www.militaar.net

näeb kobe välja teine (Y)

Välimus on küll vinge - justkui mõnes USA akšõnfilmis. Loodetavasti hakatakse modifitseerima vaid korralikke relvi, sest kui sisemised jubinad kulunud on (nagu see Rootsist saadetud relvade puhul kipub olema) , siis ei tee see sihikute-värkide külgepookimine relva küll karvavõrdki paremaks.

Näeb tõesti kobe välja sellise varustusega see relv, kas muidu on teada ka, mis ajavahemikus plaanitakse hankida kõikidele relvadele selline varustus?

tule teavas appi, mida te nüüd teinud olete. minu poolt küll ainult negatiivne suhtumine sellesse, et üritatakse hea asjaga si**st saia teha.

Nõustun pigem eelkõneleja arvamusega. "Aeru" suurimaks probleemiks on ja jääb valangutega laskmise mõttetus. Kui nt galili ja ak-47ga saab igaüks mõningase harjutamise järel valangu suht kokku (et inimfiguuris kasvõi 2 auku oleks) lasta ka nt 50m peale, siis "aeruga" ei tea ma kedagi kes seda vaatamata rohkele harjutamisele suudaks.

Mul üks siuke pisut mõistmatu küsimus: Miks peab valang ühte kohta kokku jooksma? 7,62x51 peaks olema piisavalt jõuline, et ühe tabamusega vastane maha võtta. Kui nüüd valang ilusti ühte kohta jookseb, siis läheb natuke mööda sihtimisel kõik moon raisku. Kas poleks parem, kui ta neid kuule just pisut rohkem laiali puristaks? Teiseks kas selle liigse ülesloopimise vastu üks korralik kompekas ei annaks abi? Kolmandaks harkjala pealt lastes ei ole 7,62x51 valangud nii kontrollimatud midagi. Hoopis suurem probleem on selle relva kiire ülekuumenemine. Minutiga pooleteise salve läbi plõksimine tekitab igatsuse paksema kinda järele. Neljandaks kõik need toredad taktikalised lambid ja nende kinnitusliistud, on vaid raskuseks sõdurile, kes sõdib ülekaaluka vaenlase vastu ja peab end võimalikult rohkem varjama.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...

1. Küsiks vastu, mis mõte on üldse valanguga lasta kui olenemata selle pikkusest on märgis ikka ja alati ainult 1 auk, ja see on esimesest lasust. Kas see pole moona raiskamine? Kuuldavasti tehti kunagi M-14-ned, mis algul omasid ka automaattule reziimi, ümber AINULT üksiklaskudele sellepärast et mõttetut moona raiskamist vältida. 2. Mõtled sellist kompekat nagu kunagistel rumeenia kalassidel otsas olid - sellised põiki ära lõigatud? Hästi ei usu et see ka nii võimsa padruni puhul töötaks... 3. ja 4. - Nõus.

Areng on kahtlemata positiivne - picatinny, hologrammsihik, kaba jne, aga õige liigutus oleks minu arust G3KA4, kuigi selle raua pikkus on 7 mm lühem kui Galil SAR-il.


Kui valanguga vähemalt 2 laksu märki ei taba, siis on probleem ikka laskjas mitte relvas.

_________________
... käituge nii, nagu oleks te üksi ja sõda algaks homme.

Kas mitte selle holosihikuga pole mitte parem lähema maa peale kõmmutada kuna selle vaateväli suurem? Samas AK4-ga lähema maa peale ei näi olevat kõige parem lasta, pigem pikemal distantsil... Mu jutu point on selles, et kas näiteks ACOG-tüüpi väiksemapoolse suurendusega (1,5x) teleskoopsihik sellisel relval nigu AK4 poleks mõtekam? Selle holosihiku võiks heaga Galili peale panna.

Valangutega laskmine, mõned erandid välja arvatud, ongi üks suur laskemoona raiskamine. Üldjuhul saab asjad lahendatud üksiklaskudega lastes kas siis kiiremas või aeglasemas tempos, vaid lähivõitluses (tubade- kaevikute puhastamine jne) ja varitsuses läheks ridatuld vaja. Nagu Sa isegi tõdesid on valangut lastes tihti märgis vaid esimene kuul, vastates sellega iseendale- pole vaja moona raisata ja valanguid lasta! Ajaloost meenub kohe sakslaste FG 42, millest samamoodi "tänu" valangute kontrollimatusele ei saanudki asja. Lõppude lõpuks ei suuda sa teab kui palju moona kaasas tassida, mängu tuleb varustuse kaalu probleem. Muuseas, äkki keegi teab kui suur on AK 4 lahingkomplekt? Mind huvitaks kah kui palju see relv tuunituna kaalub. Tänu uuele kabale saab relva nüüd ka lühemaks teha, mis on suur pluss kitsastes oludes. Loodetavasti on relval ka uus ja pikem rihm. Relval olevat ka ülitäpselt valmistatud salved, mis väikse mõlgi peale pidavat kohe kinni kiiluma. Plastsalv peaks sellest päästma, kuigi pildil tundub ikka metalne olevat. Suur padrun iseenesest pole paha, võtab paremini nii meest kui materjali ja ka kaugemalt kui väike pardun.

Jakku piisab 1-2 sellist karupüssi. Ehk laskuritele või vanemlaskuritele. Kasutavad kuulipildujaga sama moona.
Muidu on arvamus selline, et antud kaliiber ON liiga võimas väikesele kergejalaväelasele ja relv ise ON liiga raske juba niigi - vaja sinna siis veel igasuguseid imevidinaid külge riputada. Samuti on AK-4 ehituslikult üsna ebamugav puhastada ja puhastamine võtab märgatavalt enam aega, kui kalassi-tüüpi relva (galil) puhul. See tähendab, et teda kas puhatsatakse hooletumalt või kulutatakse enam kasulikku aega hoolduseks. Et AK-4 hooldus galjast kauem aega-vaeva võtab, on allüksusega töötades ise kogetud. Kalassi ehitus on teadagi palju lihtsam ja lollikindlam.
Kõik võtab kokku rootsi raua sant kavliteet...

Miks on mul lihtsõdurina laesääre küljes lampi vaja, kui ma relvaga võsas, mullas või kiviklibus rüselen, kaevikus passin, masinas loksun, rännakul trambin? Lampi on vaja, aga ehk millekski muuks. Näiteks pimedas telgis asjadega kohmitsemiseks. Mingi algsegi öönägemisseadme ja ESS prillid võiks selle asemel igale jalaväelasele (öö-värke 1-2 iga jao pealegi) anda, samuti kuulivesti. Ah jaa, ei saa - siis ta ei jaksa ju enam selle 5 kg kolakaga söösta ega joosta!

Valangutega tulistamine on kahjuks selline instinktiivne tegevus. Vahest on aga ka vaja lühikeste valangutega kattetuld anda. Kes juba tulistab huupi 5.56 valanguid, tulistab huupi ka AK-4 7.62 valanguid. Fakt on, et sellise huupi valangu täpsus on küsitav, kuid ikkagi - mida vähem kuule ning seda suuremasse ruumi paisatakse, seda väiksem juhuslikki kasutegur.
Lahingkomplekti suurust ei tahaks avaldada.
Avaldada võiks parem erinevad hüüdnimed, mis sellele relvale käivad.
- Aer
- Ainult Koormaks
- Ajateenija Karistus / Ajateenijat Karistab G4
- veel?
P.S. Räägivad, et senine tagalaülem (kes oli üldteada "kombatant" ja AK-4 ning digilaigu "vedur") ei pidavat enam uues juhtkonnas nii heas kirjas olema. Ei tea, mis neist asjadest edasi saab?
Või hakatakse nüüd tagala sisulise problemaatikaga (haldussuutlikkus, varustuse nappus) tegelema?

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Näiteks NL Viljandi dessandis ei võinud üldse üksiklaske lasta.
Laskmine käiski valangutega ja igamees pidi suutma 2-paugulisi valanguid sooritama - see oligi nö "üksiklask".
Seda siis "ilusast" ajast/armeest

Jah, ma tean ka mehi, keda õpetatakse ainult topeltlaske tegema nii püstolist kui konest, sest see on efektiivsem. Püstolist suudab pädev laskur tabada inimest 100 m peale ka, kui on palju harjutanud, arvestades tuuleparandust jne. Tavaline tase püstolist on läbi häda 10-15 m. Pealask 25m ja rindkere 50 m ning sind peetakse jumalaks. Ärgem siin siiski võrrelgem Eesti ajateenijate pioneerilaagrit NL eriüksuse koolitusega. Ei ole võrreldavad asjad. Näiteks padrunikulu, mida tõsised mehed kulutasid ja kulutavad nii idas ku läänes aasta jooksul, on tuhandetes. Sama padrunihulgaga saab baaslaskeoskuse kätte rühm ajateenijaid, sellest ka vahe.

Kuna küsiti, siis minu ajateenistuse ajal hüüti AK4 "vibu"
Aga mulle see relv meeldis. Sääne sümpaatne ja tõsine, mitte plastmassit tongi-püss. No raske ja ebamugav. Sõjavägi ongi raske ja ebamugav Ühesõnaga, ma ei ole sugugi nii ebameeldivalt meelestatud selle relva suhtes. Salv plastist ja suurema mahuga, ehk jah, võiks olla.

Sirvisin just üht taanlaste artiklit relva käsitsemise ja enamlevinud tõrgete kohta. Seal soovitati hankida metallist salved, kuna plastik väsib ja vananeb paari aastaga ka siis, kui seda ei kasutata. Kindlasti on olemas häid ja vastupidavaid materjale, aga tundes meie varustuse eest vastutavate isikute seniseid saavutusi, julgen tõsiselt kahelda, et need meieni jõuavad, kui plastist salved peaks kasutusele võetama. Lõpetuseks tuletagem meelde vanarahva tarkust: Ei tohi unustada, et sõduri relva ja varustuse on valmistanud vähempakkumise võitja.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...