Auuu, Kapten Trumm...
Mõtlesin korra et aitab, aga ennäe! - jälle üks kena kirjatükk, tundub juba et meil on teineteise suhtes lausa sõltuvus tekkimas
. Võmalik et ei olekski mõtet vastata, kuid sel juhul jääkski siia palju eksitavat “infot” üles.
No hästi, paneme siis veel veidi edasi, üritan siis nüüd nii delikaatselt kui võimalik, et jälle mitte juhuslikult solvata.
Järelikult on ZIS-6 –ga nüüd klaar – jõudsime järeldusele, et tal seda keskdiferentsiaali ei olnudki, kuigi ennatlik on pidada selle puudumist põhjuseks masina tootmise lõpetamisel. Kohe seletan miks: keskdiferentsiaal kui selline on kasutusel põhiliselt 6x4 veoautodel ja venemaal toodetavatele autodele ilmus ta ESMAKORDSELT 1975 aastal.... , siis kui tootmisse läksid sellised masinad nagu Kamaz 5320 ja Zil-133G1. Nii et ZIS-6 ja Kamazi võrdlemine on pehmelt öeldes ebakorrektne.
Samasugusel 6x4 skeemil põhinevad Ural 377 ja ka Kraz –id kimavad edukalt siiamaani ilma keskdiferentsiaalita ringi, kuigi nende käiguosas tekkivad jõumomendid on kordades suuremad, kui kolmekümnendatest pärit ZIS-6 –l. Ja keegi ei kurda, et nad hirmsasti laguneksid, kui juhtuvad sõitma kusagil, kus ei ole ainult vedel pori.
Loodan et vastuväiteid ei ole.
Nüüd oletustest, et lääneriigid ei müünud ja masinaehitus oli saamatu – tollal ei peetud 6x4 veoautol sellise imeasja kasutuselevõttu vajalikukski, pole olnud mahti uurida millal ta täpselt laialdaselt kasutusele tuli, kuid tundub et alles tükk aega pärast sõja lõppu, seoses järjest suureneva kaubavedude mahuga. Ja nagu eelnevalt sai mainitud, ei olnud see sugugi niiväga vajalik.
Kõige selle foonil peaks ilmselge olema, et ei Studel, ega ka tema kloonidel ZIS-151 ja ZIL-157 POLE KUNAGI KESKDIFERENTSIAALI OLNUDKI, seda enam et 6x6 skeemiga masinad saavad ilma keskdiferentsiaalita väga hästi hakkama. Hinnanguid eelnevatele postitustele andma ei hakka, kes loeb, saab ise aru.
Edasi läheme ZIS-6 tagasildade peaülekannete juurde.
30 –nendate aastate moeröögatuseks autoehituses 6x4 veoautode konstrueerimisel oli vedavate telgede tiguülekanne – sellist lahendust kasutasid tollal väga paljud tootjad. Näiteks Büssing-NAG, Magirus, samuti ka Fordi konstruktorid, seetõttu olid nii ZIS-6 kui ka GAZ-AAA tagasildades tigureduktorid, kuna need olid Ford Timkeni kloonid.
Nüüd veidi ülekandest endast: auto tagasillas oleva tiguülekande kruvipaaride kuju on väga keeruline, peab see ju võimaldama autol ka tühikäiguga veereda, tavaline tiguülekanne sellist asja ei võimalda. Sellest tulenevalt vajatakse niisuguse ülekande elementide valmistamiseks väga keerulisi tööpinke, tollal osteti vastavad seadmed enamjaolt Ameerikast läbi Amtorgi. Nii et kui 1941 a. lõpus evakueeriti Moskva autotehas Uljanovskisse(osa ka mujale), siis seal enam tiguülekandega sildade tootmist taastada ei suudetud, kuna evakueerimise käigus olid seadmed lootusetult kannatada saanud.
Edasi sellest, kas antud versiooni maksaks ka tõe pähe võtta – seda võib ju ka mitte teha, kuigi see ei ole pärit ei 1974 aasta Modelist konstruktorist, kus oli artikkel ja joonised ZIS-5 kohta, ega ka 1990 a. numbrist, kus oli artikkel ZIS-5V –st. Vaat nendest võib tõesti “punaveteranide vahtu” ammutada palju kulub. Ja miks peaks siis just tehase kodulehelt lugulaule lugema – kas tõesti midagi muud ei ole?
Mõned aastad tagasi on antud välja kaks köidet seeriast “Vojennõe Mašinõ” “Avtomobili ZIS” , No 47 ja No 48. Samuti No 153 samast seeriast – BM-13 “Katjuuša”, lisaks veel seeriast “Muzei Tehniki” ZIS-5 ZIS-5V esimene osa. Mitmetest samateemalistest artiklitest rääkimata. Ja muidugi on abiks ka ürgaegsed Anohhini poolt kirjutatud käsiraamatud, milledes on nii ZIS-5, kui ka ZIS-6 pulkadeks lahutatud.
Kuid “Katjuušade” tootmiseks vajalike veermikega oli pärast Moskva autotehase untsuläinud evakueerumist täielik jama – usun et kui oleks olnud võimalik, oleks raketiseade kasvõi vanakuradi vanaemale selga keevitatud ja rindele kupatatud – tehase “Kompresor” konstrueerimisbüroo töötas sõja jooksul välja ligi 80 erinevat varianti raketiseadmeid. Kuid uusi tööpinke juba moraalselt vananenud konstruktsiooniga auto tootmise taaskäivitamiseks tellida ei olnud lihtsalt mõtet – sõda käis ja palju kiirem lahendus oli Lend-Lease kaudu saadud masinate kasutamine.
Kõik vist? Ahjaa, see ZIS-5 konstruktsiooni lihtsustamise ja puitkabiinide lugu – arvan siiski, et teema on vähegi tehnika ajaloo vastu huvi tundvatele inimestele ammuilma tuttav, nii et seda osa kommenteerida ei ole lihtsalt mõtet, liiga laialdane, vastasel juhul võiks avada ZIS-5 -st lausa omaette teema.
Lugupidamisega.
, kuid üldiselt arvan et võid leida ainult demultiplikaatori ja see ei asu sugugi mitte sildade vahel. Ja mis vahe on demultiplikaatoril ja diferentsiaalil poleks kah paha selgeks saada. Olgu, aitab, ülejäüänud absurdsusi kommenteerima ei hakka - mõttetuks mölaks kisub.
... ei soovita kellegil proovida!
, ehk tuleb sellelegi vastus...