www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 06 Juul, 2020 21:02

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 67 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 08 Jaan, 2005 12:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Wurfkörperid ei olnud kohe mitte identsed Nebelwerferi rakettidega. Seda on ju välimusestki näha! Ps. Nebelwerferi rakettidel on näiteks mootor eesotsas! :!:

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Jaan, 2005 23:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Dets, 2004 17:18
Postitusi: 121
r2r kirjutas:
Pean mainima, et reaktiivmürske (teist tüüpi, raske nn. teivasstabilisaatoriga) kasutati ka palju varem - XIXsaj algus, võib meelde tuletada kasvõi Kopenhageni põletamine Nelsoni eskaadri poolt, rakette lasti laevadelt.


Teivasrakettide peamine puudus olevat selles, et raskuskese muutus püssirohu põlemisel, selle tõttu oli liikumise trajektoor raskesti ennustatav ning lasketäpsus pea olematu. Kopenhaageni piiramisel 1807 kasutatud raketid olevat seetõttu olnud pigem "terrorirelvad". Reaktiiv- e. rakettrelva arendusega tegeldi tõsiselt Alfred Nobeli osavõtul. Nobel leiutas uue püssirohutüübi, nimetati vist ballistiidiks, mis lubas võimsust kõvasti suurendada. Teine leidur ja tööstur Gustaf de Laval (piimaseparaatorid jm) leiutas 1893 düüsi, millega sai oluliselt kiirendada väljapaiskuvat gaasijuga. Rootsis tegutses firma AB Mars, mille osanikuks oli Alfred Nobeli ja de Lavali kõrval ka kuningas Oskar. 1896. aastaks olid valmis nii tasakaalustatud lennuga rakett (nimetati "lendav torpeedo") kui ka laskeseadeldis. Kuid tööd seiskusid Nobeli surmaga. Nobel pidas õigeks kõik patenteerida ja sõjaväelastele enne mitte näidata, kui tootmiseks kõlbulik relv on valmis.

Aastal 1908 ostis Krupp nii patendid kui ka valmistatud rakettide varud. Sel ajal oli raketi lennukaugus 8 km ning seda (ühte versiooni?) olevat kasutatud merepäästeraketina. Kuid Kruppi firmal ei olnud I maailmasõja eelõhtul mingit huvi raketiasjandusega oma suurtükiärile konkurenti tekitada. Suurtükkide tootmine oli siis Krupile väga tulus. Selle tõttu peeti vajalikuks konkurendi patendid üles osta ning asi külmutada.

Edasised sündmused hakkasid toimuma juba hiljem, 1930-ndatel Berliini Raketenflugplatz'il , Werner von Brauni juhatamisel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2005 0:51 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Apr, 2004 21:01
Postitusi: 1098
Asukoht: Lilleküla
Putki rabast tulime ära püssipauguta. Oli korraldus asuda uuele liinile Pandivere kõrgustikul.
Meie rügemendi ( 2. Piirikaitserügement ) selja taga seisnud surveõhu miinide patarei olid sakslased lahkumise päeval jätnud täies korras maha.
Meie suurtükiväelased panid need "" möirgavate lehmade " patareid möirgama Putki rindelt lahkumise eelööl. Olin sel ööl veel omas punkris rügemendi staabi juures ning " möirgavate lehmade " töötamisel mu punkri seinad ja lagi rappusid nõnda , nagu oleks käimas maavärin. Surveõhumiinid tegid lõhkedes pihuks ja põrmuks enese ümbert mitmesaja meetri laiusega ala. Surveõhumiinidega külvati üle kogu meie kahe rinde vahel asuv punaarmee riba. Kui varahommikul rügemendi järelkomando käis kontrollimas öise tulemaru tulemusi, leidis ta viie kilomeetri laiuselt Auvere koti alalt ainult purunenud mändide pilpaid ja inimliha tükke.
" Möirgavad lehmad " tegid oma töö ja mingit mürkgaasilainet vene poolt ei tulnud , nagu sellega kogu aeg oli ähvardatud. Kui " möirgavad lehmad " panduks mängu kohe 1944. a. kevadel ja nende abil likvideerituks õigeaegselt Auvere kott , jäänuks palju eesti verd valamata paigaltammuvas tulemusteta rindevõitluses , mida juhtis sakslastest koosnev diviisistaap.


Mõistatuslik ja isegi reetlik oli hitlerliku juhtkonna tegevus. Punaarmee kiil Krivasoost Putkini oli kitsas - kohati vaid kolme kilomeetri laiune. Selle varustamine käis venelastel üle Narva jõe. Pruukinuks anda vaid tugev tulelöök Mustajõe kiilu südamesse ning Putki ja Narva jõe vahel moodustunuks suur punaarmee kott , mille purukshekseldamine meie rügemendi taga asuvate saksa nn. " möirgavate lehmade " abil olnuks naljamäng. See oli surveõhumiin ,mille lõhkemisraadius oli umbes 300 meetrit ja mis oma lõhkemispiirkonnas pidi tegema n. ö. puhta töö. Neid oma rööbastel seisvaid miine oli meie rügemendil rinde taga mitu patareid ning nende juures seisid sakslastest valvemeeskonnad. Käiku aga neid surveõhumiine ei pandud , kuna punaarmee olevat ähvardanud nende käikupanekule omaltpoolt reageerida mürkgaasidega.

Ernst Kirs 2. Piirikaitserügement.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Mär, 2005 10:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 06 Mär, 2005 15:40
Postitusi: 112
Asukoht: tallinn
oliver kirjutas:
Uduheitja on kuueraudne "reaktiivmiinipilduja", lehmaks nimetati pigem neid pommijurakaid mis oma konteineritest lendu lasti.
Ei tea kahjuks täpset nime.


Kui ma õieti aru saan , siis sa vist mõtled neid, 280 ja 320mm raamkonteineritega reaktiivmürske, mida kasutati soomukite (kfc 251) külgedel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2005 19:03 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Odot nüüd sunnik, kas sellest tuleb aru saada niiviisi, et Studed hakkasid saabuma juba 41 a. lõpus või mis? Ja nii mahajäänud see venelaste autotööstus nüüd kah ei olnud - esimesed "Katjuušad" sokutati ju ZIS-6 selga ja see oli kohe raudselt kolme sillaga massin, kuigi et esimene ei olnud vedav, aga selle rakettide raami kandis ära küll. Üks säärane on isegi täies tükkis alles jäänud, kel soovi võib imetleda, asub Piiteris: http://walkarounds.airforce.ru/auto/rus/bm-13/index.htm


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2005 19:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1616
Nii Nebelwerfer kui ka Katjuša olid välja töötatud juba enne sõja algust.

Saksamaal alustas professor Rudolf Nebel rakettide katsetamisega juba 1930. aastatel. Vahetult enne sõja algust võeti Nebelerferi esimesed variandid ka Wehrmachti relvastusse, ning algul plaaniti neid kasutada suitsukatte kiireks levitamiseks laiale maa-alale. Suurtükiväerelvana kasutati neid esmakordselt väidetavalt 22. juunil 1941, esimeses löögis Nõukogude vägede pihta.

Seda, mismoodi Nõukogude Liidus sarnaseid rakette 1930. aastatel arendati, kirjeldas keegi juba eespool. Kuna varsti pärast Hitleri võimuletulekut Nõukogude ja Saksa sõjaväelaste-konstruktorite vahel sidemed katkesid, ei saa väita, et venelased oleksid relva idee sakslaste pealt maha viksinud (või vastupidi), pealegi on Nebelwerferi ja Katjuša vahel mitmeid erinevusi. Sarnasus seisneb vast selles, et kui sakslased kavatsesid oma rakettrelva kasutada suitsukatete levitamiseks, siis venelased plaanisid väidetavalt Katjušat kasutada keemilise või bioloogilise ründeaine kiireks ja massiliseks levitamiseks.

Nõukogude historigraafia kohaselt toimus Katjušade esmakordne kasutamine lahingus 1941. aasta juulis või augustis Smolenski lahingus. Seega mõnevõrra hiljem kui sakslastel, kuid välja olid mõlemad relvad töötatud enam-vähem samal ajal.

Muide. Suvorovi raamatust "Inside the Soviet Army" leidsin ka kirjelduse selle kohta, miks Katjuša endale sellise nime teenis (järgnev kirjeldus ei pruugi tingimata tõele vastata). Nimelt oli BM-13 algul loomulikult niivõrd salastatud, et esimesed selle relvaga väeosad maskeeriti sillaehitusüksusteks, millede sõdurid ja ohvitserid kandsid ka vastavaid tunnuseid oma vormidel. Nendes üksustes teadsid vaid ohvitserid seda, mis relvadega neil tegemist on, sõdurid olid täielikus teadmatuses, paljud isegi arvasid, et tegemist ongi mingite uudsete jõeületusvahenditega. Samuti oli täielikult salastatud uue relva nimetus. Sõdurid nägid vaid rakettide väljalaskeraamide pealt olevaid tähti "K", mis tähistasid Kominterni-nimelist tehast. Sellest K-tähest see Katjuša aretatigi.

Aga nagu ma ütlesin, ei pruugi see seletus päris tõele vastata, nagu mõningad teisedki Suvorovi raamatutes olevad lood.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2005 19:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Okt, 2004 12:22
Postitusi: 181
Asukoht: Saaremaa
Kusagilt kõrva jäänud et Katjusa raketid olid algselt planeeritud lennukite relvastusse, et otsesihtimisega objekti pihta tulistada. Hiljem ju neid ka lennukitel kasutati.

:oops: , siinsamas eespool sellest konkreetselt juttu.


Viimati muutis Merepura, 25 Aug, 2005 19:51, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2005 19:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 21 Jaan, 2005 1:33
Postitusi: 2313
Asukoht: Tartu
kas ma mäletan nüüd valesti või millegi muuga seoses aga mulle tundub, et ka Orša on mingil moel ajalooliselt katjuušade kasutamisega seotud. siiani oleks ma pea andnud, et just Orša juures kasutati neid esimesena aga...mine sa tea.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2005 20:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Nõukogude ajalookäsitlus paigutab Katjuušade esmakordse kasutamise mitte Smolenski, vaid nagu Satakas mainis, Orša alla - see toimus 14 juulil 1941 a. Patarei koosnes seitsmest BM-13 -st, ja 122 mm haubitsast märgi sisselaskmiseks. Veel oli grupis 50 veoautot rakettidega ja 100 masinat vooris.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 11:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
PriitP kirjutas:
Nõikogude tehnika ikka "не уступала, а по некоторым свойствам и превышала"

"Боевые корабли, построенные в предвоенные годы, особенно в течение второй пятилетки, по своим качествам не уступали построенным в тот же период кораблям иностранных флотов, а по некоторым тактико-техническим свойствам превосходили их. Так, крейсера типа "Киров", будучи самыми быстроходными кораблями этого класса, обладали в то же время наиболее мощной артиллерией (девять 180-мм орудий).


Jamajutt :?

Sellist juttu räägitakse peamiselt ajaloosaadetes NTV-s jne...
Kirov-tüüpi ristlejad ehitati enne IIMS Itaalias.

Üks kiiremaid liidreid (45 sõlme) nimega Taskent ehitati samuti Itaalias.

NL enda toodang oli omadustelt täiesti keskpärane ja mingit üleolekut maailma analoogidest ei olnud. Enda sõjatööstus ei suutnud suuri sõjalaevu ehitata enne 50ndaid aastaid, sest kogu terasetoodang läks tankidele. Seejuures telliti isegi üks raskeristleja sakslastelt.

Kirovist - Kirov konkreetselt sisaldas rohkem puudusi kui eeliseid. Esiteks olid 3 180 mm kahurit nii väikses tornis liig, need asusid vaheseinteta ning üksainuks kõks viiks terve torni teadagi kuhu.

Teine puudus oli peakaugusmõõtja, mis asus kolmjalgse masti otsas. See oli kergesti vigastatav ja olevat teatud kiiruse juures vibreerinud, tehes mõõtmise võimatuks.

See viga oli hilisema Maksim Gorki-tüüpi sõsarlaeva juures kõrvaldatud - seal oli selline ümar torn.

Kolmandaks 100 mm universaalkahurid tagakorstna juures olid paigutatud liiga lähestikku, lahingus segasid need üksteist, samuti piisas ühest tabamusest, et kõik vastu taevast saata (seda juhtus 1942 talvel operatsioonil Eistoss, kus Stukad kogu midshipi vastu taevast lasid.

50ndate Sverdlovsk-klassi laevad olid sisuliselt koopia samast laevast.

Kuna laevakered, põhiosa ja masinad olid itaallaste töö, siis ei saa kuidagi neid "maailma taset ületavaid" asju NL inseneride kaela panna. Relvastus oli NL töö ja nagu Kirovi puhul näha, oli seal üksjagu puudusi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 11:24 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Hmm, kuskohast küll selline väide, et ZIS- 5 ja 6 šassiid ära lagunesid tulistamise ajal? Kui nüüd loogiliselt võtta, siis raketid ei stardi ju korraga, vaid üksteise järel - järelikult masinale toimiv hetkkoormus tulelöögi ajal lihtsalt ei saa märkimisväärselt suur olla.
Selles et kõik "Katjuušad" hiljem ainult Lend-Lease -ga saadud autodele monteeriti pole süüdi mitte veermiku või kes teab mille veel nõrkus, vaid hoopis asjaolu, et kui Moskva autotehas (ZIS) evakueeriti, siis pärast selle sihtkohta saabumist ei suudetud enam taastada ZIS-6 tagasildades vajaminevate evolventülekannete tootmist. Olid siis tööpingid transpordil purunenud või paljugi mis muud (peast ei mäleta) - igatahes sellest ajast alates lõppes kolmeteljeliste ZIS - ide tootmine ära.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 12:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
Zis-6 tootmise lõpetasid venelased ise ära, et jätkuks võimsust Zis-5 jaoks, kuna rindel liikusid need autod valdavalt kerge koormaga (enamasti sõdurid vms), siis arvatavasti peeti otstarbekamaks suurendada Zis-5 toodangut maksimaalselt. Samal põhjusel tehti sõja käigus Zisi ehituses rida muudatusi, et lihtsustada tootmist ja vähendata kallite materjalide vajadust.

Samal põhjusel oli Gorkis põhirõhk Gaz-AA, mitte Gaz-AAA peal (sama suhe).

Kolmeteljelised tolle aja vene autod olid tehniliselt väga keerukad, kuna ei suudetud asjakohaselt lahendata sildadevahelise diferentsiaali tööd. Nii oli kuni Zil-157-ni jõuülekanne meeletu kardaanimajandus. Samuti olid tollased mootorid liiga nõrgad.

Tõde võib selles auto hävimise jutus niipalju, et sõjaaja autodel oli kabiin puust ja arvatavasti võisid kuiva ilmaga rakettide gaasid panna selle lihtsalt põlema. Stude oli ju metallkabiiniga.

Mingi tööpingi pärast vaevalt, et tollased plaanid katki jäid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 13:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 20:25
Postitusi: 926
Nüüd kisub algsest teemast juba üsna välja, aga lihtsalt asjade selgitamiseks :wink:

Kapten Trumm kirjutas:

Kirov-tüüpi ristlejad ehitati enne IIMS Itaalias..


Siiski-siiski. Kirovi projekteeriti Itaalias (nagu olid Itaalia päritolu ka liidrite ning miinisristlejate projektid ning näiteks Hollandi päritolu Stalinets tüüpi allveelaevade projekt). Kuid laev(ad) ehitati valmis N Liidus.

Tsiteeri:
The keel of Kirov, the lead ship of Project No. 26, was laid at Baltiysky Zavod on October 22, 1935, and the hull was launched one year later on November 30. On September 26, 1938, Kirov raised a flag. Between 1938 and 1944, 6 cruisers were built for the Soviet Navy under projects no. 26 and 26-bis: Kirov, Voroshilov, Maxim Gorky, Molotov, Kalinin and Kaganovich.


Itaalias ehitati valmis mitmed laevad Mustamere laevastiku jaoks. Ei mäleta hetkel, kas Taškent ka nende seas oli. Baltimere laevastik sai siiski enamasti kohapeal ehitatud laevad. Lihtsalt Musta mere äärsed laevatehased saadi palju hiljem käima kui Piiteri omad...

Aga know-how'd ostis N Liit kogu aeg sisse. Ning kui osta ei õnnestunud, siis varastas...

_________________
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 14:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Kapten Trummile Katjuuša liinis:
Kuskohast küll niisugused teadmised on kogutud?
Esiteks väide, et ZIS-id liikusid enamjaolt kerge koormaga, et nagu veeti teistega valdavalt sõdureid - muinasjutt, vene sõdur käis enamjaolt jala, tundub et ise pole nagu vene sõjaväes käinud, muidu sääraseid illusioone ei tekiks :wink: Võiks teadmiseks võtta, et enamjaolt veeti nendega lahingumoona.
Ja väideldes kasutada väljendit "arvatavasti" asjade kohta, mida võib täiesti vabalt uurida, on veidi lihtsameelne - vene autotehaste ajalugu on netis täiesti saadaval, võiks ju veidi uurida, kui on soovi midagi iseloomulikku välja tuua.
Nüüd tolleaegsetest vene kolmeteljelistest veoautodest versus ZIL-157 (või siis ZIS-150 ehk Stude - nad mõlemad Stude ebaõnnestunud kloonid)
- tundub et postingu kirjutaja pole Stude kõhu alla vaadanud, ZIS-6 kohta andsin eespool lingi, võiks ju kardaanid üle lugeda - üle kolme kokku ei saa ... aga Studel, nagu ka tema kloonide on neid viis...., nii et kuskohast on pärit luulud vene tolleaegsete autode "meeletu kardaanimajanduse" kohta?
Ja misasi peaks veel olema "sildadevaheline diferentsiaal" ? Mingi tundmatu looma nahk vist :lol: , mootorid olid tollal jah nõrgavõitu ja näiteks ZIS-6 maastikuläbivus kehva, kui mitte öelda olematu, kuid niisama udutada ei maksaks.
Ja see kabiinide jutt, no eks võiks ju enne uurida, kas ZIS-6 kabiin ikka oli puust - tõepoolest oli, kuid ainult karkass, kabiin oli üleni plekist kattega, ning klaaside ja katuse kaitseks tulistamise ajal olid metallist kaitseplaadid...., puuhhh, no tundub et ei ole mõtet edasi kirjutada :roll:
Nii et võiks teinekord asja uurida, enne kui lahmima asuda.
Edu väidete kontrollimisel, fossiil.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 17:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29126
fossiil kirjutas:
Kapten Trummile Katjuuša liinis:
Ja misasi peaks veel olema "sildadevaheline diferentsiaal" ? Mingi tundmatu looma nahk vist :lol:


Soovitan viia end autoasjanduse algtõdedega enne vaidlema hakkamist kurssi. Edasi - kui oled aru saanud, milleks seda vaja on ja kuidas see töötab, hargneb edasi :lol:

Zis-5 oli puust kabiiniga. Zis-idel eristatakse sõjaeelset ja sõjaaegset kabiini. Kas tead, mis neil vahet on?

Millega seletada seda, et Zis-5 toodeti üle miljoni, Zis-6 vaid käputäis? Kui arvad, et põhjuseks on tööpingi katkiminek, siis pole sa vist ise Vene oludega kursis, tollal võisid neid juppe kasvõi välja s***uda, aga auto tootmata ei jäänud. Selline põhimõte ongi muideks venelaste võidu peamine põhjus.

Kirovist-igatahes Mati Õun kirjutab nendest kui "itaallaste ehitatud laevadest".

Taskent ehitati Itaalias http://web.ukonline.co.uk/aj.cashmore/r ... hkent.html

Edasi küsimus - mille poolest on eriline Taskendi kere planeering. Noh, ajalootargad, oletage :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 67 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt