www.militaar.net

mongol kirjutas:Õigus - kui mõni osta.ee kangelane stardipüstoliga ähvardab, on tal täielikult väljateenitud õigus saada kuul kerre/reide/kõhtu ilma hoiatuslasuta.

Eluohtliku relvastatud ründe tõrjumisel on ainus sihtmärk, mille tabamisel rünnak hetkega lõpeb, väikeaju. Kerre või jalga tabamine ei välista, et ründaja järgmise paari sekundi jooksul sinu pihta oma relva salve ei tühjenda.
Kes pole valmis hädakaitseseisundis teist inimest näkku tulistama, loobugu parem relva kaasaskandmisest. Tugevama psüühikaga kurjategija lihtsalt hõivab tema relva ja tapab ta sellega. Pärast on tal veel õigust ülegi, et just teda rünnati ning tekkinud rüseluses läks relv lahti. Oma relva või maketi sokutab ta politsei saabumise ajaks kuhugi ära. Ja kohtus räägib sel juhul vaid tema.

Khmm..

Selgroog ja vaagnaluud. Kummagi tabamine on halvav. Kubemepaugu puhul ei ole mingit pääsemist loota ka kuulivestist.

Sain ma õigesti aru, et akf gorilla kannab relva kaasas ning enesekaitseks eluohtliku ründe puhul tulistab, eesmärgiga tabada selgroogu või vaagnaluud?
Kuna mina ei hinda hetkel ohtu oma elule eriti kõrgeks (ei ole oma profiili tõttu kellelegi oluline sihtmärk), siis relva pidevalt kaasas ei kanna, kuid olude muutudes ja eluohtliku ründe alla sattununa tulistan vaid pähe, kus on väikeaju. Sealt tulevad korraldused kõigile lihastele - ka päästikusõrmele. Pole seda korraldust, pole ka lasku minule suunatud relvast. See relv lihtsalt kukub ründaja lõtvunud käest.
Ja kui ründaja käes oli vaid kasvõi ehtsa relvana näiv tongipüss, siis peita ta seda enam ei saa ning kohtus räägin mina, kuidas asjalood olid.
Kogu see jutt kehtib loomulikult vaid õigusriigis. Hundiseaduste ajal - kel jõud, sel õigus.

EOD kirjutas:Sain ma õigesti aru, et akf gorilla kannab relva kaasas ning enesekaitseks eluohtliku ründe puhul tulistab, eesmärgiga tabada selgroogu või vaagnaluud?
Kuna mina ei hinda hetkel ohtu oma elule eriti kõrgeks (ei ole oma profiili tõttu kellelegi oluline sihtmärk), siis relva pidevalt kaasas ei kanna, kuid olude muutudes ja eluohtliku ründe alla sattununa tulistan vaid pähe, kus on väikeaju. Sealt tulevad korraldused kõigile lihastele - ka päästikusõrmele. Pole seda korraldust, pole ka lasku minule suunatud relvast. See relv lihtsalt kukub ründaja lõtvunud käest.
Ja kui ründaja käes oli vaid kasvõi ehtsa relvana näiv tongipüss, siis peita ta seda enam ei saa ning kohtus räägin mina, kuidas asjalood olid.
Kogu see jutt kehtib loomulikult vaid õigusriigis. Hundiseaduste ajal - kel jõud, sel õigus.

Oot, kas sa teed potensiaalsele ründajale kuklalasu või üritad tabada läbi suulae - arvestades kus väikeaju paikneb. Ja kui sul on piisava löögijõuga relv et kuul sinna välja jõuaks siis selle tabamuse korral jäsemesse või rindkerre saab organism üldjuhul valushoki ja järgmise paari sekundi jooksul ikka tuld ei ava (kui see käsk polnud just enne kuulitabamust jäseme suunas juba teel, siis aga ei aitaks ka väikeaju).
Muidugi, selgroo (ehk kaelatabamus) on alati kindla peale minek, olen näinud kuidas põder mitusada meetrit võssa on jooksnud endal kere kopsutabamusi täis... ja ka seda kuidas esimese lasu peale poole sammu pealt kukub ja on enne maha jõudmist juba surnud.

Oleneb ju ka sellest, mis kaliibri ja kujuga laskemoona kasutada?

Meil paraku on küll õõnesotsalised keelatud, aga kas südame ümbrusse tavalisest ei piisa, et tabamuse šokk vaenlase süsteemid hetkega segi lööks?

Kui selle kohta on juba teema olemas, siis palun teada anda.

Täpselt sihitud lask on loomulikult eelistatud variant, aga hädakaitseolukorras on kiirus natukene tähtsam - esimesed kaks lasku kiiresti torsosse ja siis üks hästi sihitud lask sinna kus parasjagu mugavam on paigutada.

Või loetakse mitut lasku proportsioonist väljaspool asuvaks? Vabaduse Väljaku juhtumis tehti ju samuti mitu tabavat lasku.

Kui tabad keha ja ründaja sinu poole edasi jookseb, võid muidugi järgmise lasu teha. Eesmärk on ikkagi rünnak lõpetada.

Meieni õnneks pole jõudnud see, mis toimub vahel Lõuna-Euroopas, kus kohaliku politsei autod rünnaku alla satuvad ja sodiks pekstakse või maha põletatakse. Meil kehtiks sellel puhul grupiviisiline rünnak politseiametniku suunas. kus peaks olema õigus ründajad kahjutuks teha. Oodata ära, kuni sinu suunas rünnakut alustatakse? Kõige õigem on konfliktist hoiduda ja eemale tõmbuda aga kui sind rünnatakse või teisi siis pihta anda. Ajakirjandus läheks siis hulluks-kultuurikandjaid ja insenere-arste lastakse.
Video näiteks Itaaliast https://www.facebook.com/VofEurope/vide ... tion=group

Põhimõtteliselt ju Pronksiööl oli midagi sarnast, kuigi leebem. See on politseitöö osa, märulit ohjeldada, ja selleks on mitmesugused erivahendid ja taktika. Üldjuhul saadakse ilma tulirelvadeta hakkama.

EOD kirjutas:Eluohtliku relvastatud ründe tõrjumisel on ainus sihtmärk, mille tabamisel rünnak hetkega lõpeb, väikeaju. Kerre või jalga tabamine ei välista, et ründaja järgmise paari sekundi jooksul sinu pihta oma relva salve ei tühjenda.

Pähe tabamine on hoolimata harjutamisest ja ka distantsist keeruline, tegelikult ka. Kuigi mõttena siiski väga hea.
Ülakeha/alakehapiirkond on kergem sihtmärk, eriti kui harrastada "double-tap'i" või selle paremat edasiarendust "lase, kuni kukub".

Dr.Sci kirjutas:Oot, kas sa teed potensiaalsele ründajale kuklalasu või üritad tabada läbi suulae - arvestades kus väikeaju paikneb. Ja kui sul on piisava löögijõuga relv et kuul sinna välja jõuaks siis selle tabamuse korral jäsemesse või rindkerre saab organism üldjuhul valushoki ja järgmise paari sekundi jooksul ikka tuld ei ava (kui see käsk polnud just enne kuulitabamust jäseme suunas juba teel, siis aga ei aitaks ka väikeaju).
Muidugi, selgroo (ehk kaelatabamus) on alati kindla peale minek, olen näinud kuidas põder mitusada meetrit võssa on jooksnud endal kere kopsutabamusi täis... ja ka seda kuidas esimese lasu peale poole sammu pealt kukub ja on enne maha jõudmist juba surnud.

Ükski väikeajust eespool olev luu ei pea veidigi arvestatava energiaga kuuli kinni. Ja 6,35 mm kaliibriga Baby Browningut me vist tänapäeval tõsiseks enesekaitserelvaks ei pea. Daamile kaitseks vägistaja vastu küll sobib, kuid relvastatud ründe tõrjumiseks enam mitte.
Jah, torsot on lihtsam tabada, kuid adrenaliini mõju all olev inimene on mõnikord võimeline ka surmavalt haavatuna veel vastu tulistama. Kui kuul purustab väikeaju, siis kindlasti mitte. Samuti ka kaelalülide tabamisel, kuid nende tabamine on veel keerulisem.

Kas peab ilmtingimata väikeaju või selgroo pihta laskma? Kas lihtsalt pähe tabamisest ei piisa, eeldusel, et lask on tabav mitte riivav? Võib küll ju adrenaliinilaksu all olles vastu tulistada aga kas temast veel ka täpset sihtijat on peale tabavat lasku?

Pea valik sihtmärgina on igati mõistetav, kiire ja efektiivne ju. Aga paraku on pea ka üks liikuvamaid kehaosasid, eriti torsoga võrreldes. Liigub kiirelt ja juhuslikult. Seetõttu on ka vaagen parem, sest lihtsam tabada, lask sinna küll ei tapa koheselt, aga peatab ründaja (enamjaolt)...

Tabamus pähe, kuid mitte täpselt väikeajusse, on suure tõenäosusega mõjuv, kuna kuulitabamusel moodustub ajutine haavakanal ja rõhulaine levib sealt ka külgsuunas.
Medusa pakutu on absoluutselt õige näiteks kirvega pealetormava ründaja puhul. Tähtis on ta enne kirvehoopi maha saada, mitte tingimata tappa. Kui aga näiteks kurjategija hoiab relva suunatuna kinnihoitavale pantvangile, pole muud võimalust kui tulistada eest nina, küljelt kõrva või tagant kukla pihta. Kuhu iganes mujale tabades jõuab ta veel päästikule vajutada. Pantvangi hoidev kurjategija on tõenäoliselt küllaltki staatiline sihtmärk, seega korralikult sihtida on võimalik.
Olukorrad on erinevad, samuti ka relva kasutamise taktika.