktsioon.

Ükski inimkonna poolt loodud tehnikaliik ei läbi enne tootmisse tulekut nii põhjalikke ja mitmekülgseid katsetusi kui relvad. Seega on neil olulised konstruktiivsed puudused välistatud (üksikud pisipuudused on siiski läbi läinud: Ross vintpüss, 1910. a. mudel, mille lukku sai mitut moodi kokku panna ja seetõttu tekkis lasu võimalus mittetäielikult suletud padrunipesa puhul; MP-38/40 kaitseriiv jne.).

2. Relvamehhanismi kulumine või purunemine.

a) Meeles pidada, et iga ilma vajaduseta relva lahtivõtmine ja vajaduseta tühjalt plõksutamine kahjustab relvamehhanismi (FN-süsteemi püstolite lööknõelad, Nagant'-süsteemi revolvri kukk jne.). Pealegi väsib äärmuslikes tingimustes töötav metall.
b) Ohtlik vaenlane on rooste, seda eriti vintrauale ja vedrudele.
c) Aeg-ajalt tuleb kontrollida relva kaitseriivi korrasolekut, seejuures on nõutav relva eelnev tühjakslaadimine. Kaitseriivi mitte ülehinnata, kuna see on vaid mehhaaniline seade, mitte aga kaine mõistuse aseaine!

Relvaosade kulumisest või purunemisest tingitud ohtlikumad lasketakistused:

* automaattuli iselaadivast püstolist - peapõhjuseks on löögipäästemehhanismi detailide kulumine või purunemine. Laskmisel ootamatult tekkiv (sageli kontrollimatu
automaattuli võib põhjustada tõsise õnnetuse.

* revolvri trumli vale fikseerumisasend, mille tulemusel trumli pesa ei satu rauaõõnega päris kohakuti. Põhjuseks võib olla tõukuri, trumli nuutide või trumli telje kulumine või deformeerumine. Tulemuseks on sageli relva purunemine ja (või) laskuri vigastused.

3. Relvaomaniku lubamatu tegevus.

Mitte ise remontida ega "täiustada" relvamehhanismi, see töö jäägu kvalifitseeritud relvameistri hooleks.



Tulirelva tarvitamiskõlbmatuks muutumist võib põhjustada:

a) kergemaks tehtud päästmine (armeerelvadel on päästikusurve 1,36 - 1,5 kg),
b) relva kohandamine mitte ettenähtud laskemoonale (ümberpuuritud padrunipesa jne.),
c) eksperimenteerimine laskemoonaga,
d) valed puhastusvõtted ja -vahendid.

L a s k e m o o n.

Liiga julge eksperimenteerimine laskemoonaga võib lõppeda raske õnnetusega (relvaraua paisumine või lõhkemine, luku detailide kinnikiilumine või deformeerumine, revolvri trumli või raami purunemine jne.).
Kasutamisele eelnev hoolikas padrunite kontroll aitab ära hoida nii mõnegi lasketakistuse.

1) Laskemoona välisvaatlusega tehakse kindlaks:

* padrunite sobivus antud relvale.

Kasutada vaid ettenähtud laskemoona (püstolkuulipildujale mõeldud 9 mm Parabellum /Luger/ ja lennuki kiirlaskekuulipilduja ШKAC padrunite kasutamine selleks mitte ettenähtud relvades on ohtlik.**
_______________________
** - ШКАС - Шпиталъного-Комарицкого авиационный скорострелъный.

Padrun on mõõtudelt identne vene vintpüssipadruniga 7,62 x 54R, kuid on tugevdatud laenguga ja pole mõeldud vintpüssist laskmiseks.

Sütik värvitud üleni punaseks, kuul reeglina eriotstarbeline:
- kuuli pea roheline - trasseeriv kuul,
- kuuli pea punane - mõõtlaske süütekuul,
- kuuli pea must - soomustläbistav kuul,

* mehhaaniliste defektide puudumine (kuuli või kesta deformeerumine, mõrad, sügavad
kriimud jne.).
* oksüdeerumisjälgede puudumine,
* kas kuul ei liigu kestas,
* kas kuul pole surutud kesta liiga sügavale,
* kas sütik pole kestapõhjast kõrgemal (või liiga sügaval oma pesas).


2) Vältimaks laskemoona riknemist või täiesti kõlbmatuks muutumist, tuleb neid hoida mehhaaniliste vigastuste eest, samuti kokkupuutest kemikaalide, liigse õli ja aerosoolidega.

3) Vananenud padrunid võivad olla ohtlikud.

4) Ümberlaetud laskemoona suhtes olla ettevaatlik. Mitte kasutada tundmatu isiku poolt ümberlaetud padruneid. Laskemoona laadimisega võib tegelda vaid sellekohase väljaõppe saanud isik.

5) Padrunitõrke puhul relva mitte kohe ümber laadida, kuna võib järgneda hilinenud lask.

6) Kategooriliselt on keelatud rauda kinnijäänud kuuli või kuulikesta välja lasta teise kuuliga.

P A D R U N I T E Ü M B E R L A A D I M I N E

Põhitõed, mida tuleb järgida:

a) tõrkepadrunil eemaldada esmalt kuul, padruni koostamisel panna kuul paika viimasena,

b) mitte kasutada tundmatut püssirohtu,

c) mitte kasutada tundmatut kuuli,

d) mitte kasutada vigastatud või roostejälgedega kuuli (samuti omavalmistatud nn. poolmantelkuuli),

e) mitte kasutada tugevalt oksüdeerunud või defektidega padrunikesta,

f) padruni komplekteerimisel sütik ja kuul SURUDA oma kohale, mitte mingil juhul lüüa,

g) jälgida, et sütik ei jääks kestapõhjast kõrgemale.



( c ) Tartus, 04. 08. 1995. a.


Koostanud E. Astel
EKL Tartu Maleva instruktor.

_________________
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1 postitus ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt