www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 04 Juul, 2020 11:54

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 67 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 19:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Kena, otsi siis pealegi ZIS-6 kõhu alt "sildadevahelist diferentsiaali" ja kui peaksid üles leidma, näita meilegi :) , kuid üldiselt arvan et võid leida ainult demultiplikaatori ja see ei asu sugugi mitte sildade vahel. Ja mis vahe on demultiplikaatoril ja diferentsiaalil poleks kah paha selgeks saada. Olgu, aitab, ülejäüänud absurdsusi kommenteerima ei hakka - mõttetuks mölaks kisub.
Aga kodutöö on sul tegemata - s.o. fabritseerid kõiksugu isiklike oletuste põhjal meelevaldseid järeldusi teha, mida sulle soovitada? Arvan, et mõistad seda isegi, pole minu asi autoteaduste korüfeed õpetada.
Loodan siiski, et sa ei võta asja isiklikult - püüdsin sind lihtsalt veidi pidurdada, kuna hakkasid liialt lahmima ja isiklikke oletusi ajaloolise tõe pähe serveerima, mõtle ise, kas õnnestub ikka s....da, kui eelnevalt on kõva klistiir tehtud? :)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 20:45 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29122
No sa ei viitsinud isegi seda selgeks teha, mis tarvis on sildadevaheline diferentsiaal 6x4 autol. Selle asemel keskendud Sa isiklikutele solvangutele :?

Las ma aitan :) . Sildadevaheline diferentsiaal on selleks, et keskmine ja tagumine sild saaks pöörelda erineva kiirusega. See on just eriti oluline ebatasasel, kuid kõval pinnal sõitmisel (millised olid enamik tollase suure Venemaa külavaheteid) sest vastasel juhul laguneb jõuülekanne paratamatult ära. Samas nõuab sildadevaheline diferentsiaal ka selle lukustamise võimalust, et päris vedelas poris liikuma saada.

Edasi. Kas Zis-6-l oli selline asi? Kui tal läks taha üks kardaan, siis on kaks võimalust - see on kas keskmise silla küljes või seda pole üldse. Kui seda üldse seal polnud, siis ongi too peamine põhjus, mis seda autot vähe toodeti ja kasutati. Sest tal lagunes jõuülekanne ära.

Edasi - kui see ka seal oli, siis natuke vene 6x4 autosid näinud inimene kujutab elavalt endale ette, kui keerukas on sellise auto keskmine sild. Kui oled näiteks näinud Urali või Kamazi keskmist silda, siis kujutad enam-vähem ette. Eriti selliste autode masstootmist kuskil Uuralite pärap****s kütmata pimedas tsehhis alaealiste ja külanaiste poolt.

Punaarmeel oli vaja lihtsalt, töökindat, läbivat ja kerget veoautot - selleks sobis suurepäraselt 4x2 "polutjorka" ehk Gaz-AA ja Zis-5. Muud jama ei olnud lihtsalt vaja. Ja mitte eriti massiliste (punaarmee vedudega võrreldes) Katjushade veoks sobis Stude paremini.

Kõik. Kogu lugu. Ja sinu eespool pakutud tehase enda teooria mingist katkisest tööpingist on samas klassis nende Gorki punavene memuaaridega. Tollel ajal käis asi sedasi, et kui mingi asjaga tekkis probleem, siis pani NKVD pool tehast seina äärde.

Kui natuke viitsid uurida Zis-5 lugu, siis imestaks ise, milliseid ratse tehti sellel algupäraseltki üliprostal autol, et seda suudetaks kuskil miinuskraadide juures toota teismeliste ja vene külamuttide poolt nii, et see sõidaks ka seejuures.

Kõik piltidel olevad Zis-6-d on enne sõda koostatud või enne sõda toodetud juppidest kokku pandud. Seal tuntakse sellist asja nagu "dovoejennõi kabin" ja "vojennõi kabin". Esimene on ümarate porilaudade, plekist ja isegi vist küttega. "Vojennõ" on nurgeliste porilaudade ja ustega, milletaolist kohtab vaid puust välipeldikute juures, kabiini soojenduseks on luuk mootoriruumi ja kabiini vahel, et mootori soojus vähemalt juhti soojendaks. Pluss üksainuke esilatern.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2005 21:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Tundub et tegu on lootusetu juhtumiga, aga jälle on bluffimisega tegu - räägime ju konkreetselt ZIS-6 -st, või mis? Ja kui asja tunned, näita siis, kus siin see imediferentsiaal asuma peaks?: http://walkarounds.airforce.ru/auto/rus/bm-13/index.htm
Ning paluks mitte keerutada üldist demagoogiat - püüad sujuvalt teemast mööda libiseda - juba kaldub asi Kamazide ja Ural -ide poole.
Aga kui sa tunned vene autoehituse tagamaid lõpliku tõe tasandilt, siis muidugi, sel juhul pole mõtet edasisel kemplemisel - kaks kõva kivi pole kunagi miskit head teinud.
Nii et ole terve ja püüa solvumisest üle saada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2005 8:07 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 29122
Tänan, seal oli ka üks vajalik pilt. Sellel autol keskdiferentsiaali polegi ja sellest otsigi edasi selle vähese kasutuse põhjuseid. Ehk sellise auto jõuülekanne laguneb kiiresti laiali. Arvatavasti ei suutnud sõjaeelne ja sõjaaegne vene sõjatööstus sellist asja toota (ta on üks 6x4 auto keerukamaid osi) ja vast polnud mõtet ka. Läbivuselt on Zis-5 parem, sest ta on kergem, kuid mootor on sama. Kõik punkt. Lihtne põhjus-tagajärg seos. Kas tõesti arvad, et mingi punaordeneid täis riputatud Zisi veteran hakkab ametlikus vene meedias (tehase ajaloo koduleht) tunnistama, et vene autoehituse tase oli tollal nii madal, et ei suudetud valmistada toimivat kahe tagasillaga autot (erinevalt imperialistide Studedest, millega sõideti ka 50ndatel üsna pikalt)?

Tolle aja vene autoehituse tase oli nii madal, et vene tööstus ei olnud suuteline välja töötama töökindlat täisveolist lahendust. Ilmselt sellepärast, et lääneriigid ei müünud neile vastavat infot. Esimene vene dziip oli ka Willyse koopia, samuti nagu esimene vene täisveoline veoauto oli Stude koopiana tehtud Zis-150/151.

Tolleagsed massiveoautod olid Fordi juurtega, Gaz oli otsene litsensikoopia, kas ja kuipalju ja kas ideid varastati Zis-i tootmiseks - ei tea ja väga uurida ei viitsi. Tehnoloogiliselt on asi umbes sama. Kuigi kuskil kodus keldris on mul täiesti olemas üks 80ndate lõpu Modelist Konstruktor, kus on Zis-5 st (mingi võidupüha puhul) pikem lugu koos detailsete joonistega.

Aga tulles tagasi selle Zis-6 ülekande juurde, siis tundub siin põhiprobleem siiski masinaehituse saamatus/tahtmatus/otsese vajanduse puudumine valmistada toimivad keerukaid 6x4 komponente, vähemalt sõja esimesel poolel. Seda väidet kinnitab ka fakt, et esimesed vene täisveolised autod said võimalikuks alles siis, kui ameeriklaste autod lahti võeti ja selle järgi tehtu.

Ja ilma sildadevahelise diferentsiaalita on selline auto kasutatav ainult vedelas poris. Kõvema kattega teedel laguneb see käiguosa (eriti arvestades tolleaegseid määrdeaineid ja metalle) väga kiiresti laiali. Rindel pole aega neid parandada ja puudus ka otsene vajadus, sest ameeriklastelt tuleb Stude oli 6x6 ja see rahuldas armeee raskemate vedude vajaduse ilusti, Zis-i tootmisvõimsus suunati odavate ja lihtsate Zis-5 vorpimiseks, mida toodeti lõppkokkuvõttes üle miljoni.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 27 Aug, 2005 9:28 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 30 Juul, 2005 20:07
Postitusi: 1
Asukoht: viimsi
olen kuulnud, et katjuuša sai nime, sellel ajal väga populaarseks saanud laulu ``Katjuuša`` järgi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 28 Aug, 2005 8:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Auuu, Kapten Trumm...

Mõtlesin korra et aitab, aga ennäe! - jälle üks kena kirjatükk, tundub juba et meil on teineteise suhtes lausa sõltuvus tekkimas :wink: . Võmalik et ei olekski mõtet vastata, kuid sel juhul jääkski siia palju eksitavat “infot” üles.
No hästi, paneme siis veel veidi edasi, üritan siis nüüd nii delikaatselt kui võimalik, et jälle mitte juhuslikult solvata.
Järelikult on ZIS-6 –ga nüüd klaar – jõudsime järeldusele, et tal seda keskdiferentsiaali ei olnudki, kuigi ennatlik on pidada selle puudumist põhjuseks masina tootmise lõpetamisel. Kohe seletan miks: keskdiferentsiaal kui selline on kasutusel põhiliselt 6x4 veoautodel ja venemaal toodetavatele autodele ilmus ta ESMAKORDSELT 1975 aastal.... , siis kui tootmisse läksid sellised masinad nagu Kamaz 5320 ja Zil-133G1. Nii et ZIS-6 ja Kamazi võrdlemine on pehmelt öeldes ebakorrektne.
Samasugusel 6x4 skeemil põhinevad Ural 377 ja ka Kraz –id kimavad edukalt siiamaani ilma keskdiferentsiaalita ringi, kuigi nende käiguosas tekkivad jõumomendid on kordades suuremad, kui kolmekümnendatest pärit ZIS-6 –l. Ja keegi ei kurda, et nad hirmsasti laguneksid, kui juhtuvad sõitma kusagil, kus ei ole ainult vedel pori.
Loodan et vastuväiteid ei ole.
Nüüd oletustest, et lääneriigid ei müünud ja masinaehitus oli saamatu – tollal ei peetud 6x4 veoautol sellise imeasja kasutuselevõttu vajalikukski, pole olnud mahti uurida millal ta täpselt laialdaselt kasutusele tuli, kuid tundub et alles tükk aega pärast sõja lõppu, seoses järjest suureneva kaubavedude mahuga. Ja nagu eelnevalt sai mainitud, ei olnud see sugugi niiväga vajalik.
Kõige selle foonil peaks ilmselge olema, et ei Studel, ega ka tema kloonidel ZIS-151 ja ZIL-157 POLE KUNAGI KESKDIFERENTSIAALI OLNUDKI, seda enam et 6x6 skeemiga masinad saavad ilma keskdiferentsiaalita väga hästi hakkama. Hinnanguid eelnevatele postitustele andma ei hakka, kes loeb, saab ise aru.
Edasi läheme ZIS-6 tagasildade peaülekannete juurde.
30 –nendate aastate moeröögatuseks autoehituses 6x4 veoautode konstrueerimisel oli vedavate telgede tiguülekanne – sellist lahendust kasutasid tollal väga paljud tootjad. Näiteks Büssing-NAG, Magirus, samuti ka Fordi konstruktorid, seetõttu olid nii ZIS-6 kui ka GAZ-AAA tagasildades tigureduktorid, kuna need olid Ford Timkeni kloonid.
Nüüd veidi ülekandest endast: auto tagasillas oleva tiguülekande kruvipaaride kuju on väga keeruline, peab see ju võimaldama autol ka tühikäiguga veereda, tavaline tiguülekanne sellist asja ei võimalda. Sellest tulenevalt vajatakse niisuguse ülekande elementide valmistamiseks väga keerulisi tööpinke, tollal osteti vastavad seadmed enamjaolt Ameerikast läbi Amtorgi. Nii et kui 1941 a. lõpus evakueeriti Moskva autotehas Uljanovskisse(osa ka mujale), siis seal enam tiguülekandega sildade tootmist taastada ei suudetud, kuna evakueerimise käigus olid seadmed lootusetult kannatada saanud.
Edasi sellest, kas antud versiooni maksaks ka tõe pähe võtta – seda võib ju ka mitte teha, kuigi see ei ole pärit ei 1974 aasta Modelist konstruktorist, kus oli artikkel ja joonised ZIS-5 kohta, ega ka 1990 a. numbrist, kus oli artikkel ZIS-5V –st. Vaat nendest võib tõesti “punaveteranide vahtu” ammutada palju kulub. Ja miks peaks siis just tehase kodulehelt lugulaule lugema – kas tõesti midagi muud ei ole?
Mõned aastad tagasi on antud välja kaks köidet seeriast “Vojennõe Mašinõ” “Avtomobili ZIS” , No 47 ja No 48. Samuti No 153 samast seeriast – BM-13 “Katjuuša”, lisaks veel seeriast “Muzei Tehniki” ZIS-5 ZIS-5V esimene osa. Mitmetest samateemalistest artiklitest rääkimata. Ja muidugi on abiks ka ürgaegsed Anohhini poolt kirjutatud käsiraamatud, milledes on nii ZIS-5, kui ka ZIS-6 pulkadeks lahutatud.
Kuid “Katjuušade” tootmiseks vajalike veermikega oli pärast Moskva autotehase untsuläinud evakueerumist täielik jama – usun et kui oleks olnud võimalik, oleks raketiseade kasvõi vanakuradi vanaemale selga keevitatud ja rindele kupatatud – tehase “Kompresor” konstrueerimisbüroo töötas sõja jooksul välja ligi 80 erinevat varianti raketiseadmeid. Kuid uusi tööpinke juba moraalselt vananenud konstruktsiooniga auto tootmise taaskäivitamiseks tellida ei olnud lihtsalt mõtet – sõda käis ja palju kiirem lahendus oli Lend-Lease kaudu saadud masinate kasutamine.
Kõik vist? Ahjaa, see ZIS-5 konstruktsiooni lihtsustamise ja puitkabiinide lugu – arvan siiski, et teema on vähegi tehnika ajaloo vastu huvi tundvatele inimestele ammuilma tuttav, nii et seda osa kommenteerida ei ole lihtsalt mõtet, liiga laialdane, vastasel juhul võiks avada ZIS-5 -st lausa omaette teema.
Lugupidamisega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2005 10:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Tervist!
Tänud, asjalik kirjatükk, ehkki midagi põhimõtteliselt uut ei olnud, kuid siiski.
Võimalik et sellist asja tuleks privaadis küsida, kuid arvan, et see pakuks huvi teistelegi - olen selle kirjutise autori artikleid varemgi lugenud kõikvõimalike vähetuntud soomus- ja muude masinate kohta ning kuna omad temaga otsekontakti - kas oleksid nõus esitama talle ühe küsimuse ZIS-42 kohta ja vastuse ka siin ära tooma? See on sihuke vene poolroomik-käiguosaga ZIS-5 baasil masin, usun et tead isegi, huvitab nimelt et ehk ta teab kuidas tangiti selle masina lisapaake, mis asusid veoplatvormi all? Kas oli platvormi põrandas luuk/luugid või siis oli sellel masinal tsentraalne tankimine - mis on samuti väheusutav, või oli veel mingi muu võimalus? Ja et teemast väga mööda ei läheks - kas BM-13/BM-8 ka ZIS-42 selga upitati?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2005 10:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juul, 2005 15:54
Postitusi: 77
http://inventors.about.com/library/inve ... tm#chinese


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2005 11:16 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Veebr, 2005 14:23
Postitusi: 1044
Pakun, et puukabiin ei pidanud sellele tulele vastu, mis raketist välja lendas - mitte, et põlema oleks läinud, pigem surve tegi oma töö.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2005 12:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 21 Juul, 2005 15:54
Postitusi: 77
Olen ise saanud väljaõpet Milani, Mapatsi ja Bill süsteemi osas ja üldist tööpõhimõtet aluseks võttes kaldun arvama et see china katjusha võis täielikult toimida. Võibolla mitte rohkem kui 3-4 tuuri kuid kui baasmaterjal odav (peamiselt bambustorud) siis ajas asja ära.
Vahe nüüd muidugi selles et katjusha ei kasutanud nn.laskekonteinereid e. tuube...relsisüsteem tagas küllalt orienteeritud laskesuuna ja kõrguse. Backblast kujutab endast küll koledat vaatepilti kuid china rocketid vaevalt nii võimsad oli et enda järel augu maha jätsid.
Idee poolest saaks isegi carl gustavi mürsku vihmaveetorust lasta...no korra ainult :lol: ... ei soovita kellegil proovida!
China mehed kasutasid mõnedes oma raketiheitja verisoonide puhul samuti bambusrenni.
Hmm..bambus on toorest peast vägagi tulekindel...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 29 Aug, 2005 13:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 21 Jaan, 2005 1:33
Postitusi: 2313
Asukoht: Tartu
jätmata märkimata, et kuiv bambus on puust võrratult tugevam


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 30 Aug, 2005 14:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Tänud teile mõlemale!
Vastus tuligi selline, nagu arvata võis, vähemalt on sellel suunal asi selge.

Aga see ZIS-42 tankimise küsimus, vaat see hoiab meeli ärevil küll :roll: , ehk tuleb sellelegi vastus...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 31 Aug, 2005 11:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Suur tänu, kuid ilmselt ma ise ei kirjeldanud asja olemust piisavalt täpselt - selle suure paagiga mingeid probleeme ei olnudki, toru torkab igal pildil silma - tegemist on kahe väikese lisapaagiga, mis asuvad vahetult veoplatvormi all/keskel talade vahel. Need paagid on analoogsed sellega, mis on ZIS-5 -l juhi istme all. See küsimus oli mõeldud nende paakide tankimise kohta, kuna nendele ei ole mingit loogilist juurdepääsu.
Juhul kui oleks võimalik küsimust korrata, siis ootan huviga vastust.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Sept, 2005 10:59 
Eemal
Liige

Liitunud: 18 Aug, 2005 12:18
Postitusi: 3273
Asukoht: Tallinn
Aitäh vaevanägemise eest!
Veel pole kadunud lootus, et midagi selgub - kui peaks äkki leiduma manuaal ja seal ka midagi tankimise kohta...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2011 10:19 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Dets, 2003 21:47
Postitusi: 334
Asukoht: Reval
Vestlesin ühe muusikaõpetajaga. Sibeliuse "Finlandias", mida Sibelius kohendas 1941, olevat sees "Katjuušade" hääl heliefektina. Mulle tundus, et see on ilus legend. Kas "Katjuušad" said olla 1941 lõpus Soome rindel? Ja kuidas ja kus pidi vanahärra Sibelius nende häält kuulma?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 67 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt