www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 04 Juul, 2020 13:00

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 67 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2011 10:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17653
1941 oli Sibelius 76 aastane ja vaevalt tema elukohta Ainolas Järvenpääl see hääl kuulda oli...

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Juul, 2011 12:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Dets, 2003 21:47
Postitusi: 334
Asukoht: Reval
Teoreetiliselt võis ta seda kuulda kinokroonikatest näiteks. Aga jah, selge, et väike tõenäosus ning ma pole kindel, kas 1941 Katjuušasid Soome rindel üldse oli.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re:Diferentsiaalidest
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2012 16:26 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 26 Jaan, 2012 4:01
Postitusi: 4
Asukoht: Rakvere ligidal
Vabandust, et nii vana teema välja kaevasin aga ei saanud kuidagi jätta reageerimata "väikestele" faktivigadele, mis siin esinevad. Juttu siis sildadevahelise diferentsiaali olemasolust, või mitteolemasolust.

fossiil kirjutas:
Auuu, Kapten Trumm...

Mõtlesin korra et aitab, aga ennäe! - jälle üks kena kirjatükk, tundub juba et meil on teineteise suhtes lausa sõltuvus tekkimas :wink: . Võmalik et ei olekski mõtet vastata, kuid sel juhul jääkski siia palju eksitavat “infot” üles.
No hästi, paneme siis veel veidi edasi, üritan siis nüüd nii delikaatselt kui võimalik, et jälle mitte juhuslikult solvata.
Järelikult on ZIS-6 –ga nüüd klaar – jõudsime järeldusele, et tal seda keskdiferentsiaali ei olnudki, kuigi ennatlik on pidada selle puudumist põhjuseks masina tootmise lõpetamisel. Kohe seletan miks: keskdiferentsiaal kui selline on kasutusel põhiliselt 6x4 veoautodel ja venemaal toodetavatele autodele ilmus ta ESMAKORDSELT 1975 aastal.... , siis kui tootmisse läksid sellised masinad nagu Kamaz 5320 ja Zil-133G1. Nii et ZIS-6 ja Kamazi võrdlemine on pehmelt öeldes ebakorrektne.
Samasugusel 6x4 skeemil põhinevad Ural 377 ja ka Kraz –id kimavad edukalt siiamaani ilma keskdiferentsiaalita ringi, kuigi nende käiguosas tekkivad jõumomendid on kordades suuremad, kui kolmekümnendatest pärit ZIS-6 –l. Ja keegi ei kurda, et nad hirmsasti laguneksid, kui juhtuvad sõitma kusagil, kus ei ole ainult vedel pori.
Loodan et vastuväiteid ei ole.
Nüüd oletustest, et lääneriigid ei müünud ja masinaehitus oli saamatu – tollal ei peetud 6x4 veoautol sellise imeasja kasutuselevõttu vajalikukski, pole olnud mahti uurida millal ta täpselt laialdaselt kasutusele tuli, kuid tundub et alles tükk aega pärast sõja lõppu, seoses järjest suureneva kaubavedude mahuga. Ja nagu eelnevalt sai mainitud, ei olnud see sugugi niiväga vajalik.
Kõige selle foonil peaks ilmselge olema, et ei Studel, ega ka tema kloonidel ZIS-151 ja ZIL-157 POLE KUNAGI KESKDIFERENTSIAALI OLNUDKI, seda enam et 6x6 skeemiga masinad saavad ilma keskdiferentsiaalita väga hästi hakkama. Hinnanguid eelnevatele postitustele andma ei hakka, kes loeb, saab ise aru.


1)Loeme siis Stude ja kloonide kohta:

1)Avame "Teise liigi autojuhi õpiku" lk. 228, joonis 110, auto ZIL-157K jaotuskast.
Erinevalt ZIS-6-st, millel jookseb kardaan üle keskmise silla jäigalt (ilma difrita) tagumisse silda, on näha, siin läheb läbi hammasülekande kardaan kummagisse tagasilda eraldi, pluss esimesse. Ei julge väita, et hammasülekanne ka difrina tomib aga las see olla. Joonis on kribu ja seletus ka midagiütlev.

2)Väide:
"keskdiferentsiaal kui selline on kasutusel põhiliselt 6x4 veoautodel ja venemaal toodetavatele autodele ilmus ta ESMAKORDSELT 1975 aastal..."

2)Avame seekord "Esimese liigi autojuhi õpiku" (vene keelsena välja antud 1963) lk. 169, joonis 91, auto KrAZ-214 jaotuskast.
Ja leiame joonisel positsiooninumbriga 13 telgedevahelise diferentsiaali, mis jaotab momendi keskmise ja tagumise silla ajamivõllidele. Diferentsiaal võimaldab keskmise ja tagumise silla ratastel pöörelda erineva kiirusega, kui sõidetakse ebatasasel teel ning iga telje rattad läbivad ühes ja samas ajavahemikus erinevad teepikkused. Läbivuse suurendamiseks on võimalik diferentsiaal välja lülitada (blokeerida). Blokeeritud diferentsiaaliga (ZIS-6-l ainuvõimalik varint) on autoga headel teedel sõitmine KEELATUD!
Ehk siis difer asub jaotuskastis, vahekastis, mõni ütleb ka multiplikaator.

3)Väide:
"Samasugusel 6x4 skeemil põhinevad Ural 377 ja ka Kraz –id kimavad edukalt siiamaani ilma keskdiferentsiaalita ringi"

3)Vaata vastus 2. Aga vaatame sama esimese liigi õpik lk. 180, joonis 98, auto KrAZ 250 vedav keskmine sild.

Joonisel 98 on näidatud auto KrAZ-250 keskmine vedav sild, mille peaülekandesse on paigutatud nelja sateliidiga telgedevaheline diferentsiaal 1. Selle diferentsiaali hammassiduril 2 (difrilukul) on on autojuhi kabiinist juhitav pneumaatiline ajam. Peaülekanne koosneb kooniliste hammasrataste paarist..... Keskmist vedavat silda läbib tagumist silda vedav kardaanvõll 3.

No ei kima nad midagi ilma difrita.
Panen allikad ka kirja:

Kirjastus "Valgus", Tallinn 1965, Teise liigi autojuhi õpik, A.A. Sabinin, I.P. Plehanov, V.A.Tshernjakin, Moskva 1963
Kirjastus "Valgus", Tallinn 1965, Esimese liigi autojuhi õpik, V.Klennikov, N. Iljin, Moskva 1963

PS.Ei mõista selle foorumi süsteemiga eriti toimetada :dont_know:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Katjuuša
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2012 19:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4694
Asukoht: Tallinn
Esiteks väike parandus - demultiplikaator on mitmeastmeline jaotuskast. Aeglasema ülekande saab reeglina lülitada vaid koos esisillaveoga.
Sildadevahelisest diferentsiaalist:
Saksa kõigi sildade veoga autodel oli see olemas, esisillavedu välja lülitada ei saanud. Samuti rasketel USA veoautodel.
Studebaker US-6 oli sildadevahelise diferentsiaalita. Esisillavedu lülitati sisse vaid raskelt läbitaval maastikul.
Samuti ZiS-151 ja ZiL-157 ning 157K puhul. Kahel viimasel olid käigukasti ja jaotuskasti ülekandearvud erinevad. 157 käigukastis oli 1:1 ülekanne 4. käigul, 157K 5. käigul. Mäletamist mööda oli neil veel käsipidur erinev - 157 oli ketaspiduriga ja 157K trummelpiduriga. Seega saab kaste väliselt kergesti eristada.
JaAZ/KrAZ kolmeteljelistel on sildadevaheline diferentsiaal alates JaAZ-210 -st kõigil olnud. Asub jaotuskasti taga, selle külge poltidega kinnitatud eraldi korpuses, nn. tagumises karteris.

Mõnda lugemist neile, keda teema huvitab:
E.Rokk. Auto abimehhanismid. 1948.
V.I. Anohhin. Autode ehitus. 1952.
Spravotšnik avtomobilnogo mehanika. 1955.
Traktorõ i avtomobili. 1966
Kratkii Spravotšnik po otetšestvennõm avtomobiljam i pritsepam. 1971.
Spravotšnik mehanika garaža. 1978


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Katjuuša
PostitusPostitatud: 22 Veebr, 2012 20:18 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 22 Veebr, 2012 12:04
Postitusi: 3
Katjuuša nimetamine reaktiivmiinipildujaks tulenes suure tõenäosusega lihtsast asjaolust, et nii oli teda kõige lihtsam nimetada. Rakett mõistena ei olnud toona veel levinud, miini ja püssirohuraketi lennupõhimõte olid aga analoogsed. Niisiis vaadati nime otsides lähima poole.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Katjuuša
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2016 15:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2004 12:39
Postitusi: 3510
Nõukogude raketiseadeldiste kasutamisest 1941.a. Uurimises on kasutatud ka vastaspoole dokumente.

http://aldr-m.livejournal.com/14066.html

http://aldr-m.livejournal.com/8509.html
http://aldr-m.livejournal.com/8260.html
http://aldr-m.livejournal.com/8048.html
http://aldr-m.livejournal.com/7918.html

http://aldr-m.livejournal.com/8804.html
http://aldr-m.livejournal.com/9178.html
http://aldr-m.livejournal.com/13235.html
http://aldr-m.livejournal.com/13770.html

http://aldr-m.livejournal.com/14165.html
http://aldr-m.livejournal.com/14962.html


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Katjuuša
PostitusPostitatud: 28 Juul, 2016 16:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4945
Talumees kirjutas:
Katjuuša nimetamine reaktiivmiinipildujaks tulenes suure tõenäosusega lihtsast asjaolust, et nii oli teda kõige lihtsam nimetada. Rakett mõistena ei olnud toona veel levinud, miini ja püssirohuraketi lennupõhimõte olid aga analoogsed. Niisiis vaadati nime otsides lähima poole.

Pigem oli põhjus ikka selles, et reaktiivmiinipildujaks kutsuti seda funktsiooni alusel. Rakett on väga vana mõiste. Ilutulestikurakett oli venelastele tuttav küll.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 67 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt