www.militaar.net

Andrus1973 kirjutas:... Pealegi kui relvasedauses näpuga järge ajada siis enamik, et mitte öelda kõik, need eestlaetavad ei kõlba jahirelvaks registreerimiseks, kuna neil pole "kergesti lülitatavat kaitseriiv", mis on samas seaduses nõutav.

Kui relvaseaduses näpuga järge ajada, siis kuni 31.03.2015 kehtis tõesti §29 lg (3), mis ütles, et "Jahitulirelv on jahipidamiseks ettenähtud kergesti lülitatava kaitseriiviga sileraudne, vintraudne ja kombineeritud püss, püstol ning revolver."

Mitmedki jahimehed nurisesid, et nad ei saa selle seadusepügala tõttu jahile kaasa võtta nt. Glocki püstolit (millel puudub teatavasti väline, "kergesti lülitatav" kaitseriiv).

Alates 01.02.2015 aga on see § ümber tehtud ja uus sõnastus on järgmine:
"Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. "

vtl kirjutas:

Andrus1973 kirjutas:... Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. "

Selle 1870 ja varasema püssi koopia jaoks see asja ei muuda. Tegu on ikkagi püssiga enamalt jaolt millega jahil tahame käia. OK Remingtoni või Colti klooniga võid väikeulukeid hukata. Kuigi siin ma tegelikult erilist vahet ei näe, kas lasen koerte eest haavatud sea või kähriku maha. Püstol või revolver on selleks igati sobiv vahend.

Andrus1973 kirjutas:

vtl kirjutas:

Andrus1973 kirjutas:... Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. "

Selle 1870 ja varasema püssi koopia jaoks see asja ei muuda. Tegu on ikkagi püssiga enamalt jaolt millega jahil tahame käia. OK Remingtoni või Colti klooniga võid väikeulukeid hukata. Kuigi siin ma tegelikult erilist vahet ei näe, kas lasen koerte eest haavatud sea või kähriku maha. Püstol või revolver on selleks igati sobiv vahend.

Jahiseaduses on kirjas et jahti ei tohi pidada tulirelvaga mis ei ole jahitulirelv. Ja sõltumata sellest et relvaseadus ei käsitle enne 1870 aasta toodetud relvi ega nende koopiaid, jahile nendega asja ei ole. (kuigi võiks)

EDIT
Kui eestlaetavale kombineerida kaitrseriiv siis kvalifitseeruks jahitulirelvaks, kuid siis ei ole jälle vastavuses sellega et on miski antiiikse relva koopia.

Eestlaetavale on taodeldud tüübikinnituse tegemine ja ka jahirelvana registreeritud, sellest on kirjutatud jahifoorumis.

Lihtsalt uitmõte relvaseadust sirvides

§ 2. Seaduse kohaldamisala (1) Käesolevat seadust ei kohaldata: 2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona;

Kas sellest võib aru saada, et nendesse relvadesse ei puutu ka kogu lasketiiru ja laskepaiga temaatika. Umbes nagu kivide loopimisegagi - vaata et sa kedagi ega midagi ei ohusta, kelleski muljet ei tekita, et ta võiks ohus olla, või lihtsalt oma tegevusega rahu ei häiri ja kui sul lõhkematerjaliseadusele vastavalt relvaloaga soetatud püssirohi, või mõni muu lõhkematerjaliseaduse alla mittekäiv paiskelaenguks sobiv materjal on olemas, siis lase mõistlikul määral ohutust tagades, kus tahad.

Minu arust küll.

Foorumi müügikuulutste all jäi silma oksjonilink kus müüakse ränilukuga püssi mis pärineb Liivimaalt ja v.b. on ka siin valmistatud.
https://auctionet.com/en/2939126-flints ... hm_Lyya94I
Sarnast eestlaetavat ränilukuga ja kummalise lühikese kabaga püssi nägin Kihnu muuseumi eksponaatide seas. Tookord tekkis küsimus millele muuseumitädid ei osanud vastata, et kuidas sellist püssi lastakse ? Väga lühikene ja kummalise kujuga kaba mis oli otsast plekiga üle löödud ning lisaks veel suur rauast neet. See viis mind mõttele, et v.b. toetati püssi laskmise mingile toele või on suisa mingi osa kabast puudu ?

Sarnaseid „ülgepüsse“ leiab Eesti muuseumites rohkemgi ; Ruhnu, Kihnu, Pärnu, Saaremaa jne. levikuala rannikualad, saared ja Liivilahe ümbrus.
https://www.muis.ee/museaalview/303917
https://www.muis.ee/museaalview/578867
Kõiki neid tulirelvi ühendab peale räniluku see kummaline lühikene kaba milles on kaanega peidik kuulide jm. laskmistarvikute jaoks.
Kihnu muuseumi töötajad teadsid, et nende „ülgepüssid“ on kohalike saare meistrite-seppade töö !
Siin üks Kihnu kohalik mees natukene seletab sellel teemal ja vilksamisi näeb püssi ka ..
https://www.facebook.com/watch/?v=411501377864180
Algne oksjoni postitus kust minu jaoks teema kerima hakkas oli rootsi keelne ja seal nim. antud püssi „lodbössa“ mis viis otsingutulemusena põneva leiuni ühe rootsikeelse veebisaidi näol. https://kuragehistoria.com/
Sealt leidsin vastused oma küsimustele ; kuidas lasti, kus tehti jne.
Ühesõnaga sellist püssi sai küll „palge tõsta“ kuid mitte „õlga võtta“

Teine võimalik laskeasend on istudes, toetades toru põlvede vahele ja vasaku käe peopesaga summutad tagasilöögi

Lisaks leiab tähelepanuväärset infot sellise relva päritolu kohta ;
https://kuragehistoria.com/2015/11/26/d ... pplasaren/

The stock is unusually short, it has a sliding butt-box cover with a carved motif, buttplate in brass plate with a push button on the butt. All these details are unusual details on older Swedish soldering irons. Could it be that it was not Swedish?
After doing our own research and asking around among other experts in the area, we were able to ascertain that this is an unusual Runö-type soldering iron. So a type named after the Swedish settlements off the coast of Estonia. It is a type of gun that is characteristic of the area in appearance and was produced there locally.

Ühesõnaga selline lühikesekabaline püss nn „ruhnu tüüp“ on olnud iseloomulik Eesti rannarootsi asulates ja aladel ning on seal kohapeal toodetud ?!
Kuivõrd see väide paika peab, et Eesti saarte ja ranniku külade sepikodades vintraudset relvatoru ning ränikiviga lukku osati valmistada jääb küll teravalt õhku.
Siin on üks ülevaade Kesk-Rootsis Fågelsjö külas asuvast muuseum-sepikojast, kus küla relvasepa ametit taaselustatakse. Vajalik tööriista park, teadmised ja oskused on täitsa olemas.
https://kuragehistoria.com/2019/07/25/b ... -fagelsjo/
Meite aladelt sellist inventari küla sepikodadest vist leitud ei ole või kui on olnud siis arvukate sõdade ja hädade tõttu pole sittagi peale püsside säilinud ?
Või tõenäolisem on see variant, et need „ülgepüssid“ on ntx. Põhjasõja järgsel ajal ümber tehtud ja oma vajadustele kohandatud. Relva raud ja lukk on taaskasutatud ning relva laad ja kaba on kohaliku meistrite töö ?!
P.S. Kuidas tõlkida rootsi keelset väljendit "lodbössa" ? Ingl. k. "soldering iron" - jootekolb ??

Hülgepüssidest on foorumis varem juttu olnud tulirelva tuvastamise teemas: https://www.militaar.net/phpBB2/search.php?keywords=h%C3%BClgep%C3%BC*

Üks huvitav infokild veel seoses hülgepüssidega; http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rooslaid_peeter2

1926 kingiti Tallinnat külastanud Rootsi kuningale Gustav V üle kahesaja aasta vanune hülgepüss, mille päral oli Peeter Rooslaidi ( Kihnu käsitöömeister ja hõbesepp ) graveeritud hõbeplaat..

Peeter Rooslaid tegutses Kihnu saarel 20 saj., juu siis temal paluti tähtsa sündmuse puhul vääristada vana relv, lisades sellele hõbeplaat pühendusega Rootsi kuningale. Kui kuningale kingitud relv oli tõesti u. 200 a. vana siis sobitub see kenasti Põhjasõja aega !
Iseenesest kummaline zest kihnlaste poolt, eriti kui arvestada kes selle sõja kaotas ja kes oma valdustest ilma jäi.
Huvitav oleks teada mis tekst oli püssipära hõbeplaadile graveeritud ja kas see kingitus kusagil veel alles on ??

Täpsustus ;200 aasta vanuse hülgepüssi kinkisid Rootsi kuningale vist ikkagi ruhnlased
https://ruhnu.ee/120

1926 aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eesti pealinna Tallinna. Kuningale avaldati austust. Seejuures andis Johan Mügs üle kahesaja-aastase hülgepüssi graveeritud hõbeplaadiga päral, mille oli valmistanud Ruhnu oma hõbesepp Peter Ulas (hiljem Schönberg, veel hiljem Rooslaid). Püss oli kingituseks Ruhnu koguduse poolt.

Ja tegelikult külastas Gustav V Tallinnat 1929 a. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------

Toomkirikust sõidab Tema Majesteet Rüütli tänavale Rootsi kirikusse, kuhu kogunenud rootsi kolonn ja oma ilusates rahvariietes Eesti rootslased Ruhnult, Vormsilt ja mujalt. Sõbralik vestlus lähedalt ja kaugelt ilmunud suguvendadega, omapärase kingi — vanaaegse hülgepüssi üleandmine ruhnulastelt, mis Tema Majesteedile kui silmapaistvale kultuuriinimesele ja tuntud jahisõbrale silmnähtavalt valmistab otsekohest rõõmu.

Art kirjutas: ↑14 Sept, 2023 10:40
P.S. Kuidas tõlkida rootsi keelset väljendit "lodbössa" ? Ingl. k. "soldering iron" - jootekolb ??

Bössa on püss, lod on (joote)tina mingis vanemas kõnepruugis. Tinapüss või tinaprits seega?
Nime päritolu tundub olevat kasutatud moonast, mida ilmselt iga hülgekütt ise kodus valas oma salaretsepti järgi.

Ghostship kirjutas: ↑15 Sept, 2023 4:15

Art kirjutas: ↑14 Sept, 2023 10:40
P.S. Kuidas tõlkida rootsi keelset väljendit "lodbössa" ? Ingl. k. "soldering iron" - jootekolb ??

Bössa on püss, lod on (joote)tina mingis vanemas kõnepruugis. Tinapüss või tinaprits seega?
Nime päritolu tundub olevat kasutatud moonast, mida ilmselt iga hülgekütt ise kodus valas oma salaretsepti järgi.

Rootsikeelses wikis artikkel täitsa olemas. Google tõlge on küll jube aga põhilisest saab aru. https://sv.wikipedia.org/wiki/Lodb%C3%B6ssa

Pumbbob on jahipidamiseks mõeldud suukorviga spiraalpüss , millel on suhteliselt väike, umbes 6–15 mm kaliiber . Nimetus tuleneb sellest, et relvi kasutati plii- või ümmarguste pliikuulide tulistamiseks. See oli eelistatavalt lihtrahva relv ja seejärel varustatud Rootsi vedrutüüpi tulekiviga, kuid 19. sajandi teisel poolel klõps- või lööklukuga . Pehr Gustaf Bromani järgi "Märkmeid jahipidamise ja laskmise kohta jne", 1842, plumbbobid olid hea täpsusega 200-300 küünart (umbes 100-150 m) kaugusel. Neid relvi kasutati peamiselt põdra , karu , tedre ja orava küttimiseks . Hülgepüstolid on eritüüpi püstolid, mida iseloomustab jäme kaliiber ja suur kaal. Neid kasutati Läänemere jääl hülgejahil. Tihti valmistas jootekolbe kohalik külasepp, kuid paljudel juhtudel osteti torud eriti andekate toruseppade käest , kellest tuntuim on Per Gustafsson Kassmyras , Lerbäcki kihelkond Närkel . Jootekolbe kasutati 16. sajandist kuni sajandivahetuseni, väliselt peaaegu muutumatu kujuga, välja arvatud ülaltoodud luku kujundus. Rootsi kõige paremini säilinud plumbbob sepikoda asub Dalarna põhjaosas Fågelsjös .

Art kirjutas: ↑14 Sept, 2023 10:40 P.S. Kuidas tõlkida rootsi keelset väljendit "lodbössa" ? Ingl. k. "soldering iron" - jootekolb ??

kuulipüss. vt ka soome keeles luoti - kuul.

Kõik tänapäevased püssid lasevad kuule. Kas õigem poleks eestlaetav püss (selline tähendab imho koheselt seda, et laskemoon tuleb ise valada)?

Mõni vast ikka laseb haavleid ka.